Day after day after day...

Millegi pärast on välja kujunenud, et ma kirjutan blogi üle päeva. 

Aga vahepeal pole lihtsalt aega kirjutada :D busy, very busy olen olnud. Aga see selleks, liigun edasi.

Emnnam... eile oli pikk ja hard päev. Helina oli hommikul ikka minu juures (ta ei läinudki öösel ära :D )  ja siis me läksime koos kooli ka. Funny, poleks kunagi uskunud, et ma Helinaga koos kooli lähen. See tundus nii ulme :D 

Mul endal läks koolis väga muhedalt. Sotsiaaltööd olid lambimad. Ühes sotsis ma lihtsalt naesrin ja trololosin ja teises kirjutasin tuimalt konspekti. Kool on huvitav. Seal on iga päev midagi huvitavat. :D

Ja peale kooli sadas jälle vihma. Nagu, nii trolo, et pidevalt vihma sajab... eriti siis kui ma hakkan koolist koju minema.. aga jah, siis ma pidin jalutama Virru.. Ostsin palju õhupalle õhtu jaoks, ballooooons :D :D wiii.

Õhtul läksin kodukasse. Nõmmele. Sõitsin bussiga siis sinna ja helistasin Evale, et teada saada, et kus siis see Vardjate segasummasuvila on. Aga nad olid õnneks üle tee poes. Coool. Ostsime head ja paremat ja siis läksime Vardjate juurde. Ja kuna Anetel oli möödunud pühapäeval sünna, siis otsustasime talle väikese üllatuspeo teha. Tegime pitsat ja kooki. Nii lahe oli. Ja kui vanasti ma kellegi juures olles üldse ei julgenud ise söögitegemisele käppa külge panna, siis nüüd ma täiega hakkan ise askeldama. :D 

Täiega feil oli ka. Me Eva-Liisaga nagu sajaga feilisime. Nagu... me mõtlesime hakkliha sibulaga praadida ja siis ta otsis sibulaid ja leidis mingid. Aga need olid tulbi sibulad. Trololololo  nagu :D :D Ja järgmine olin mina. Kui ma olin hakkliha ära praadinud, siis ma tahtsin pliiti välja saada, aga ma pmst ei leidnud seda nuppu ja arvasin, et see on mingi touchimisega kusagilt sealt ja siis ma nagu täiega toksisin seda pliiti ja Eva kõrval oli naerukrampides :D ..  tegelt oli see nupp kusagil all pool. Ja üldse mitte pliidi peal nagu ma arvasin. Trololo :D :D 

Ja kui Anete tuli, siis me kargasime pimedast toast õhupallidega välja. Jeei :D 

Ja siis kui me olime Kaidiga Nõmme bussikas, siis me nägime kuidas äkitselt hakkas Nõmme turu signa tööle. Nagu sajaga üürgas seal. G4S tuli kohale. Mingi kahtlane onu jalutas ka seal ringi... 

Aga see selleks. Kui ma bussilt maha tulin, siis mul oli täiega, et nagu.. oo.. mul on vaja pikk tänav kõndida koju. Ainult otse õnneks. Aga seal on kahtlased aiad.. ja ma tahaks kellegagi rääkida... Hoho. võtsin siis telo ja tegin kõne Annule. Hakkaski kohe kindlam tunne. Ma olin küll 5 minuti pärast juba kodus (ma ei tea, mis kiirkõndi ma jälle tegin...), aga me jätkasime ikkagist Annuga oma kõnet ja me tegime uue rekordi. 1 tund ja 2 minutit. :D woppa :D 

Lõpuks olin ma väga väsinud ja ma olin suht kurb, sest mul oli vaja veel nii palju õppida, aga ma oleks tahtnud täiega magada hoopiski. Ja siis ma võtsin õpikud ette ja siis tuli südamesse tunne palvetada. Ja siis ma palvetasin. Õppimise eest. Ja siis mul tuli vastuseks selline teadmine, et "ära karda. Lihtsalt korda tähtsamad asjad üle ja mine magama. Lihtsalt usalda Mind". Jepp, ja selle peale ma jäingi lootma.  Vaatasin paar asja läbi ja siis läksingi magama. 

Magada oli nii hea. Poole parem, kui õppimine. Esimene tund oli vaba ka, niiet.. sain rohkem magada, kui tavaliselt. Ja siis esimene oligi kohe mata KT. JA nagu, wow, ma oskasin seda. :D lihtsalt see on nii Jumala ime, et ta tõesti aitas mul selle edukalt ära teha. Kuigi ma osasid asju poleks pidanud ülse jagama. Aga Jumal on suur. Ning nii nagu ta andis mulle tarkust matas, andis ta ka inkas ja teistes ainetes. Aah.. see on minu jaoks lihtsalt nii suur tunnistus, kuidas lihtsalt Jumalat usaldades kõik ikka hästi läheb. Wii  :D 

Mingil vahetunnil koorus mõte, et Marleen ja Paula tulevad peale tunde minu juurde. Aga enne nad käivad koorilaulus 10 minutit. Ma siis passisin ka seal. Seal olle ma mõtlesin, et teen suu lahti ja ümisen ka kaasa, aga õpetaja ütles, et ee.. ära praegu laula. Ma ajan kõik neil sassi. No okei : D :D trolo. 

