Selline oli aasta 2011

jaan-veebr-märts

Aasta algues.. oli palju lund. See jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. See ülemine, paremal, kus on Valeria, see on pilt õhtust, kui me tegime koolis playboxi.. kaks karglevat "Pilvede embuses". 

Märts oli vist kõige meeldejäävam neist.. sain 16. Meil ja Angelical oli sünnapidu koos. See oli megavinge. Saunatasime ja vannitasime. 

Päev enne seda oli megachill Rakvere tripp Valeria ja Angelicaga. Seal sai hullult palju naerda. Funfun. Sama päeva õhtul sain ma ka sünnaks kaks 30STM piletit. Ühe neist ärisin ma Annule maha.. :D Oeh... ma olin megaüliüli õnnelik, kui ma sain need piletid. 

M.. ja veebruarist.. või märtsist.. hakkasime Annuga Oleviste noortekatel käima. Sealt said alguse ka iga reedesed Tallinna sõidud ja viimase rongiga tagasi trippimised. 

Ja veelkord, lumi, mida oli niii kuhjaga terve talve. 

aprill-mai-juun

 Kevad.. megachill, rohi tuli küll hilja, aga lõpuks tuli.

 Nii palju asju sai tehtud, paljudes kohtades käidud. Tallinna tripid, mida meil oli Annuga palju, olid alati lahedad ja pidevalt tõid naeru püksi. 

PP 2011 Pärnus näiteks oli nagu üks suur suutäis šokolaadi =)

Jäneda põhikoolis hakkas mul vaikselt aeg ümber saama ja siis oli hull pinge nende katsetega ja eksamitega. Vahepeal oli lõpureis Rootsi, mis oli omamoodi lahe tripp, toredate mälestustega :D

Ja juuni alguses, oli lõpp. Tamdaramdamdam.. kurb ja samamoodi rõõmus kooli lõpetamine. Paar päeva peale selle oli ka suve suurkontsert. 30 Seconds to mars kontsert!!! Helina ja Angelicaga sai käidud seal, kuigi nauditud sai üksinda, sest meeletu rahvamass lõi meid segamini. Aga kontsert oli sellegipoolest meeldejääv. Lõpetas kevade ja andis suvevaheajale alguspaugu.

juul-aug-sept

 Suvi-suvi-suvevaheaeg... Kaks laagrit. Tapa noortega, mis oli selline inside värk.. põllu peal telkimisega ja mõnusate lõkkeõhtutega ja meeleolukate püssilaskmistega, aga vaimult täiega suure sisuga. Ja teine oli suur Oleviste suvelaager. Mõlemast laagrist on head mälestused meeles. TEUK-i laagrist näiteks see, et mulle hakkas püssidega laskmine meeldima..  Laagrid muudavad alati suve huvitavamaks. 

Ja veel muudab suve huvitavamaks puhkus. Minu puhkusereis oli Pärnusse. See nädalake Angelica vanaema juures oli nii fun. Nojah.. ära peaks mainima Annu juuste punaseks värvimise; toredad pildistamised küla peal; bussipeatuse ja sõidutee sodimise (oi kuidas me saime pahanda sellise asja pärast); kohalikkude külalastega mängimise; autos ööbimise ja Pärnu ranna päevitamise ja suplemise ajad. Heh.. Vaidot nägime ka seal ju :D Lisaks veel shopingud; vennad Maasikad ja igast lahedaid vinks-vonkse veel. Vot see oli alles puhkus, mida mäletame elu lõpuni. Ja peale seda ka. Da best. 

Septembris oli kõige suurem muutus see, et ma kolisin Tallinna. Alustasin oma elu perest 80 km eemal. 

Uus klass, uus kool, uued tuttavad. 

okt-nov-dets

Ja nüüd.. kõige värskemad mälestused.

Palju olen hakanud süüa tegema. Rohkem kui maal olles, sest maal ma ei teinud ju pmst kunagi süüa. 

Palju olen hakanud väljas käima. Kodugrupis, Alfa tegin läbi.. reedeti noortekatel.. ja vahest kolan niisama ka ringi linna peal. 

Väga palju olen hakanud Helinaga koos aega veetma. See on väga guud, sest siis ei teki mul selllist loneri tunnet, nagu mõnikord oli. 

Sellel sügisel suutsin ma seljatada ka oma blondi juuksevärvi ja olen nüüd üle aastate jälle pruun. :)

Eh.. mis veel.. lund ootame. Vähemalt enamus meist ootab seda, sest siiani on olnud tumedad jõulud ja tume sügis.

Aga täna juba tuli päris kenasti seda lumekest. Eks näis, kas tuleb juurde või  kaob see uuesti ära. 

Nuuvott.. Sedaviisi siis see 2011 aasta lõppebki. Uueks aastaks ma endale mingeid lubadusi ei anna.. kui.. siis ma luban ainult seda, et 2012 aasta jooksul ma lähen vähemalt korra Angelicaga pitsat sööma. Muud ma ei luba. Eks näis, mis Jumal ise meie eludes korda saadab :)

Uue aastani!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11

I. 

WeHeart´i laks

Ma tahaksin olla üksinda. Olla oma korteris. Vabalt. Joosta laias maailmas. Jalutada särisevate kollaste tänavalgustuspostide all. Soovin tunda lund oma põske puudutamas. Leida tee kus on minu kodu.  Tunda kõikevõitmatut armastust. Olla üksinda oma 3 toalises lukustatud ustega maailmas.

tulevikust

Eile, või oli see üleeile... (või isegi üleüleeile) oli Helinal oma aastavahetusega probleeme. No, olgu. Nüüd on mul ka. Hakkasin ka koheselt paanitsema, et "what I´m gonna dooo!!!???!?" Aga psfhh... -.-

Tundub, et lõpp-kokkuvõtteks istun ma ka 48 tunni pärast arvutis, vaatan mõned "lõbusad" aastavahetuse programmid telkust ära, kell 000000000000000 piilun Jäneda poolt tulevaid rakette ja siis magama.  

Eelmine aasta sai niigi pidulikult seda aastavahetust tähistatud. See aasta siis teeme veidi tagasihoidlikumalt. Tegelikkuses vahetub ju ainult number.. ega üleöö enam midagi muutu. Ning need uueaasta lubadused on ka nii suusõnalised, et mis neist enam ikka jagada..

Ingrid, kes on oma vaheajaga täielikult purki pannud ja kaotanud lootuse kõige suhtes. 

Mõtte jõul

Oled kunagi mõelnud endale peavalu, kõhuvalu? Või ehk oled kunagi endale isegi palaviku välja mõelnud?
Lihtsalt selleks, et päevakene kodus olla või tundidest pääseda. Ma olen... ja ma arvan, et ma pole ainus :D
Õpetaja rääkis meile ühes psühholoogia tunnis, et mõtete abil on kõik võimalik. Kasvõi valule piire panna. Me korrutame ühte ja sama asja endale pidevalt, mõtleme sellele, kujutame ette, et see nii on ja paneme end juba harjuma, et asjad ongi nii. Ja kui me oleme suutelised endale peas haigusloo valmis kirjutama, siis oleksime me ka ju võimelised haigustest kergemaid asju välja mõtlema. Me võiksime mõelda ennast armastama inimesi, keda me muidu ei armastaks. Me oleksime võimelised ennast isegi .. vihkama panna, kui me seda siiralt sooviksime. Loodetavasti seda ei soovi keegi.

Lisaks vaimsetele asjadele on võimalus ka karbist välja vaadata. Lasta lendu oma iidsed mõtteviisid, koguda jõud kokku, mõelda suurelt, tegutseda kõike käiku lastes ja proovida täita oma unistusi. Ja mitte ainult unistusi. Püüda kätte saade asju, mis muidu tunduvad võimatud.

Miks peavad ainult osad inimesed olema nii loomingulised ja vabad ning seejuures teised kaasmaalased ainult nende teenrid. Miks ei võiks kõik inimesed vaadata oma kastikestest välja, püüda asju mis on mõistusevastused. Miks me peame leppima selle vähesega mis antakse meile kätte. Kas tõesti ei suuda me ise lahti murda neid uksi ja lukke, mis meie teele tulevad. Ja kui neid isegi ei tule, kas siis tõesti pole meil niipalju uudishimu, et neid ise otsida ja lahti muukida. Räägin praegu piltlikus variandis. Ma ei soovita kellelgi minna uksi lahti murdma. Ma tahan lihtsalt, et ma ei istuks omadel kohtadel. Ma tahan, et me kõik mõtleksime oma kastidest välja, teeksime asju teisiti, omamoodi, üleloomulikult, rabaksime oma loomingulisusega teisi inimesi.  Mõtleksime asjadest mis on ebanormaalsed. Teeksime kõike ebanormaalset nende jaoks. Jätaksime kõrvale tunded, traditsioonid. Mõtleksime nii kaua ja nii piisavalt, kuni saab küllalt ja meie mõtted muutuvad meie jaoks reaalsuseks. Siis oleks meil ka reaalsem neid täita.
Ükskõik mis teised meist mõtlevad, mõtleme meie kastidest välja ja liigutame oma mõtete jõul seda argielu.

