Sõida kaine peaga :)

Juba veerand tundi istun siin, vaatan seda blogikastikest, kuhu kirjutada ja mõtlen, et mida siia siis üldse kirja panna. Mis pakuks teile huvi, aga poleks samas ka jälle liiga imal... Kuid eks ma siis lihtsalt annan väikese päevaülevaate. Õhtul või öösel tegelesin oma luuletusega ja magama jäädes haaras mind rahutus. Ma ei tea miks. Lihtsalt rahutus. Õnneks oli õige pea juba uneliiv silmas ja silmad kinni nagu naksti. Unes nägin ma, et mutt tuli maa seest välja. Ajas endale hunniku ja siis ilmus sealt ise ka nähtvale. Siis jalutas paremale-vasakule. Rohkem ma ei mäleta. KÜll on ikkka kummalised unenäod mul... Kui empsi ja papsi jutt hakkas köögist kostuma, siis esimene asi mida ma tundsin, oli see, et liigutades oli kael niiiii valus. Keerasin teise külje ja panin pea teisele poole ning põõnasin oma 10 minutit edasi. 10 minuti pärast olingi jälle teadvusel ja keerasin jällegist teise külje. Enam õnneks kael ei valutanud. Ju siis magasin ta tagasi. JA nii magama-ärkvel-magama olekus olin ma kaua aega, kuni lõpuks mõtlesin, et mida ma siin ikka ennast keerutan. Vaja ju täna Jänedale ka jõuda. Kell oli alles õnnetuseks pool üksteist. NIi masendav, et ma laupäeval nii vara ärkan.
Pooleteise tunni pärast olingi ma juba Jäneda Sügislaadal. Trotsisin seda vihmasabinat ja üritasin rahva seast edasi trügida. Tegelt polnudki rahvast palju, kuid ikka natuke oli. Ütleks et piisavalt.
Alguses olin emaga, siis sain Julaiga kokku ja kahekesti jalutasime Annu maja juurde. OOtasime teda seal vihma käes ja siis ta tuli. Õnneks koos vihmavarjuga. Jalutasime siis tagasi ja hakkasime seda laata risti-rästi läbi jalutama.
Kõige toredam oli vast see suur telk, kus oli swedbanga staffi ja auto mis käis üle katuse. Seal sai istuda autosse. Siis autot keerutati mitu korda üle katuse ja siis õpetati sealt välja tulla. Kahjuks mina sinna autosse ei jõudnudki, kuna enne tekisid mingid tehnilised viperused, aga me olime nsm seal telgis. Värvisime, mängisime arvutimängu ja ajasime nende tädikestega juttu. Lõpuks saime ka endale taskud staffi täis. Saime käepaela, helkuri mis käib ka käe ümber ja rinnamärgi mis kõik olid kirjaga "Sõida kaine peaga" :D veel saime oma taskud swedbanga komme täis ja kätte saime veel viimased õhupallid mis neil olid. flaieri saime ka :D vist sai kõik mainitud. Ega me eriliselt midagi ei ostnudki. Mina ostsin endale mingi tillukese peegli, mida saab meigikotti mõnusalt visata või koolikotti. Pirukaid ostsime ka. Mingi suht soodsad olid need. A ja mina kauplesin veel 25.- krooni maksvad pähklid endale 15.- krooni peale. wink wink.
VAhepeal käisime ka Angelica juures joomas kodus, sest meil oli janu peale pirukate söömist. Mina läksin siis netti ja vaatasin laada välilava kava. Ja leidsin, et just praegu esinevad Tapakad. :D nujaa.. ajasime ennast kiiresti sealt toast jalule ja jooksime lava poole, aga ainult Teno laulis seal. Neid keda näha tahtsime, neid ei näinudki. Fain.
Ja nii see päev kulgeski. Käisime ringi, proovisime asju mida sai proovida ja siis jälle jalutasime edasi. Kuigi mõnikord tundus, et oleks pidanud teise tee jalutamiseks valima.. näiteks siis, kui mul oli mu kena valge swedpanga õhupall käes ja jalutasime annu poole. Siis tulid meile vastu tuttavad (täpselt ei tea kes seal olid) klassivend ja siis noorematest klassidest rahvast ja siis üks aexi tattnina, kes tegi mu õhupalli katki. NAd tulid vastu, laususime mõne lause ja tema, see väike (ma ei hakka avalikult ropendama) tuli ja torkas mu õhupalli katki. Ai kui vihane ma olin.
Eniweis, lõpuks sain koju. Tore oli et sain. Muidu oleks pidanud jalutama mingi kolmveerand tundi koju vihmaga.

Heh, lugesin teksti algust ja mõtlesin sinna, et ma kirjutasin "väikese päevaülevaate" :D ma oskan ikka väikselt tõesti kirjutada..


Okei, aga ma siis lõpetan ja palun ikka rääkige minuga, et ma masesse ei satuks. Aitäh. :D

thank you, come again, bye-bye !