Vahepeal selgus ka, et Marleen ei saagi tulla.. ja siis me läksime Paulaga kahekesti. Ma tegin talle süüa. Pastat. nomnom. Ja siis ta "vähe" trolos mu fb-s.. nagu argh.. ta lisas mulle mingi sada uut sõpra juurde.. ja kirjutas ja kommenteeris igast värki.. lol lol lol

Pärast saatsin ta bussile ja jätkasin üksi trolomist. :D 

Aga muidu oli väga lahe ja kordaläinud päev. Õhtu tuleb ka lahe... i hope.. 

Aga muidu on täiega lahe, et mul on see nädal nii palju külalisi olnud. Wiii :D 

Okay, be cool and love your school. 

Ingrid 

wuz trolo

Heippp!!! 

Nädala algus on olnud väga mitmepalgeline. Ehk siis on olnud nii paremaid kui halvemaid hetki.  Hetkel on asjad liikunud halvemast paremuse poole ning võrreldes 48 tunni eest olnud hetke, naeratan ma praegu.

Aga ikkagist..  

Esmaspäeva hommik oli masendav. Magasin 53 minutit sisse. Okei, minu süü, öösel läksin kell pool kolm magama ja ma panin endale äratuse ka esmaspäevaks varasemaks kui tavaliselt, sest meil oli pildistamine. Aga tänu kiiretele jalgadele ja kätele jõudsin ma ikkagist õigeks ajaks bussile ning oleksin ka saanud tulla järgmise bussiga, sest Vabakal ma niikuinii ootasin veidi aega. Ja siis ma jälle kirusin ennast.. 

Koolis oli pildistamine. Klassipildid ja portreepildid ja sõbrapildid. Wuz trolo :D 

Peale kooli istusin veidi Apollos, trehvasin Vaidoga ja siis sõitsin Mustamääääääääle. Pidin jälle lasteaeda minema, aga kuna mul oli mingi pool tundi aega, siis otsustasin Magistrali minna. Jalutan sinnapoole ja leian enda eest suured liivahunnikud. Alguses oli mul nagu whaaat, et kuhu pood kadus, aga siis tuli meelde, et selle ees oli ju suur parkla. Jalutasin siis mööda võreaeda edasi ja vaatasin, et ei saa kusagilt parkla äärest sisse. Jalutasin veel, lootuses kusagilt poe tagant sisse saada. Aga kui ma olin poele juba ringi peale jalutanud, nägin suurt kollast silti, mis teavitas, et Magistrali pood on suletud alates 5. septembrist. Massive... aga teilegi teadmiseks, et Magistrali ei saa enam. 

Kui ma olin koos lapsega tagasi Kosmose juurde jõudnud ja sealt ka läbi väsimuse enda koju Pelgulinna, olin ma nii õnnelik, et saan veidi puhata. Veidi, kõigest mingi pool tundi kuni tund, sest siis hakkasin juba Olli poole liikuma. Jaa, mu päevakava on väga tihe. :D

Aga Ollis oli siiski lahe. Paula oli ka. Ja kõik head tuttavad. Alfa ise oli ka hea. Meid jaotati gruppidesse. Ja siis oli grupiaeg meil. Tutvusime, arutasime ja rääkisime. Ja mul kukkus saabas koguaeg jalast ära.. 

Eniweis, pärast liikusime väikese rahvaga Vabakale. Vanalinnas nägin muidugi oma armsat klassivenda, like always :D Ja kodus oli niii hea puhata. 

Teisipäev algas nagu mingi megasajuga.. massiivselt. Raske oli pimedas õue minna...

Ja koolipäev oli nagu niii pikk.. ja esimesed tunnid ma olin  niii väsinud ka.. nii väsinud, et kirjanduse tunnis, kui õpetaja rääkis midagi, siis mina, keskmises reas, teises pingis, panin täiega sliipi. Nagu reaalselt ma magasingi pool tundi maha. Pinginaaber ütles, et ma vaikselt norisesin ka juba. :D nagu massive.. ma polnud never ever nii sügavalt tunnis maganud. Aga hea uni oli vähemalt. Peale seda ma enam väsinud polnud. Ja külmavärinad läksid ka üle, niiet winn :D ( õpetaja btw, ei teinud midagi. Meil on hea õps. Mõistab laste vajadusi. ) 

A, keka on ka mainimisväärt. Meil oli poistega koos. Alguses oli nagu appikene.. karm ja kuri ja mida kõike veel on see mees, aga lõpuks ta lasi meid väga palju varem tunnist ära. GUUUUD :D 

Lõpuks said need 8 õnnetut tundi läbi ning Tutaga saime kooli ees kokku. Sõitsime Selvust läbi ja minu juurde. Tegime pitsat. See oli niiiiiiii häääää. Praeguseks on ainult 2 tükki alles. Terve õhtu sõime seda ja jõime kokat pealekaks. Ohjah.. polnud ammu pitsat saanud.  