Ingrid.

Empsi kootud kindad

Ema tahtis siis veidi oma kootud käpikuid reklaamida.
Need 3 paari on siis viimased, mis ta teinud on. Kokku on ta neid kudunud noh.. umbes 20 paari, või rohkem kuskil kolme aasta jooksul.. a ja sokke on ta kudunud mingi hunniku.  Juba praegu valmistab ta uusi kindaid.  Ja need kõik on ta ära kinkinud, muide ... ja muidemuide, kõik ta kootud paarid on erinevad olnud. Täielik vanaema noh..

Joulunoortekas

Hei-hei, võtan selle jõu kokku ja kirjutan veidi asjalikku teksti ka siiapoole. 

Eile oli tore päev. Viimane jõulupidu ja viimased kingidki sain kätte. 

Kuna oli teine jõulupüha ja bussid ei sõitnud siis Tapale saamiseks pidin rongiga sõitma. Õues oli torm. Patrick oli see vist..

Johanna tuli vastu ja koos läksime kohe majja asju valmis panema. Noortekas oli ise ka veidi teistsugune. Rahvast oli veidi rohkem. Süüa oli palju. Külvi tehtud pitsa ja Sassi tehtud tort. Ja palju puuviljasnäkse. 

Mängisime ka palju. Twisterit üle pikkade aastate ja Jengat, kus minu liigutus sai saatuslikuks ja torn kukkus alla.. Ning Salomoni, mis on piiblitundmise mälumäng. Seda eestis ei eksisteeri ja meilgi oli seetõttu soome keelne variant kaasas. Väga chill mäng, kui ainult rohkem teadmisi oleks. Kohati tundsin ma end tõesti nagu mingi tumba-jumba. Anna tegi väikese jutluse osa meile, sai mõtelda.. arutleda. 

Ja kingitused.. jajaa.. Jõulupidu pole ilma kingitusteta. Minul tegelikult üsnagi vedas ja ma sain isegi lausa 3 kinki. :D Jõuludeks Johannalt geisha komme ja ühe nunnu aardekirstu. Maarjalt ühe üliülihästi kohvi lõhnalise lõhnaküünla ja loosi kaudu Kristilt 12 kõrvarõngast ja palju komme. Ma ülimalt rahul oma kinkidega. Kõik tulid nii südamest ja ma täiega tänan kõiki, kes mulle kingi tegid.

Seltskond oli ka täiega vinge. Kõik inimesed olid lihtsalt nii armsad ja abivalmid ja see õhtu eile seal oli täiega tore. 

Ja see ülimalt tore sündmus ongi olnud praegu üks lahedamaid asju vaheajal. Täna magasin jälle 12.40-ni (nagu iga päev, hommik, lõuna) ja siis lasin lebo.. olin arvutis, vaatasin telekat.. suht igav on olnud. Igavus ajas veidi ogaraks ka. Tegime empsiga nalja, et nüüd kui sain kõrvarõngaid juurde, teeks auke ka juurde. Ja nüüd õhtul saigi spontaalselt sukanõel võetud, see kuumaks aetud ja läbi kõrva aetud. Ema vahepeal veidi lõi kõhklema ja jäi seisma, aga siis ma ütlesin et ei ole valus ning lasku edasi. Siis käiski paar valusähvatust ja nõel oligi kõrvast läbi. Veidi surkis seda seal sees, siis võttis välja, puhastas veel korra ja toppisime kõrvarõnga läbi. :D Pilt lõi veidi kõikuma ja tumedamaks, kõrvus kumises ka kõik. Vahetasime emaga veel muigel pilke, võtsin paar lonksu juua ja tulin arvutisse :D Ütles, et teise võibolla teeb kunagi hiljem.. no minugipoolest oleks võinud kohe ka teha, aga ema ei hakanud riskima. 

Isa ütles, et oleme sadistid, kuigi ema tegi kunagi talle täpselt samamoodi kõrvaaugu. Ainult, et vist veidi valesse kohta, sest see valutas ja lõpuks lasi paps selle kinni kasvada. :D

Hehe.. vaheaeg möödub lõbusalt, huh? 

Umm.. yeah... that´s akward..

Jõulud´11

Ärkasin ülesse, 

jõululaupäev oli jõudnud tänasesse.

Ootasin autot, mis maale mind viiks

ja emmele-issile lapsed koju tooks.

Me perega käisime kirikus,

jõulujutlust kuulamas.

Pärast sõime end sigadeks

kui läks kingituste avamiseks. 

Kõik lugesid salmid

millega lunastati kingid.

Jõuluvanalt sain täiega kotti,

rahakoti, kommikoti ja kreemikoti

Õhtul vaatasime perega telekat, 

see muutis tuju meeleolukaks.

Jutustamise lõpetasime hilja

ja siis maitsesin ma unemaailma vilja.

Seal tegelasi oli palju,

kuid neist keegi ei teinud nalju.

(Üks poiss oli seal, kelle eest ma põgenesin,

põgenesin seal ja põgenen ka reaalsuses.) 

Ma magasin nii sügavalt, 

nii pehmelt ja magusalt.

Et kui järgmisel lõunal ärkasin,

oli jõululaupäev jäänud eilsesse. 

Lühidalt ja kohati riimist mööda said jõululaupäeva tegemised kirja pandud. 

mina 24.detsembril kell 0:50

Veits feil. Ma olen juba ...eeh.. 2 tundi istunud klaveri taga koos läpakaga ja harjutanud igast laule. Lõpuks valisin 30seconds to marsi "Hurricane"..  kuna Helinaga kunagi arutasime, et ma võiks midagi 30stm loomingust harjutada..
Magama pole tahtmist minna.. kuigi halb on olla, pea valutab ja silmad kukuvad kinni.
Aga mul pole praegu alumisi naabreid kodus, niiet ma lihtsalt tahan nii väga siin klaveri ja kuuse vahel istuda ja mõelda, et ma oskan jubehästi klaverit mängida :D

Shake up the happiness

Advendikalendris on avada veel ainult 1 aken ja seal peal on number 24. So... jõulud ongi käes :)
Veidi imelik on mõelda, et täna on ju 23. detsember ja selle asemel, et olla perega koos maal, istun ma praegu üksi linnakodus laua taga, joon kohvi ja kirjutan blogi. Aga ma ei muretse, sest 24 tunni pärast olen ma juba perega koos.  ;)

Jõulukingiks perele A4 pilt minu lõpetamisest.
Loodan, et neile meeldib =) 

Liigun veidi mõtetega tagasi ja kirjutan eilsest, eile oli üks megavinge ja mega happiness päev.

Ärkasin siis eile nii, et emps tuli ukse peale ja ütles, et kuule, kellad helisesid. Lahe, et keegi üle pika pika aja sai mind jälle äratada. hihii. Viimane päev oli ka koolis, niiet eriti tore oli tõusta ja särada.
Koolis käisin 3 tundi.. need olid suht nõmedad. Eriti teine tund, mata, kus ma olin "tiimis" inimestega, kes eriti ei sümpatiseerinud. Esimese tunni lasin magades maha.. (ups, jälle..) Ja kolmas oli juba selline waiting, et kohe-kohe-kohe lõppebki selle aasta viimane tund.  Siis väike aktus ja klassi jõulukas. Jõime glögi, sõime piparkooke, jagasime kingitusi. Ma sain hästi hea lõhnaga kehakreemi ja šokolaadi. Kõige selle sündmuste juures hakkas õues lund sadama. No see oli eriti mega lihtsalt.
After that liikusime meie Paulaga Kristiinesse veel viimasid kingitusi otsima. Ma sain emmele pildiraami ostetud. Ja noorteka jaoks ka kingituse. Paula sõbudele oli veidi raskem kingitusi leida, kuid lõpuks leidsime igale ühele mingi väga trolo kingi. Muidugi nende leidmine oli ka omaette lõbu. Näiteks vahepeal plaanisime me Helenale osta hamstri ja siis kala.. aga kala jaoks on vaja nädal aega seisnud vett, mida polnud meil kusagilt võtta.. :D
Kodus ma puhkasin. Magasin.. ema helistas veidi.. rääkis midagi kellade kontserdist, aga ma olin vist liiga unine, et millesti aru saada. Niisiis helistas ta poolteist tundi hiljem uuesti ja rääkis uuesti sellest samast asjast. Samal ajal tuli ka Ringvaatest selle tutvustamine ja siis ma sain aru millest emps räägib ning otsekohe ma otsustasin, et woow.. nii suurele üritusele peab ju lihtsalt minema. Vaatasin kella, kell näitas poolt kaheksat. Kontsert pidi algama Vabakal kell 20.11 So.. pool tundi aega, et tudukad seljast ära ajada, end korda sättida, kaaslane leida ja Vabakale jõuda... Challenge accepted!!!
Tänu Jumalale oli Helina kohe msnis olemas ja enne kui ma jõudsin talle ettepaneku teha, oli ta juba valmis liikuma. Wow.

Nagu piparkoogi kirik :)

Kohale jõudsin suhtelist täpselt. Kiirustades oleks äärepealt veel Savisaarele otsa jooksnud, kes väljus linnavalitsusest :D
Helinaga saime kokku.. ta kallistas mind nii, et oleksime äärepealt sõiduteele autode ette kukkunud. Otsisime endale rahva sees hea sooja koha ja 10 kirikukella hakkasid helisema.
Ooh.... see oli nii võimas. Siit ja sealt kõlasid kellad.. ja Jaani kiriku peale hakkasid tekkima kujutised. Megalahe. Tegin ühe pildi ja siis Helina kiitis mu telefoni kvaliteedi heaks ja peale seda oli "klõps-klõps-klõps"  Vahepeal jäi mul kuulamisest isegi vist suu lahti ja ma poleks seda ise märganudki, kui Helina poleks sellele tähelepanu juhtinud. Nii imeline oli see.

Vahepeal jooksid sealt pealt läbi kirikute nimed,
mille kellasid helistati

Peale paarikümneminutilist kontserti hakkas laulma ERR segakoor. Ja Savisaar pidas kõne... Ning samal ajal tekkis ülesse mäe peale põlev 2011 kujutis.  See tähistas siis seda, et kultuuripealinn 2011 Tallinn projekt sai  õnneliku lõpu.

Ülikollane

Küünaldes

Veidi aega veel jalutasime seal.. tegime pildikesi.. ja siis ajas -1 kraad külma meid koju ära. Bussis oli muidugi väga jube sõita. Sest neid inimesi oli nii palju, et ma pidin käsi hoidma enda lõua all ja kui buss keeras kurvis, siis ma ei kukkunud kellelegi otsa, sest ma olin nii inimeste vahele pressitud.

Tänane hommik oli mõnna. Sain nii palju magada. Oeh :D
Ja nüüd olengi nautinud seda vaba päeva kodus. Tegin süüa, vaatasin telekat, valmistun õhtuks.
Veidi vähem kui kahe tunni pärast algabki jõulunoortekas Ollis. It´s gonna be aweaweawesomeeee!!!!!!!!11
Mõned Tapakad tulevad ka, mille üle mul on nii megalt hea meel. =)

Jepjep.. nüüd sai ka kohvi otsa ja ma jõudsin oma mõtetega praegusesse hetkesse. Loodame õhtust parimat.









Ilusat jõuluaega!!! 

total mess

Üks päev jäänud, ainult üks päev veel. Ja siis muutuvad hommikud paremaks ja päevad/õhtud igavamaks.
Vaheaeg on nii käega katsuda, kuigi südames, siin sügaval-sügaval südames pole pooltki vaheajatunnet ja jõulutunnet.
Koolis oli täna veits lebom päev. Õpetajad olid sõbralikud, soovisid ilusaid jõule ja toredat vaheaega.. ainult esta õpetaja ei olnud täna vormis. Tunni alguses ütles ta, et tal ei ole kõige parem olla, kuna ta pea valutab. Ja teate, mille pärast tal pea valutas? Tal oli pohmell. Õpetaja tunnistas meile siira südamega tahvli ees, et eile õhtul, kui ta meie kirjandeid luges, jõudis ta teatud piirini ning siis tal viskasid meie kirjavead ja kirjutamisoskuse puudumine n.ö. kopa ette ja ta võttis oma konjakipudeli ning jõi 200g konjakit ära.. Nojah.. vähemalt oli õpetaja aus meie suhtes.
Viimases tunnis, matas, oli veel selle aasta viimane kontrolltöö. Õnneks oli see minu jaoks arusaadav pähkel ning kähku lõpetades käisin piltide järel ja siis Kristiinesse. Seal saime empsiga kokku. Veidi shopingut ja siis minu koju. Emps hakkas kohe süüa tegema ja siis mul oli nii veider olla.. Mismõttes keegi teeb ise minu eest süüa ja ma lihtsalt seisan ja vaatan pealt, kuidas ema otsib vajalikke asju kappidest.. õh..
Kadusin kuni söögi ajani arvutisse. Siis sõime njommadinjommadi kahekesti ja ma läksin minema. Läksin kooli jõulupeole. Ma ise küll ei esinenud (millest mul oli tõsiselt-tõsiselt väga kahju) aga ma läksin omadele kaasa elama.
Peale kontserti tuli klassiõde ka lava tagant välja ja koos hakkasime liikuma. Tee peal jõudsime mõlemad arvamusele, et need jõulud on hoopis midagi teistsugust, millega me vanasti harjunud olime. Suured lumehunnikud, väikesed koolid klasside etteastetega, lavaline valgustus, jõulumuusika koolis ja palju muud. Kuna me mõlemad oleme tulnud väikestest koolidest, siis on hea, kui keegi veel sheerib minuga mõtteid.
Saatsin klassiõe ilusti bussile ära ja ise jalutasin aegamööda mööda tunnelit Viru bussiterminali tagasi.
Bussis oli üks huvitav seik.
Sõitsin-sõitsin, kuni tuli Telliskivi peatus (peatus enne minu peatust ). Tahtsin seal maha minna, et poest saia osta. Aga üks vanem meesterahvas seisis ukse ees. Liikusin siis vaikselt ukse poole, aga buss jäi veel valgusfoori taha seisma. Ütlesin sellele härrale ka siis, et buss sõidab veel veidi maad edasi ning ta võib veel ukse ees seista. Noh, siis ta ütles midagi. Ja meil tekkis väike vestlus. Ütles, et ma olen tore. :D Aga mitte see pole oluline, vaid see, et kui mul tuligi aeg bussist väljuda, siis ta ütles mulle "Noh, õnne Sulle siis." Ja see.. oeh.. see ei olnud üldse nagu mingi suvakas vanamees bussist pervotsedes oleks seda öelnud, vaid see kõlas täpselt nagu vanaisa oleks mulle siiralt südamest edu soovinud. Ja see tegi mind rõõmsaks, sest see väikene lausekene mis võibolla/võibolla mitte tuli südamest tungis komeedina ka minu südamesse. Täpselt nagu oleks see kusagilt taevast kõlanud. :)

Poodlesin oma saia siis ära ja sammusin kodu poole. Ja koju jõudes.. argh... mu ema oli nii palju korda saatnud. Ta oli veel süüa teinud, kogu korteri ära koristanud ja trepikoja puhtaks pesnud. Ning lisaks ta teatas, et ta oli mu alumise naabrinaisega ka  kokku põrganud koridoris, mille tõttu nad jäid vestlema ja ta oli veel korteris sees ka käinud. Mul oli nagu whaat.  Ja minu toas pilte vaadnud. Mul oli nagu "midaaasja??!!" Ohjah.. see on see, kui sa jätad emad üksinda koju.
Lisaks tõstis ema ka mõned asjad ümber, mis tema arvates ei sobinud oma kohta.. jne..
Olin endaga veidi out, sest mulle ei meeldi, kui asju otsustatakse minu eest. Õnneks tuli vend perega külla sööma ja juttu rääkima ning siis mu tuju paranes imeväel ;)

Ning õhtupoolik oli meeldiv Top Geari vaatamine ;)



Homsest algab vaheaeg ja ma ei tea mida sellega teha. Magada, magada või magada?
Olen suht sure about that, et vaheaeg tulevad mustad jõulud ilma selleta, mida hing ihaldab.

Sliipi time

Bruno Mars ft. Lil Wayne - Mirror

Mõnikord on  maailma asjadest nii raske aru saada. Ma arvan, et te kõik teate seda tunnet..