Ja nii palju polnud naerda ka saanud. Kõik algas bussis, kui sõitsime poodi ja peale selle oleme me vist enam-vähem all the time naernud millegi üle. 

Jeah.. me õppimisest ei tulnud ka midagi välja.. pigem vaatasime telkat ja ajasime mu msni inimestega suvakat teemat. "Viimase võimaluse" DVD-d vaatasime ka. See oli ka üks põhjus, miks Helina praegu minu juures on. Jaa.. ta magab praegu mu diivanil.. :D ja mina ise ka laskun varsti sliipi. 

Ohjah.. seda ma ootasingi, et keegi tuleks ja veedaks minuga ühe hää õhtu ja et ma tunneks, et mul on jälle sõbrad.

Tänud, Helina. 

Jep. Muidugi pole kõik nii kena ja ilus, kui ma kirjeldan, kuid .. negatiivseid asju on alati olnud mu elus. Aga selle teema ma jätan tänaseks oma südame varjukambrisse ning võitlen edasi oma tunnetega. 

Mõradest saavad praod

Täna on pühapäeva õhtu... ma kuulan nyan cat-i. Ma käisin reedel Ollis noortekal, laupäeva õhtul Tapal megavinges noortekas ja pühapäeva hommikul Tapal kirikus ja mul oli hea poe chill M&J -ga ja ma tulin nüüd õhtul linna, aga ma olen ikkagist nii kurb, et varsti lõhken.
Ma tõesti ei suuda seletada neid äkilisi kurbusehooge ja depressiooni laineid, kuigi ma ainult oskan aimata, millest need tekivad.
Täna terve tee linna tulles ka vend päris, et mis mul viga on ja puuris igatmoodi.. arvas, et kõik poisid ajavad mulle ligi.. wtf.. Aga ma lihtsalt vaikisin. Nii tuim annab vahest olla, kui mina. Ta siis pani mingit kõige hullemat lammutamise ja transi seisundi muusikat üldse ja siis keeras selle totaalselt põhja ja siis vaikselt piilus, kuidas ma reageerin. Kas hakkan naeratama või kommenteerima..aga ei. Ma isegi ei mäleta mida ma tegin.. iPodi näppisin ja mõtlesin ja nautisin seda trans-seisundit mis mul tekkis.. mõtlesin, et peaks korra mõnda kraami tarvitama.. tahaks pilvedes olla ja reaalselt transsi sattuda. I know, olen vist kõige imelikum inimene keda te teate, või siis teine järjekorras..
Ilmselgelt ei ole minuga enam kõik korras. Ma mäletan, et üks tuttav rääkis, et kui tema sugulane läks linna, siis tema esimene kuu aega iga õhtu nuttis patja. Kuid mul tundub, et mul on nii, et esimene kuu on rõõmsalt sisse elatud ja nüüd teine kuu tuleb nutuõhtute kuu.
Kui praegu ükskõik kes minu käest küsib midagi või palub mul teha, siis mu vastus oleks sama. Et kas praegu pole õige aeg või siis, et ma praegu lihtsalt ei jõua. See vastus oleks sama olnud ka üleeile ja see vastus oleks sama ka paari päeva pärast. Sest ma tunnen, et mitte millekski pole praegu õige aeg. Mitte millekski. Praegu pole õige aeg koolis käia, elukohta vahetada. Ja praegu ma lihtsalt ei jõua ka mitte midagi. Mul on vaja motivatsiooni. Kuhjaga motivatsiooni. Ja mul on vaja, et keegi tuleks ja hakkaks ise minu asju korraldama, sest ma ei jõua enam ise. Sunniks mind tegema seda ja seda ja seda ja kõike mida ma pean tegema.Sest ma ise tahaksin puhata, olla vaba. Ja et keegi tuleks ja sunniks mind. Sest tõesti. Oma tahtest ei saa ma enam midagi tehtud.
Mulle endale meeldib praegu ainult muusikat kuulata, kirjutada ja lugeda. Jah, lugenud olen ma viimastel päevadel väga palju. Raamatud on lihtsalt uued maailmad, kuhu ma saan sisse sukelduda ja unustada enda feilid armumised ja leida uusi unistusi. Ning seal saan ma unustada kooli, õppimised ja üksinduse. Raamatutes on nii palju tegelasi ja nendega pole kunagi igav ega üksik. Yeah.. freak.
Ja ma igatsen inimesi enda ümber. See 24 tunnine aeg, mis ma maal olen ja sellest mingi about 17 tundi olen kodus ja sellest veel 11-12 tundi magan maha, siis ma tõesti tunnen, et see aeg ei rahulda mind. Sest siis on mingid muud tegemised kõigil ja nii polegi ma näiteks ema saanud kallistada mingi kolm nädalat.
Ning kõik need teised inimesed.. ohjah.. ma ei tea. Suht hapuks on olukord läinud. Ma isegi ei tea mida ma enam tahan. Selgust, puhkust, hellitusi, motivatsiooni... -neid vist enim.