Ma arvan, et te teate ka seda tunnet, kui magate hommikul sisse. Jeah. Mida päev lähemale vaheajale, seda kauem ma sisse magan. Täna ärkasin 7.17.. mis oli ikka noh.. suht hilja. Aga erinevatelt teistest kordadest olin ma täna hommikul nii väsinud, et ma tegin kõike megaaeglaselt. Ma ei vaevunudki kiirustama. Kuid ikkagist, ma jõudsin kooli enne tunde ning ma olin meie klassist kolmas, kes kooli jõudes. Üldse oli meid koolis vähevõitu. Enne vaheaega ei viitsi keegi 8 tundi koolis passida. Esta kontrolltööks tulid paljud kooli, aga peale seda oli jälle nagu pooled ära söödud.-.-
Osades tundides ma lasin sliipi. Lihtsalt.. silmad kinni ja relax.
Peale tunde käisin veel veidi jõulukinke ostmas. Ainult 1 kink veel vaja osta ja siis on finito. Ma olen piisavalt suure summa ka tänavusel jõuludel kinkidele kulutanud. =)
Kaupsist käisin juua ostmas, aga ma feilisin seal sajaga. Kõigepealt jäin kõikidele jalgu ja siis kukutasin jäätise põrandale (jäätis oli degusteerimiseks antud) ning kassas suutsin ka mitu korda oma asjad maha pillata. Koju jõudes andsin väsimusele ja tuimusele järele ja otsejoones voodisse pikali. Mõtlesin poole seitsmeks end üles saada, et seebikatega end kursis hoida, aga magasin üle. Nojah.. pole olulinegi kogu aeg neid sopakaid vaadata.. aga hea oli küll magada.
Ja nüüd ma lähen ja kordan veel seda.

esmaspäev

Käisin täna 32.kk jõulupeol. Valeria kutsus. Tore oli. Sai palju krõpsu süüa.
PS: Ma tean väga hästi kus 32.kk asub ja ma oskan sinna väga hästi minna ;) [sry, inside jokes]

Purjetan elupaadiga tormisel merel / (4.advent)

Ma arvan, et pole varem olnud nii kiire, et ma ei jõua isegi blogi kirjutada.. aga nüüd oli.. ups :D
Nädalalõpp läks siis täiesti metsikuks kätte ära. Uurimustööd ei jõudnud valmis, sain esmaspäevani pikendust (nüüd valmis). Tööd uputasid mu aju oma kordamisküsimustega...

Reede oli suht massive päev. Isegi ühistranspordis.. hommikul istusin ühel sirgel ja tavaliselt ummikutevabal teelõigul 10 minutit. Shuuut.. õnneks mul tunde polnud, läksin igaks juhuks kooli, et äkki saab klaverit teha. Aga kuna väikestel oli mingi jõuluüritus, siis ma terve teise tunni olin huvijuhi tilluke abiline ja aitasin tal asju tassida ja korraldada ja niiviisi.
Peale tunde tuli Paula korraks minu poole. Tegime väikest iitingut ja siis sõitsime kesklinna tagasi. Ma läksin täditütrele järgi ja Paula sai Lisannaga kokku.
Trennist peale võetud trammiga Tondi poole sõites, veendusin ma, et see on vist kõige kiirem tee ühistranspordiga kuhugile jõuda, sest me jõudsime päris kiiresti tädi juurde. Nu ja kuna mul aega oli, siis ma istusin toas ja jõin teed nagu tore vanaproua. Kuni kella kuueni võinii. Siis hakkasin bussipeatusesse kõndima, et Baltasse sõita ja sealt Olevistesse saada. Aga mida ma näen, üks number 4 sõidab mu silme eest minema. Ja järgmiseni on aega. Ootan ja ootan. Ja märkan, et teisel pool teed seisavad trollid. Nii umbes 10 tükki järjest. Rahvast peal pole. Mida ma järeldasin, oli see, et ühel trollil juhtus mingi viga, mille pärast on terve mustamäe trolliliiklus sassis. Trollidega ei tasu sõita. Minu trolli muidugi ka ei tulnud ja peale poolt tundi ootamist ilmus kusagilt üks kesklinna troll, millega sain kesklinna. Hea seegi.
Noortekasse jäin muidugi kohutavalt hiljaks, aga seal oli ikkagist tore. Pärast sai veel paljude inimestega teemasid arendatud. Me likey.

Laupäevast ma tõesti ootasin midagi puhkuse sarnast, kuna Tapale minek jäi ära. Läksin siis kogutud rahapungaga Rocca Al Maresse jõulushopingut tegema. Umbes 4 tundi jalutasin seal. Jäin vist kõikidele turvakaameratele silma.. hehe... ups :D  Rahvast oli metsikult. Kõikidel oli mingi jeee, christmaaassss!!!
 Ja kui ma väsinuna hiljem ootasin bussipeatuses trolli, siis ma nägin Sirlit. Nagu.. wow. Ma just hommikul lugesin ta fb staatust Tallinna tulemise kohta ja in my mind mõtlesin, et "haha, raudselt jälle näeme".  :D Hah.. selle 12 aasta jooksul, mis me koos lasteaias ja koolis käisime, tekkis meil vist mingi telepaatia, sest iga kord, kui Sirli Tallinna tuleb(oma vennaga) siis me satume kokku.
Koos sai veidi sõidetud kesklinna poole. Ma läksin Kristiines maha, sest sealt oli vaja ka üks asi osta. Ööh...  ostuhull.

Õhtul võtsin kodust oma läpaka ja muud elektroonilised vahendid kaasa ja liikusin jälle trollipeatuse poole. Ma poleks kunagi arvanud, et ma ükspäev jalutan koos oma läpakaga poolpimedas Mustamäel majade vahel. Nagu.. cammoon.. see pole ju üldse minulik :D Kuigi seda ma tegingi. Tädi juures käsin lapsi hoidmas. Oeh.. see oli niiiiii tore :D  Vahepeal väsisime me ära ja siis ma viskusin keset põrandat pikali ning siis nad kõdistasid mind. Ning minu naeru peale naersid lapsed veel rohkem :D
Unejuttu sain ka lugeda... ja valvata, kuidas nad magama jäävad.. ilusad hetked.
Õhtul sain ilusti oma meelelahutusvidinatega jälle koju tagasi ning hakkasin siis õppima ja kingitust pakkima Johanna jaoks.

Pühapäeval magasin sisse. Tund aega lausa. Pidin kell 9 üleval olema, aga magasin 10-ni välja. Siis kohe ka vend tuli ja võttis peale ja sõitsime linna peal ringi ning siis Jäneda poole juba.
Kojuuu, aga... tuppa ma ei jõudnudki. feil...
Sõitisme empsiga kohe Tapale edasi. Tapal oli täna erakordselt tore. Kirikus oli selline vabam olek.. jutlust polnud.. lihtsalt palvetasime üksteise eest. Ja peale kirkut ei läinud ma rongile, vaid koos Kristi ja Rutiga Johannale üllatuspidu korraldama. Yeye, meie Joki sai 18. Kuna Johanna ise ei teadnud midagi, siis me olime kõik täiega peidus ja ootasime teda ja Maarjat.. ja kui nad tulid, siis me kargasime välja ja "ülllatus!!!!11" :D appikene, Johanna nägu oli niiiiiii hea. Eriti oli ta üllatunud mind nähes, sest tema arvates läksin ma juba rongiga Tallinna. ˇ ˇ
Rõõmsalt sõime kõik koos siis ja kõht oli nii pungil, kui oli vaja rongile minna. Kõik olid õnneks nii arsmsad ja saatsid mind ära. See oli ülitore lihtsalt. =)

Peale pikkapikka päeva jõudsin jälle tagasi tuppa, kust ma hommikul oma teekonda alustasin ja ma ikka imestan kuidas ma jõuan nii palju ringi liikuda ja sahmerdada igal pool.. Olen ma mingi superwoman  or whaat.. ? :D

tunded mu mõttevoogudes siblimas

Mõtlesin täna autos, et mida ma küll suvel teen. Vahepeal plaanisin tööd otsida, aga siis mõtlesin, et suvi on ju puhkamiseks ja  mul oleks ilma tööta rohkem vaba aega. Aga siis ma turgatas seoses väljendiga vaba aeg meelde, et mida ma sellega teeksin siis. Eelmisel suvel olin ma maal. Käisin Jänedal. Nüüd ma enam Jänedal vist ei käi. Ja Läpilt on kõik mu asjad ka siia kolinud.. niiet seal oleks mul ainult rohida, päikest võtta, lugeda ja muid looduslikke asju teha. Samas, linnas olles oleks tegevust ja mu aeg ei kuluks magamisele. Kuid mul pole ka linnas eriti kedagi, kellega every day koos chillida. Ja juba praegu on mul kohati linnast siiber. Vanemad kindlasti tahaksid ka, et ma maal oleksin suvel. Aga raha on ju ka vaja !!! Aga kui ma valin raha, kaotan ma vaba aja, millega mul poleks niikuinii midagi tarka teha. Õrgh...

summer´10 I will not never forget these times. 

 (( hetkel igatsen neid suve päevi, mil ma sõitsin jalgrattaga Jänedale ja lihtsalt chillisin Angelicaga õhtuni, inimesega keda ma iga päev tohutult taga nutan. pildistasime, naersime tohutult, kiikusime tundide kaupa, meil polnud ülearuseid asju/inimesi.  Ma ei pidanud muretsema raha pärast, ma ei pidanud muretsema, mida vaba ajaga teha. Ma lihtsalt olin hipi. Sõitsin rattaga ja nautisin elu. Fakk, oleks pidanud rohkem nautima, sest neid aegu enam tagasi ei saaaaaaaaaa. ))

I

I can´t stop crying. I need rest. I need love. I need you to ask me how everything goes. I need your care. I have to escape my bubble. When I start my day with laughing, I finish it with crying. But when I start my day with crying, I finish it with laughing. Nothing isn´t perfect. Even if I really try. Why you do this for me???? I still can´t stop crying.

blogi 2.aastapäev

Ahjaa.. ma oleksin peaagu unustanud, et täna on ju 16. detsember. Eksklassiõe Sirli sweet 17 ja minu kurikuulsa pardi funhouse blogi 2 aastapäev, sünnipäev, kuidas iganes seda nimetada. Ehk siis kaks aastat olen ma siia igast joru kirjutanud.. nize.

Kihvtid vood..

Aah... hakkan teid kohe oma suurte tegevustevoogude ja tunnetevoogudega üle kallama.
Kui ma teaks millest alustada.. oma suurest kurvastusest või igatsusest või väikesest masendusest ja väikesest kadedusest?
Vist alustan parem eilsega.. üleeilsega.

Kolmapäeva oli lahe. Toimus ka minu selle aasta esimene jõuluüritus. Kodukaga oli meil jõulukodukaaaas. Anete tädi käis meile rääkimas. Nuh, plaanitud oli see kui rasketele küsimustele vastamine, aga kujunes see välja nii, et istusime laua taga, sõime palju palju fuudi ja samal ajal lihtsalt arutasime teemasid ja vestlesime. Selline hästi mõnus ja chill oli. Ma jõudsin mingi 3 tassi teed ära juua :D Peale seda hakkasime jõulukaarte tegema. Fancy. Meisterdasime seal kõik ilusti. Jõulukaarte oli vaja teha selleks, et jõulunoortekal, 23.dets saaks neid koos teiste koduka kaartidega jagada mittekristlastest noortele, kes tulevad sinna. Õhtu venis pikale ning vaikselt hakkasid inimesed koju liikuma. Meie Eva-Lotaga ootasime Anetet, sest ta pidi ise niikuinii minema linna peole ja siis ta lubas meid koju viia. Autoga. Jeej. Sain Anetega sõita :D ülikihvt.
Õhtul ma muidugi ei jõudnud oma uurimustööd alustada. Tegin ainult kodused ül-id ära. Mõtlesin sisimas, et jeah, homme peale tunde jooksen kohe koju ja siis teen tublisti mitu tundi juttu efektiivselt tööd ja teen nagu naksti selle valmis. Kuhugi välja ei lähe ja olen kodus tubli.
Selle mõtte võisin ma muidugi välja naerda, sest kõik läheb alati risti-vastupidi.
Viimase tunni ajal (6tunni ajal) läksime kõik välja vanalinna, jagunesime seal kaheks ja siis hakkasime inka õpsidele jutustama oma valitud hoonetest. Mul oli Oleviste. Ja kuna meid oli 8, siis jalutasime ühest kohast teise.. Vabakalt Raekojani, sealt Olevisteni ning Olevistest Toompeale ja pika Hermanni juurde. Ja back to Niguliste ja Vabaka juurde. Üle tunni aja oli kulunud ja meil olid tunnid teoreetiliselt läbi, kuid ma pidin minema ikka kooli tagasi. Vaja oli eesti keele kirjand ära lõpetada. Ja klaverisse ma täna ei jõudnudki. Vast jõuab reedel..
No ja kui ma olin koolis lõpetanud jalutasin tagasi Solarisse, sain Marleeniga kokku ja läksime sööma, sest meil oli terve päeva kõht sajaga kokku kuivanud.. Läksime mäkki. Mis polnud just kõige parem valik.. raiskasime suure summa raha ja friikad olid imelikud ja megaburks oli ka mingi väike.. väike pettumus selle koha pealt, aga muidu oli tore. Istusime mingi tunnikese vist ja chattisime niisama.
Mingi aeg kolisime sealt välja ja hakkasime virust tasuta vetsu otsima :D
Koju jõudsin ma plaanitust hiljem ning isegi siis ei hakanud ma kohe õppima, vaid pidin enne muidugi kõige muuga tegelema. Ja mis on kokkuvõte. Uurimustööst on tehtud tiitelleht ja kaks? kolm? neli? lauset. Aga jah.. see suht mindfuck ka, sest eestikeelset inffi pole kusagil ja seda inglise keelset kasulikku, rõhutan sõna kasulikku, infot on vähe. Ja ma ei mõista, kuidas ma peaksin nii saama kokku 4-6 lk.. Ning õhtul tuletati mulle meelde, et see peab olema ju käsitsi kirjutatud. Müstikaaaa..
kulutasin pigem aega geole ja eks homme näis mis õpetaja minust ja mu uurimustööst arvab.
Ja kui ta on selle arvamuse ära arvanud, siis tuleb nädalavahetus ka ja ma saan puhata. Selle nädalaga on närvid ikka täiega läbi läinud.
-.-

Aga oli ka positiivseid asju, mis tasakaalustasid mu süngeid üksildasi argipäevi. Näiteks Helinaga shoppamine, jõulu ettevalmistused, alfa lõpetamine, kodukas, tänane mäki dinner..

Lahe, et mul on veel mõnedki inimesed jäänud, kes minust huvituvad. =)

Kiri jõuluvanale

Nojah.. tuli meelde, et see vaja ka ju ära teha. Ning kuna sotsiaalvõrgustikud on mõjuvõimsad, siis äkki saab ka jõuluvana mu kirja siit kätte :)

Niisiis, ma ei kirjuta mida ma tahaksin, sest ma jätan otsuse ikka sinule..aga ma kirjutan mõned valikud.. päästan su lühises juhtmed.

• Märkmik, sest mu sodivihikud on täis ja lahedam oleks kirjutada asju kenasse paksu märkmikusse
• Köögistaff, sest mul on still mõned asjad puudu
• Kodustaff, et mul oleks kodusem olla 
• Sisustusvidinad, et korter oleks ikka kena
• Kinkekaardid, et saaks tasuta mingeid asju :D 
• Iluasjad/meigiasjad, et ma krõhva ei oleks
• Ehted, et mul kõrvarõngaid ikka veel rohkem oleks
• Kokaraamatud, et ma saaksin veel rohkem harjutada kookide-söökide tegemist
• Kommid, sest mulle maitsevad kommid 
• Raamatud, sest mulle endiselt meeldivad raamatud ja raamatuid lugeda. 
• Läpakakotti tahaaan !!!, sest praegu ma rändan sellega suvaliselt.. 

Jep.. rohkem ei tulnud meelde :)
Loodetavasti mõni neist saab ka täidetud *-*

Yeah... my last time thoughts.. 

3 tundi Helina jaoks

Kaks viiest möödas. Nädalalõpp läheneb, vaheaeg läheneb ja alustamata uurimustöö tähtaeg samuti. Now nice.  
Kuna ma eile olin väga väsinud, siis ma jäin vist magama tol hetkel kui pea patja puudutas. Tundub, et täna tuleb samasugune õhtu, sest ma tunnen end samamoodi väsinuna. 
Päev oli pikk, 8 tundi. Peale tunde otsustasin, et olen täna tubli ja istun kodus. Teen süüa, õpin klaverit ja tegelen uurimustööga. Noh ja mis te arvate, mis sellest sai. Pool tundi sain kodus olla, kui tuli kõne ja kutsuti välja. Ma ei suutnud keelduda. Ja nii hakkasingi Kristiine poole jalutama. Üllatavalt lähedal on see ka jala minnes. Sain 4 minutit oodata ja siis tuligi Helina. Teatas, et unustas oma rahakoti maha. Tegin siis ettepaneku, et me võime ju sellele järele minna. Ja siis läksimegi. Vähem kui tunnikese pärast olime juba tagasi poodides kolamas. Helinale oli siis  nimelt uusi teksaseid vaja. Saime päris mitu poodi läbi käidud, ennem kui leidsime Zarast need õiged. Siis võtsime Spice Icest karamellijäätised või unelmad vms :D ja nommisime neid. Prismatiiru tegime ka ning lõpuks olime mõlemad vist väga väsinud. Mu jalad olid nii läbi. Kitsad teksad ja terve päev jalutamist koos terve päeva tühja kõhuga olid mu nii läbi tõmmanud. Helina saatis mind trolli peale. Ja trollis ma avastasin, et ma olin Helina jaoks loovutanud 3 tundi. Ei, ma üldse ei kahetse. Nalja sai ja tore oli. Hämmastav lihtsalt, kui kiiresti need möödusid. 
Muidugi mida õhtu poole aeg liikus, seda kiiremini tunnid liikuma hakkasid. Õnneks jõudsin ma oma vähese õppimise tehtud ning ka telkut piiluda. Vend käis ka läbi ja pani lõpuks mu kuusekese püsti. Nüüd vaikselt ehin seda. Yay. 