Aga .. ma lahkun. Olen täna juba piisavalt kuri olnud ja segadust tekitanud. Andke andeks..................

suvi on ametlikult möödas...

Eile kell 12.05, või oli see 12.04, algas sügis. Muidugi ma ei mõista, et kuidas saab nii minutitäpsusega aastaaja vahetumist määrata, aga noh.. järelikult saab..  Täna on rahvusvaheline kurtide päev.

Eile oli reede. Reede nagu reede ikka. 2 esimest tundi vabad. Ja siis 4 lebot tundi. Peale tunde rõõmsalt kodu poole. Aga bussis ma otsustasin, et ma käin ennem ühest vabrikupoest läbi. Ja siis tegin väikese jalutuskäigu, kuid see ei tasunud ennast ära, sest tagasi ma tulin ikka samade tühjade kätega. Aga selle eest sain ma teada, et päris mu kodu lähedal on mäkk :D
Kodus oli mõnus rahulik olla. Tegin süüa ja kuulasin muusikat ja nautsin ilusat päikesepaistet, mis paistis mulle tuppa. wääov.
Kuue aeg hakkasin Olli poole liikuma. Helina oli ka seal. Jooksis mulle kohe vastu. Nii lahe. Polnud teda ammu näinud. Üksi ma mõtlen. Igatahes oli väga positiivne teda näha.
Noortekas oli seekord küll täiega lahe. Nagu megavinge lihtsalt. Õhtujuht oli Veljo. Ja jutluse tegi Anna. Ja see oli üks parimatest jutlustest. Arvatavasti sellepärast, et ma tunnen teda juba pikka aega ja nende perekonda ja kui ta tõi näiteid siis ma täiega elasin teemasse sisse ja mõistsin, mida ta öelda tahtis. Ja tema slideshow oli ka kuidagi nii kena kujundusega ja nii lihtne. Ja tema jutu sisu ja mõte oli ka nii selge ja lihtne, aga samas jällegist nii sügavamõtteline. Teemaks oli muide Jumala usaldamine. Ja väga hea oli see, kuidas ta rääkis usaldamisest siis, kui kõik on hästi; kui kõik on normaalne või kui kui kõik on hull. Väga lahe. Ta oskab rahvaga suhelda. Seda oli näha :D
Ja ülistus. See oli ka nii võimas. Täiega puudutas. Ammu polnud nii võimast ülistust olnud. Kõik rahvas plaksutas ja ülistas ja laulis südamest. Awesome.
Täiega pikale läks ka noortekas. Tavaliselt lõppeb ju mingi 20 aeg, kuid eile lõppes mingi 20.45 vms..
Laua ääres ma tegin täiesti lambist Helinale ettepaneku minu juurde ööseks tulla. Sest noh, tavaliselt on iga reede mul keegi külas olnud ju :D
Ta tegi siis mingi 5 sekundilise kõne ja oligi diil.
Jalutasime koju. Mulle on täiega hakanud jalutamine meeldima :)
Kodus tegime kakaod ja siis küünlavalgel sõime küpsiseid. Ja btw, küünaldega on nüüd nii, et kui keegi mulle külla tuleb, siis saab ta oma nimelise küünla ja seda põletame iga kord kui too isik külas on. =)

Õhtul arutasime veel asju minu ümarlaua taga. Ja siis läksid unekotid magama.

Hommik oli suht varajane. Tegime teed ja sõime vorstileiba ja siis ma tegin veel teed, sest Helinale täiega maitses mu tee. Ta täitis mu muusika tv-d ka päris korralikult ja mudis veidi mu käsi ja õlgu. Mõnna.
Jepjep.. ja nii oligi. Kui ta lahkus, oli ilm veel ilus. Kuid nüüd vahepeal oli täiega sadu.. nagu ärrrgh..  väga kohutav. Ja nüüd on jälle vihmavaba.. uuh, ma loodan, et seda vihmavaba ilma hoiab veel pool päeva, sest paari tunni pärast juba maale ja siis õhtul Taputškale ka. ohjah.. pikk päev ootab ees :)

Be cool.