Potatoes gonna potate

Viiest üks on läbitud. Neli hullu koolipäeva veel ees.

Täna oli peale kooli megakiire sahmerdamine. Käisin korraks kodus söömas ja klaverit mängimas ning vennale toitu tegemas. Siis sõitsin Mustamäele, kuhu ma muidugi hilinesin ning sellepärast pidin jooksma. Ääh.. Siis sõitsime koos Tõnismäele ning terve see aeg oli mul suuur ootusärevus. Saatsin lapsukese ilusti trenni ja siis esimese bussiga poodi. Aaah... mulle toodi täna kuusk :D Ja selle jaoks pidin ma minema ehteid ostma. Hihii.. Te ei kujuta ette, kui ekstaasis võin ma olla, kui ma tean et mul on raha, mille eest jõulukaunistusi osta ja suured poed, kus on palju jõulukaupu.. Oujeah :D Ja kõige enam meeldib mulle see, et ma ei pea kellegagi konsulteerima. Enda kuusk, enda korter, enda ehted, enda raha. Nice.
Lõpuks lahkusin kotitäie kulinatega. Ise särasin ka vist nagu läikiv kuuseehe. Koju jõudsin ma just siis, kui kuusk toodi. Kaua polnud aga aega kodus olla ja seetõttu viskas vend mind Olli ära. Täna (eile, 12.dets) oli alfa lõpetamine. Alguses oli meil suur ekskursioon Olevistes. Ja see oli täiega lahe, sest et ma pean just reedel jutustama Olevistest, niiet WIN :D Btw, teadsite et Oleviste kirik, kui see praegune hoone, on ehitatud umbes 1450... ja enne seda kuskil 12.saj eksisteeris selle sama koha peal mingid muud kirikud, mis olid küll väiksemad ja vist puidust.. aga need olid siis eelkäijad, kui nii öelda. Aga ikkagist.. see kirik on üle 560 aasta vana.. Kuid kahjuks on see ka mitu korda põlenud. Eriti torn, mille poolest kirik oli vahepeal, no ikka aastasadu tagasi maailma kõrgeim ehitis. Nüüd on küll iga kord seal käies väga eriline tunne. :D
Okei, niisiis.. viimane loeng oli täna. Ja peale seda anti meile tunnistused kätte. Jejee :D Ning siis oli suur tordisöömine. Mm.. see oli nii hea. Tahaks veel  :D
Koju jõudsin hilja.. ja siis hakkasin kohe kuusega jändama. Aga no.. mida sa teed, kui naise aju lihtsalt ei võta kinni, kuidas seda kuuske kinni saada ja nii, et ta otse oleks ja pikali ei kukuks.. Peale veidikest okastega torkimist otsustasin, et selliste asjade jaoks on olemas emad.. või isad.. või vennad.. või muud mehed. Mina otsustasin kasutada venda. Eks näis siis, kas tema suudab selle kuusepoisi seisma panna. :)
Veidi tegelesin veel koolitöödega ja punaste kardinatega.. ning otsustasin kuuma dušši alla minna. Sooo good oli. Panin silmad kinni ja unelesin kaugele-kaugele.
Nüüd uued tudukad seljas ja sliipi. Ma olen sellest päevast nii-ii-iiii-iii väsinud -.-

ZZZZZzzzzzzzzzzz..

3. advent

Detsembri teine nädal on läbi saamas. Kokkuvõtted: lund pole ja iga päevaga lähevad teatud asjad hullemaks. 

Reede õhtust ma ei rääkinud, aga ma mainin ära, et JC bänd oli ikka mega. PP ülistus mõlkus kogu see aeg meeles. Palju palju sai ka Raeliga hiljem juttu räägitud mis oli ka täiega hea, sest ta on vanem ja targem ja üldse kuidagi nii rahulik ja chill.. ja siis oli nii hea arutada eluteemasid :D

Ja kui me õhtul hakkasime Olevistest välja tulema, siis suur tuul ründas meid. Nice. Aga sellest hoolimata käisime Solarisest läbi. Ma ostsin endale jäätise, mille panin tasku, sest kätte oli vaja võtta kuum CoffeeIn-i kohv. Ja siis Helina sai jälle naerda minu üle. Aga nagu vanasõna ütleb, siis no picture, no proof. 

Seega, pilte ka :D 

Jäätis on taskus, näete jah? Näete jah?? 

Laupäeval läksin maale. Läksin varem, kui oleksin pidanud. Ja seega sain paar tunnikest kauem kodus olla. Hea oli. Kuidagi nii teistmoodi olemine on maal. Kõik on täiesti vastand linnale. Ja see tasakaalustabki mind.

Tapal oli ka eile veidi teistmoodi olemine, sest noorteõhtul olid meil külalised Soomest ja emn... Rakverest vist ka. 

Õhtu venis pikale. Peale külaliste lahkumist jäime veel enda pitsat ja kokat ootama. Rääkisime veidi jõulunoortekast. yeye :D Ja siis kisus asi päris feiliks, sest mnjah.. mõned naljad... ajavad siiamaani ... naerma :D :D

Aleks hea poiss viis mind koju ja seal poole ööni emmega rääkisime linnaelu ja maaelu ja kõike elu :D 

Öösel nägin kahtlast unenägu.. nagu väga kahtlast. Ses suhtes, et üks tuttav poiss kodustas mind ära.. ma elasin tema juures ja siis ta kallistas mind kõvasti ja.. mnja.. (paar kohta jätame vahele) siis tuli tema ema ja mul oli seal mark olla. See kodu oli tumedates toonides ja nägi välja nagu väike puumaja, mis Kunksmooril oli. Heina vedeles seal ja õõh.. igatahes seal ma olin ning mingi aeg äratas minu ema mind ülesse ja rääkis midagi kartulitest ja kellast ja kakaost :D Iz nize 

(Btw, ma niii lahetsen seda tunnet, kui keegi ajab mind ülesse. Ise on nii igav ärgata.. ) 

Anyways, pühapäev, 

Tapale-> kirikusse-> rongijaama-> rongile.. Rongis oli üks väike tüdruk, kes jooksis ringi ja jagas kõikidele neid flaikusid, mis rongis oli, see oli nii armas :D -> trammi peale -> bussi peale -> kojuuuuu -> arvutisse. 

Okei, tegelikult polnud see päev ühtigi nii kiire ja tuim. Lihtsalt ma ei jõua kõigest rääkida, sest ees on ootamas raske nädal. Töid on igavene hunnik vaja teha. Inkas jutt koostada Oleviste kirikust ja neljapäeval sellest suuliselt jutustada. Kunstas tuleb suuuur KT, kolmapäeval kirjandi kirjutamine, geos suur KT ning reedeks veel vähemalt 6 lk uurimustöö vanaaja või keskaja helilooja kohta, mida ma pole veel suutnud alustada. Ning lisaks veel hunnik kodutöid. Päh-päh-pähh.

Õnneks on ka mõned rõõmsamad asjad nagu alfa lõpetamine ja jõulukodukas kolmapäeval. 

Ilusat advendiaja jätku ! 

TuisuTallinn

Võiks öelda, et täna hommuikul äratasid mind lisaks äratuskelladele veel tuuleiilid, mis väljas olid. Õnneks viskasin ma külma etteaimavalt suure paksu pusa selga ja kiirustasin kooli poole. Täna oli seal rahulik. Kuidagi väga rahulik isegi. Esimeses tunnis oli meid ainult 8+1 (see 1lisa oli paralleelklassi poiss, kes ei läinud Rootsi ja oli seepärast meie tundidesse pandud) Teistesse tundidesse tilkusid mõned juurde, aga kogu kooli vaatepildist oli ka rahulik. Väikesed vist tõbised ja tuisk ja reede ka ju noh.
Vajalikud tunnid passisin ära, vahepeal sain väga vihaseks ka,  kuid mõtlesin samal ajal koguaeg, et ma pean ju armastama inimesi oma ümber, mitte neid vihkama. Aga no mis sa teed, kui mõni ennast nii täis.
Sotstöödest ma jälle puudusin.. ups. Esimese sotsi ajal olin ma klaveritunnis, sest saatuse tahtel jäi eile tund ära. Ja teise sotsi ajal ma juba liikusin bussiga kaugemale. Pidin tunni ajaga jõudma Mustamäele lasteaeda ja sealt tagasi Juhkentali tänavale trenni, aga kuna õues oli niiiiiiiii suur tuisk, siis ma muidugi hilinesin kõikjale. Ja kui ma juba väga hiljaks olin jäämas, helistati mulle ja öeldi, et hoopiski pean Kosmosesse minema. Nja.. istusin veel siis Vabakal ummikus ja kui sealt pääsesin ja Estonias maha sain, siis jooksime trammi peatusesse ja seal külmetasime veel täditütrega. Lõpuks toimetasin ma ta ilusti-kenasti trenni ning ise jäin nagu lumememm trammi ootama. Vaido jalutas jälle mööda.. (sry, ma lihtsalt pean selle alati ära märkima :D)
Ning kui ma olin selle lokaloka trammiga Vabakale jõudnud, oli mul suur au veel külmetada bussipeatuses. Aaah... ja siis seda bussi ei tulnud ega tulnud. Varbad juba täiega külmetasid. Ja mingid kolepikad ummikud olid ka. Kaarli kirikust Pärnu mnt-ni oli kolm rida autosid täis.. Nagu ulme, täiega ulme, minu jaoks noh...
Siis ma jalutasin ringi, et sooja saada ja samal ajal üritasin nautida lumetuisust vaatepilti Tallinna kesklinnast. Chill. Lõpuks jõudis ka buss, see oli täiega WINNN!!!!11
Ja kodus tarbisin kuuma teed ja kuuma kartulivormi, mida eile tegin. Nomnom...
Nüüdseks olen üles soojenenud, praegugi on hea olla, läpakas põlvedel ja pehmes voodis... Mmmm...
aga ma rikun kohe selle mugavuse ja hakkan end jälle sisse pakkima, sest Balta buss läheb.. 20 mintsa pärast.
Kui ma ei teaks, et täna nii hea noortekas tuleb, siis ma jääksin koju. Aga kuna täna tuleb hea noortekas, siis ükskõik mis ilm ka poleks, ma lähen ikka kohale ;)

Give me your eyes

Eile oli kodukas. Kus mina rääkisin jutu osa. Esimest korda, btw. Ma vist feilisin sajaga... 

Kodukas kestis vähem, kui tavaliselt, sest Anete pidi linna jõudma 7-ks. Ja siis me läksime kõik koos rongiga Nõmmelt linna. Helina tuli minu juurde. Võtsime siis õppimised ette ja tuupisime paar tundi.. või vähem. Kuulasime mu 2009 aastal tõmmatud lugusid telost ja paar naeruturtsatust tegime ka. 

Pool tundi enne Top Geari algust tegime lehtsalati-viinamarja-suitsukanakoiva-majoneesi salatit ja Helina panin vinkusid praadima. Aga ta suht lollitas ja mängis nendega.. :)

Lõpuks istusime diivanile, vaatasime telekat ja sõime. Päeva parimad hetked. 

Ja kui telku kinni pandud, oli väsimus nii suur, et läksime magama ära. 

Hommikul oli massive uni. Ja väsimus.. vähemalt minul küll. Aga elasin selle tänase koolipäeva üle. Klaver jäi lõpust ka ära, niiet .. nüüd home, sweet home. 

Ausalt öeldes olen ma veidi juba tüdinenud sellest elust. Kohati. Palju kohustusi, palju õppimist, palju mõtlemist, palju toimetusi. Ja lisaks peab kogu aeg jälgima, et ma endaga midagi rumalat ei teeks või siis et kõik vajalikud asjad tehtud oleks. Üksinduse noodid; halvad uudised; igatsus; pisarad ja boring linnaelu. 

Mõtlen, et peaks referaati kirjutama ja köögis midagi head tegema... 

BUUU... 

esimene lumi

Täna hommikul aknast välja vaadates polnudki mul suurt üllatust. Kuna ma öösel magada ei saanud ja pidevalt kuulsin ka mingit krabinat, siis mu sisetunne arvas, et ärgates on maa valge. Ja nii oligi. Veidi tegi rõõmsamaks küll, kuid õue jõudes ja nähes, et see muutub kiiresti poriseks püreeks, siiis oli suht nääääähh. Aga küll jõuab ka külmemaks minna.

tahan.puruneda.

Tahaksin praegu katki minna. Puruneda miljoniks-triljoniks tükiks nagu kristallkera.
Ma ei tea miks, kuid ma tahan.
Tahan.
Puruneda.

Lootusetus saab endale kõik ?

Noup. Yes. Ei. Jaa. Nein. Daa. 

Nädal algas siis teistmoodi kui tavaliselt. Ei pidanud nii vara ärkama. Ja ka ärkamiskohaks oli oma vana kragisev voodi.
Unes nägin muidugi, et ma leidsin voodi alt mürsud. Helistasin päästeteenistusse, aga sealt ootasin pommirühma poolteist tundi. Lõpuks sain jumaliku ilmutuse arvutisse, mis ütles et neid pole seal enam. Vot milline kaunis kummaline unenägu.

Hommikul olin Jänedal. ˇˇ Käisin koos ühe poisiga lasteaias lastele helkureid jagamas ja nendega rääkimas. Aga lapsed olid nii targad, et meil oli raske midagi küsida nende käest.
 Paari tunni pärast läksin rongiga linna. Ja kuna ma jõudsin suhteliselt lõuna ajal koju, siis mul oli terve päev vaba aega. Veidi olin arvutis, vabastasin oma modemit puk koodist.. (ma suht olin pin koodi totally ära unustanud). -.-
 Emotsioonid ja tunded otsustasid teha paar telefonikõnet ja nende tulemusena kodust minema viia. Käisin Helinale kinki ostmas. Ja see oli tõeliselt kerge, kuna ma olin juba enda pähe/südamesse saanud tunde, mida ma peaksin kinkima. Ja siis ainuke vaev oli ja leida see õige. Ennast unustasin muidugi poodlema. Ja selletõttu jäin pimedale ja vihma kätte. Ja kui ma hakkasin Vabakalt trammiga sõitma, siis Vineerist kaugemale ma ei jõudnud, sest trammid olid trollid ja viskasid kõik välja. Nu, okei. Jäin siis peatuses järgmist trammi ootama. Aga see ei võtnud ka kedagi peale ja viskas rahva peatuses välja. -.-.. õõh, kui kuri ma olin siis. Vihma sadas ja ma pidin jala hakkama üle Pärnu mnt viadukti jalutama. Kena vaatepilt oli muidugi tulede sähvides, aga nii freakin märg oli.
Helina toas sain veidi soojeneda. Kooki süüa ja šoksi.. ja chattida. Tore oli. Ausalt ka. Ma võin küll pealtnäha olla passiivne, kuid tegelikult ma tunnen asjadest rõõmu. (kuigi võib ka vastupidi olla)
Kella kuue aeg, kui õues hakkas tulema lörtsi, siis saatis Helina mind bussile. Lörts-lörts.. tegi papud ja parema jala märjaks. Aga vähemalt hakkab midagi vaikselt tulema. Helina läks siiish koju tagasi ja mina läksin Olevistesse.
Täna oli eelviimane alfa. Järgmise korraga saab see ilu siis läbi.
Teemaks oli ristimine. Ja ma suutsin selle teema ja loengu ajal ikka täiega tupikusse jõuda enda mõtetega.

...nagu praegu..

Shuut.. ma lihtsalt ei tea.. Selline segutunnetesmuuti on minu sees praegu...

numbrite kombinatsioonid

Huvitav numbri kombinatsioon..
Täna on vaadatud 12 korda, mis on selle kuu number ja poole vähem kui eile. 24 ja 555 vahel ma küll ei leia mingit seost, aga 555 ja 17,777 muudavad lihtsalt huvitavaks selle tabeli.
 Ning ei saa mainimata jätta, et 17 on mu lemmiknumber.. ja 777 seal lõpus on nii maagiline....