Ingrid.

kusagil minu mulli sees

Täna on neljapäev. Ja neljapäevad on kujunenud selliseks, et koolis ja päeval on täiega lahe, sest suht lebod tunnid on ja nädalalõpp on ka kohe-kohe saabumas ja siis on kõik alati nii fun ja ilus. Aga õhtuti kodus olen ma kõige sügavamas masenduses. Üleliigne info, i know..

Kurjaks olen ka muutunud. Laisaks. Ja väga lampe otsuseid teen ka. Või siis mõtlen lampi, et oh, jätaks nüüd selle ja teise ja lööks kõigele käega ja keskenduks asjadele, millele ma varem pole nii palju aega kulutanud. Nüüd on oma elu. Otsustan ise mida teen.

Täiega palju on küsimusi. Täiega palju on mõtteid. Täiega palju on seda inimest minu mõtetes. Ning täiega palju on monolooge minu elus. Ja nii palju on negatiivseid mõtteid. Positiivseid on ka, aga negatiivseid on vist rohkem. Rahulolu tahaks. Ma ei tahaks olla nii, et õhtul istun voodis, kaisukad kaenlas ja valan pisaraid. Raske on vahel. Tahaks puhkust. Tahaks suve. Või siis ilusat kevadet. Või just külma ja kalki talve, kus kõik käivad nagu kubujussid riides, näod punased. Sügis on ka kena, aga... liiga palju on vihma ja tusaseid nägusid. That´s not cool at all. Aga eks aeg teeb oma töö. Ning varsti ongi jälle see pikk talv käes, mida me iga hinna eest tahaksime kevadeks vahetada. On ju nii.

Olukord on vahest nii masendav. Ning isegi ei aita isegi šokolaad ning suur klaasitäis magustoitu küllusliku vahukoorega. Sest see on ainult väline. Me võime ju sellega oma suud ja kõhud paremaks teha, aga see ei paranda ikkagist meie hingevalu. Hingevalu vastu ei aita isegi valuvaigisti. Või kui, siis ainult üledoosi korral. Muidu mitte.
Aga vähemalt on see hea, et siin saan ma oma masenduse ajal süüa nii palju magusat ja soolast kui palju mul sisse läheb. Ning pole kedagi, kes jälgiks, et oi-oi tüdruk, miks sa öösel pool tassi vahukoort ära sööd...?? paksuks lähed ju nii !!! nevermind, las lähen. Vahukoor ja šokolaad me gusta.


Suhtlus on täiega ära kadunud. Mul on selline tunne, nagu puuris oleksin. Või siis täiesti üksi siin maailmas. Nagu mingi imelik erand teiste inimkondade sees. Kõik lähedased inimesed on kaugel ja selline tunne on, nagu oleks lähenemis- ja rääkismiskeeld peale pandud, sest lihtsalt vahest teeb nii kurvaks, kuidas inimesed su nii kiiresti unustavad ja oma eluga iseseisvalt edasi lähevad. Ning üldse ei tunne huvi, kuidas läheb ka teistel. Jah, ka mina olen oma eluga iseseisvalt edasi läinud, kuid ma pole teisi unustanud. Ma mõtlen peaaegu iga päev nendele inimestele kes on Läpil, Tapal ja Jänedal. Nemad on minu südames.

Oh, kuidas ma unistan, et keegi tuleks mulle külla. Lihtsalt sellepärast, et ta armastab mind või et ma olen talle oluline. Mitte sellepärast, et saaks linnas kusagil olla või korterit näha või öö üle magatud. Vahest võiks keegi midagi oma südame järgi ka teha. Või siis pole ma lihtsalt kellegi südames.. :(
 Iga päev trepist üles astudes ma loodan näha sind oma ukse taga. Kuid sind pole ja sind ei tule. Ja ma ei väsi ootamast.  Sest sa ju lubasid.. !

Ma tunnen ennast üksikuna...

päevad mööduvad liiga kiirelt...

Heiii!

Täna on kolmapäeva õhtu ja ma olen väsinud. Läheksin hea meelega magama, aga mul lihtsalt on selline kirjutamise tuju peal, et ma kasutan juhust ja kirjutan siis rutuga viimase kolme päeva eventid ära. 