Jaaaaa kui kõik need arvud kokku liita, saame.. 608.777 ja kui 6 ja 8 ja 7 ja 7 ja 7 kokku liita, saame 35. Ning jagades 35 nädalapäevade arvuga, ehk 7-ga, saame 5, mis on tänane kuupäev :D

Aga kui nüüd 24 jagada 24-ga, saame et eile oli igas tunnis oli keskmiselt üks vaatamine.
Ja kui jagada 555 eelmise kuu päevade, ehk 30-ga, saame et eelmises kuus oli keskmiselt ühes päevas 18,5 vaatamist. No mul oli ju üle nädala blogi kinni ka, niiet see on suht mittearvestatav number :D
Ja kui võtta arv 17,777.... siis see näitab, et mul on kogu blogi ajaloos olnud 17,777 vaatamist.. ma ei tea palju see keskmiselt teeb ning see oleks minu jaoks veidi kõrgem matemaatika ka.. =D

2.advent

Kätte on jõudnud teine advent.. nagu woow. Miks aeg nii kiiresti läheb.. ja lund pole ikka.. :D
Laupäeva lõunal, kui ma ärkasin, poole kahe aeg (ärge küsige, kuidas ma nii kaua magasin. Ma ise ei mõista ka seda) siis ma kerisin ruloo alla ja siis tuli sealt ilus vaatepilt. Trükikoja katus oli valge. Aga ma ei tea, kas see ikka oli lumi, sest see oli ka kogu ülejäänud päeva seal samasugusena :D
Õhtul läksin rongile. Rongis on üksi nii igav... -.-  eniwei, siis läksin Tapale. Täiega chill noortekas oli again.
Vaatasime Keith Greeni kontserdeid ja arutasime veidi temast. Ja ülistasime ja siis oli täiega hea osadus.
Kordaläinud laupäeva õhtu oli :)

Ja täna.. hmm.. täna on Helina sünna :D juhuu :D palju-palju õnne Sulle veelkord !!! ja arvatavasti kuuled sa seda minu käest veel ühe korra.. varsti :D

Täna käisin kirikus, hea osadus oli. Ja mis mulle kõige rohkem meelde jäi, oli see, et paluge suurelt. Miks me peaksime paluma vähest kui võime paluda suurelt. Ja siis ma hakkasin ka mõtlema, et mnjaa.. ma olen vist ka selline inimene, kes harrastab poolenisti murede eest paluda.


So.. aga peale kirikut läksin poodi ja ostsin jäätist. Me gusta.. viimasel ajal olen täiega hakanud jälle jäätist sööma.. :)

Yeah.. ja see on vist kõik. Maitea.. mõte hakib pidevalt kinni... arrrrgggg..


Ilusat jõuluaega ja palju päkapikke...

All thanks to God

Niisiis. Lükkan veidi oma magamise aega edasi ja kirjutan noorteka kohta veidi. 

Läbi vihma jalutasin kohale. Tegin ukse lahti ja Helina oli kommidega vastas. Ning Ats oli ka kohal. Ta ütles, et tuleb ka, aga ma mõtlesin, et ta teeb nalja. Aga noup, ta oli ka kohal. Lahe oli teda seal näha. =) Huvitav ongi see, et peale tema oli täna noortekal veel inimesi, kes polnud kaua käinud. 

Ja siis algas noortekas pihta. Helina tunnistas enne mind. Ja kui minu kord tuli, siis mul oli täiega paanika. Jooksin sinna ette ja siis hakkasin rääkima. Veidi komistasin vist sõnadega, aga muidu oli tore. Peale paari minutit seismist ja rääkimist kadus ka paanika ära, õnneks. Muidugi rahvast oli palju ja siis kõik kuulasid vaikselt ja kuidagi nii imelik tunne oli olla. Aga samas oli jälle nii hea ja tore.  :D Järgmine kord lähen kindlasti veel julgemalt sinna. 

Ja siis oli järg pastor Rein Uuemõisa käes. Ta rääkis ärkamisest ja näitas meile ühte lõiku filmist. Ja pärast see sõna, mida ta veel rääkis. See puudutas minu südant küll täiega. Eriti kui ta rääkis uuest ärkamisest, mis tuleb, noorte kaudu.. siis mul hakkas süda kiiremini taguma..ma ei tea miks.. vb Jumal tahab mind äkki kasutada selleks? Või siis ma lihtsalt tunnetasin seda väge, mis tuli nendest sõnadest. 

Ülistus oli midagi erilist. Kui ma eelmistel kordadel tundsin ennast kuidagi tuimalt.. üksluiselt.. siis täna ma tundsin ennast elusalt. Ma täiega ülistasin ja nautisin seda ja ootasin neid laule ja kuidagi nii teistmoodi ja parem oli see kõik. Polnud pingeid. Hinges oleks tahtnud veel ülistada, aga kell oli palju ja jalad väsisid ära. 

Kohvilaua juures üllatas mind kõige rohkem see, et mõned inimesed tulid minu juurde ja ütlesid, et täiega võimas tunnistus oli, et neile läks südamesse. Mul oli nagu whaat, tegelt :D Ja õhtul mõned kirjutasid ka fb-sse, et neile meeldis. Ja siis üldse ma olen täiega head tagasisidet saanud. Mis on täiega ootamatu, sest ma rääkisin kiiresti ja komberdades oma tunnistuse ära ja .. maitea, ma ei oodanud mingeid arvamusi. Aga ikkagist on täiega lahe teada, et mu jutt polnud asjata. All thanks to God ;) 

Njaa.. chill.. Helinaga jalutasime lärtsudes Vabakale. JA siis oma kodidesse. Ma jälle üksi. Või siis mitte jälle, vaid nagu tavaliselt, sest mul pole väga kaua keegi külas käinud. So.. olete oodatud. :)

Ja nüüd terve nädala und välja magama voodisse. Chao. 

Läbi feilimiste

Kasutan oma aega ratsionaalselt ja kirjutan blogi käbedalt enne noortekat ära ;)

Eile oli siis selline tore päev, et pikast koolipäevast tegin ma lühikese koolipäeva. Hommikul oli veidi kehv olla ja nii, aga mõtlesin, et läheb paremaks. Olin saksas ära.. muutusteta... matas.. nõrkus, kõik häkkis kokku, halb olla... psühholoogia.. tuim.. vahetunnis läksin õpsi juurde ja küsisin end ära. Klaveri tunni lükkasin ka edasi. Ja vaikselt läksin koju. Tee peal ostsin veel kraadiklaasi ja paratsetamooli, igaks juhuks. Väike palavik oli.. ravisin siis end ja tegelesin geo kodutööga. Ning õhtupoole läksin välja.. tean, et totally hull olen, aga mul oli juba aeg kinni pandud ja siis sõitsingi Vabakale ja hakkasin mööda Pärnu maanteed Pärnu poole jalutama...vno, Kosmose suunas..kino Kosmose.. (shuut, kui raskeks võin ma teha ühe asja seletamise)
Nägin plekimõlkimist, Helina kooli.. ja sattusin mingile pimedale tänavale.. creepy oli, aga mul oli vaja aega sisustada. :)
Ja siis läksingi.. ilusalongi.. sain soodsa kupongiga ripsmete ja kulmude keemilise värvimise ja korrigeerimise ka. Suht fun oli. Sain teada, et mul on pikad ripsmed.. lihtsalt otsad on heledad ja siis ei paista välja, nagu oleksid pikad.. nja.. Aga igatahes nüüd ei pea ma ripsmeid veidi aega värvima. Wiii
Koju jõudes küpsetasin šokolaadi-pähkli kooki. Mis küll vist sai natuke liiga kõvaks küpsetatud, kuid mu vennale maitses ikkagist. Ja Sannule, kes oli mulle valvamiseks toodud.
Päev lõppes järjekordselt öösel hilja.

Tavaliselt saan ma reedeti kauem magada, aga täna olin sunnitud isegi tavapärasest pool tundi varem ärkama, sest õhul jätsin ma asjad õppimata, koti pakkimata ja ka muud vajalikud asjad tegemata. Lõpuks jäi mul veel 10 minutit aega, aga ma läksin siis voodisse ja jäin magama.. feil... sest ma magasin sisse. Mõtlesin, et vaatan kas on veel bussini aega, aga kohe peale kella nägemist tormasin minema. Kuid bussist jäin ikka maha. DoubleFeil. Ja edasi läks asi veel feilimaks, sest kooli jõudes selgus, et mul ikka poleks vaja olnud tulla.. no cammooon... Siis mängisin klaverit klassis. Ja teine tund, mis oleks pidanud inka parandamine olema, läks ka kuidagi väga feililt. Niiet täiega läbikukkunud hommik.
Lõuna oli veidi lahedam. Pärastlõunal käisime vanalinnas Niguliste ja Püha Vaimu kirikus paralleelikatega. Ja siis Marleeniga ja jäätistega kooli üheks sotsiaaltunniks tagasi. Lol.
Kuidagi läbi vihma ja pimeduse jõudsin peale nelja koju.. ööh.. puhkan veits ja Olli.. Ma tunnistan täna seal.. aah..ma täiega kardan, et ma feilin veel. Ma pole kunagi seal ees midagi tunnistanud. Ja nüüd täna on see esimene kord. Aah.. närvid-närvid............

niisama

Hihoo, ma ei jõua täna midagi kirjutada, aga ma lisan mõned pildid mis sai täna Sannuga koos tehtud, venna iPadiga ˇˇˇ

meme

käsi on hiiglaslik -.-