Esmaspäev oli täiega lahe. Hommikul magasin tuimalt sisse mingi pool tundi.. Aga kooli jõudsin õigeks ajaks. Peale kooli veidi puhkasin ja siis läksin Olli. Noortealfa oli. Minu esimene alfa. Täiega lahe oli. Tervitus oli ka nii ilus. Esimest korda käisin Olevistes teisel korrusel ka. Awesome. Aga muidu oli alfa täiega tore. Ja kes veel ei tea, siis Alfa on kristluse põhiteemasid käsitlev kursus. Videosid näidati. Ja Veljo ja Gerly rääkisid. Nete rääkis ka. Hästi mõnus ja chill õhkkond oli. Pärast sai salatit ka ja torti. Nomnom.   Ning siis läksime Laura ja Becky ja kahe väikese poisiga Vabaka poole minema. Aga me jäime Lauraga lõpuks  ikka kahkesti, sest teised kadusid ära. :D  Ahtot nägin ka vanalinnas. Tuus. Vabakal oli siis öölaulupidu. See tudengite oma. Olime ka siis veidi seal ja trollisime ringi. Aga mingi aeg läks seltskond laiali ja mina, Helena ja Berta jäime kolmekesti. Jalutasime seal veel ringi. Saime tasuta Red Bulli. Ning varbad hakkasid külmetama ja niiskus tuli ligi. Ma siis astusin ka bussika poole, aga ma ei viitsinud kohe bussile minna ja siis veel pool tundi kuulasin kusagil ääre peal istudes kontserti. Koju jõudes ja maja ust avades avastasin, et muusika ning isegi sõnad, kostuvad ka minu majani. Awesome. Läksin tuppa, aga siis kohe helistati kella ja vend oli kohal. Minu telefoni tühi aku oli parajalt pahandust tekitanud ja see pani inimesed muretsema. Aga jah, olin õnnelikult kodus juba siis. 

Minu nommikas magustoit. Vahukoor ja kompott ja biskviit

Teisipäev oli vast kõige rahulikum päev. Kuigi see sakkis täiega. Nagu argh.. hommikust saadik. Ärkasin täiesti normaalselt ja jõudsin kõik väga õigeaegselt tehtud. Kuid kui ma hakkasin juba välja minema, siis avastasin, et võtmed on kadunud. Nagu argh.. Ja ma ei leidnud neid mitte kusagilt. Ma otsisin enda toa täiega läbi, köögi otsisin ja koridori ka. Vaatasin külmkappi, pesumasinasse, diivani vahele, laua all, prügikotti ja mujalegi veel. Isegi vennale helistasin, sest tema käis esmaspäeva õhtul külas. Aga tema ütles, et nägi ka neid viimati minu toas kirjutuslaua peal. Seal kus minagi. Nutsin ja olin täiega närvis. Palvetasin ka sajaga. Ning lõpuks püha vaim ütles, et vaata pinalisse. Võtsin siis koti jällegist kõik asjad välja ja pinali ka. Ning pliiatsite all olidki mu võtmed. Jess. Ma otsisin neid 40 minutit.. Massive. Matasse suutsin ka päris ilusti hilineda. -.-  Tunnid läbi said, siis läksin oma viha välja magama. Ärgates tegin kõhule süüa. Ning meelelahutuseks vaatasin telkut. õppima, arvutisse ja magama. Suutsin koristada ka veidikene. Ja tegin endale magustoitu ka. See oli niii hea. Tegin sellest pildi ka kohe. Vot. Ja vahukoort mugisin ka endale suust sisse.

Kolmapäeval mul vedas. Hommikul ei läinud mitte midagi vussi. See oli hea. Koolis läks ka normaalselt. Sotsiaaltöö tunnid jäid ära ja siis ma sain koju poole varem. Mingi peale ühte olin kodus juba. Võtsin siis oma kapsapea välja ja tegin temast ilusa potitäie kapsahautist. Hakklihaga muidugi. Kartuleid keetsin ka ja siis ma istusingi jälle mitu mitu tundi köögis. Enamus ajast laua taga raamatut lugedes. 

Kesklinna liikudes sain Roosiga kokku ja koos sõitsime Nõmmele Palmiku juurde kodugruppi. Tipptund oli kahjuks ja me sõitsime seda maad väga kaua, aga kohale jõudsime. :)

Ja seal oli niii palju süüa. Vinkupirukad, juustulootsikud, õunakook1 ja õunakook2 (kõik olid ise tehtud) ja palju krõpsu. Kommi kaa. Ja pähkleid. Njomnjom. 

Ja täiega vaffa oli. Istusime, rääkisime, arutasime, palvetasime ja nsm.. chilli. Anetel on niiiiii lahe tuba. Nagu päriselt ka. Lihtsalt megavinge. Tal on nii palju kleite seal ja kotte ja ehteid ja kõike-kõike-kõike. Seinad ja lagi on tal ka superilusasti tehtud. Awesome. 

Aga muidu kodugrupist.. siis, ma arvan, et seda ongi mul vaja. Kohta, kus ma saan täiega rääkida ja palvetada ja süüa teiste sööki ja naerda ja olla vabalt seltskonnas. Ses suhtes, et kodus mul ju pole seltskonda ja msn ei asenda vestlusi. Kui keegi üldse vaevub minuga msnis juttu alustamagi.. Aga muidu ainuke miinus ongi see, et see on nii kaugel. Ma olen põhja-Tallinnas ja kodukas on Nõmmel. Ja siis pimedas ongi veidi surramurra tulla. Täna tulin küll rongiga, kuid Baltast pidin ikka jala tulema. Ja siis oli mu kiirkõnd tõesti abiks ma loodan, sest ma nii meeletult kardan igast kurjameid ja siis veel nende tänavate vahel...õõõh.. õnneks ma laulsin enda mõttes "Keda peaksin kartma, kui sina minugaaa-aa-aa. Keda peaksin kartma, miks lootust kaotamaaa-aa-aa.  ... " See siis üks kristlik lugu. Mis annab täiega palju julgust juurde. Ning nagu näha, jõudsin ma ka õnnelikult koju ;) 

Ja ma olen väsinud.

 Kõik see nädal on olnud päris suur liikumine ja siblimine. Õppimine on jäänud tahaplaanile ja keskendun pigem muudele asjadele. Sügis on ka käes ja sügismasendus on vist peal. Igatsen täiega vanu asju. Ja nii paljut tahaksin ümber muuta. Tunded ka täiega mässavad ja siis igatsus. 

Ning üks tühi nurgake minu südames, mida pole suutnud keegi ega miski veel täita. See teeb ka kurvaks.

Tema on viimaste päevade jooksul suureks sõbraks saanud.
Kogu aeg istub ta mul süles või kuulab minu haletsemist.
Väike positiivne pallikene. 

Ja nii ma siin siis olengi iga päev olnud. Rutiinis. Muusikas. Mõtetes. Oma täitmata augus. 

Aga ma saan hakkama. Pean saama. !!! 

Nii palju tahaks öelda, aga nii vähe on aega. Ja nii vähe on inimesi, kes mind mõistavad. Aga need, kes mind mõistavad, on kaugel. Lähedal olen ainult mina ise. Ja minu õhk ja ego. 

ÖÖÖÖD !!!

ö buuuk

Igaüks, kes loeb raamatuid ja ostab neid ja on nendega väga lähedases kontaktis (ei, mitte intiimses), siis peaks teadma, mida ma täna tundsin. Või siis vähemalt suutma ette kujutada minu tundeid ja kirgi neil alljärgnevalt kirjeldatud olukordades. 

 Tunnid lõppesid mul ära ja siis Solarisse. Like always :D  Mina läksin raamatupoodi, et ära osta oma lemmik "Vesi elevantidele". Käin siis seal ilukirjanduse ja tõlkekirjanduse riiuli eest sada korda läbi ja ka noorsookirjanduse ja ka muude riiulite, aga mida ma ei leia, on just see samune tume raamat, kuldsete tähtedega. No ei ole lihtsalt. Mõtlen, et kas ma olen nüüd kana või koer või lammas või päkapikk, sest ma olen seda korduvalt seal lugenud, aga nüüd enam äkki seda pole kusagil poes näha. Otsustusvõime oli seekord kiire ja taptap klienditeenindaja juurde kassasse. Ja mida ma kuulen. Läbi müüdud. Nagu NOOOOOO!!!!  

Ma olin.. nii.. nuuks..nuuks.. kurb.. :( Ma olin ennast täiega ette valmistanud, et ma saan selle raamatuga koju minna. Raha oli ka ju selleks teenitud. Ja siis.. läbi müüdud.. pshgjsjasas. fain. Ütlesin siis sellele armsale neiule ka seal, et eks ma lähen vaatan Rahva Raamatusse. Mille peale tema muidugi ütles, et no, ma ei tea, kas sealgi seda on, aga te võite südamerahuks läbi käia. Jah, südamerahuks.. ei ole mu süda haige midagi, et selle ainult selle pärast peaksin minema sinna. Eniweis, jalutasin Solarisest välja, aga jäin ukse ees seisma, sest vihma sadas meeletult. Seisin siis seal katuse all ja vaadates kaugusesse näen ma seda Rahva Raamatu kaupluse silti, nagu helendavat tulukest pimeduses, mis on Draamateatri vastas Pärnu maanteel. Silmad lõid särama. Mõte hakkas jooksma. Ja jooksis kokku sellise mõtte peale, et miks ma peaksin minema suurde Viru RR, kui ma võin minna väiksesse RR, kus käib arvatavasti vähem rahvast. Kaua ma ei mõelnud. Ja juba ma jooksingi üle maanteede selle poe ukse poole. Nagu Homer sõõrikukohvikusse(arvatavasti). Uksest sisse ja naeratava tädi juurde minnes pudistastasin kähku oma mure ära. Ta tegi siis paar haaki riiulite vahel ja naeratades ulatas mulle selle raamatu. Ja neid jäi sinna isegi veel o.O Mul oli muidugi, et JAA-JAA, ma võtan selle. Hihiiii :D Kassas ka täiega olin nii excited :D  Kapsasin nagu täis kõhuga raamatukoi raamatupoest välja ja oma raamatulummuses jätkasin oma teed kodu poole. 

häppi ja nostalgiline nädalavahetus

Mul oli üks niii hea nädalavahetus ja ka kohe üldse ei taha, et see lõpeks.. Aga ma siis kogun veidi hinge ja kirjutan kohe ühe jutiga selle siia ära ja siis ise lähen magama. 


Algas kõik laupäeva hommikul. Ma sain siis nii palju magada ja see oli esimene laupäeva hommik, kui ma olin üksi. Ja mul oli niii hea ja soe ja see tegi mu tuju juba enne ärkamist nii heaks.
Kui ma silmad avasin, krabasin ma kohe oma telefoni ja tegin kaks kõnet, et teada saada kas Tapal noortekas toimub või mitte. Ja nii lahe oli kuulda, kui Mihkel oma unise häälega ütles, et aa jaa, toimub jaa. Aah.. ma olin siis nii häpppi :D Igatahes, särades ma tõusin ja alustasin oma päeva. Mingi aeg, kui ma hakkasin minema kööki süüa tegema, helistas vend ja ütles,et ta on 5 minuti pärast all ja siis sõidame kojuu. Moosisaia jõudsin ainult teha ja juba ma lendasingi. Jätsin veel koduga babai ja lendasin. 


Korra käisime veel venna juurest ka läbi. Ja vennanaisel oli mingi ülihea tuju. Ta oli megahäid kohupiima pannkooke küpsetanud ja siis ta tegi mulle salatit. Väikeste makaronide ja kanaga ja kurk ja ananass ja majonees.. nomnom Magical. 
Autosõit oli ka kuidagi nii eriline. Nagu tavaliselt sõidame lihtsalt vennaga vaikselt ja oma mõtetes, aga eile mingi täiega rääkisime ja siis vahepeal trollisime niisama käed katuseluugist väljas jne.. täiega sai naerda ka ja bro-sis oldud :D :D 


Jänedale oli ka niiiiiii kaif jõuda. Seal oli sügislaat. Ja ma ei käinudki seal. Nii masendav. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud läbi jalutada. Kuigi vihmane oli..  Aga järgmine tuleb ju alles kevadel.. ja see suvi ma pmst ei käinud ühelgi. Kevadel olin seal kohapeal, aga siis ma ei saanud nkn ringi jalutada seal... -.-
Aga siis tuli kodu aina lähemale ja lähemale ja lõpuks olingi kodus. Seal oli nii lahe olla. Emme oli juukseid vahepeal värvinud. Ma ka.  :D


Mingi aeg olin kodus ja siis ta viskas mind Tapale ära. Läksin Kivisildade juurde. Kõik võtsid niiii sõbralikult ja soojalt mind vastu. Kohe näha, kus on armastavad inimesed. :)
Maarjaga läksime siish poodi süüa ka ostma. Ja kui poest välja tulime, siis ta ütles mullle ühe niiiiii ilusa lause mulle. Jah, seal oli sõna nostalgia sees :D Ja see oli nii siiras ja armas. Ja siis olin jälle õnnelik, et üle pika aja sain ma jälle jalutada Maarjaga Grossist tagasi ja samal ajal keerulisi maailma asju arutada. See oli hhhea. Nostalgia. 


Nuuuuuuuuuurtekas ka. Üle pika aja. Täiega hea oli. Toomas käis rääkimas. Rääkis avatusest. Hästi pikalt ja laialt. Ja point on selles, et kas ka meie oleme Jumalale avanud kõik uksed oma südames, et tema saaks seal valitseda ja olla peremees, et võõrad ja ootamatud külalised sisse ei tuleks? mõttepaus. 
Ja naersime ka. Palju. Palju. Palju. Legendaarsed ja nostalgilised Risto naljad. Nautisin neid omavahelisi Tapakate kilde, sest ma ei tea, millal ma jälle sinna satun.. 
Õhtul sai emmega ka palju räägitud. See oli ka hea. Muidugi on ikka selline tunne, et kas tõesti see kõige memmekam lahkus nüüd kodust ?


Pühapäev. Ka super. 
Läksin jälle vara Tapale. Kõigepealt TVNK koosolek ja siis jõudsin tunnikeseks kirikusse ka. Ja siis tuli aeg rongile minna. Palve lõppes ja ma hakkasin vaikselt ukse poole liikuma ja siis näen, et Maarja, Johanna, Kristi ja Rutt jalutavad ka järele. Jäin seisma ja siis nad kõik kallistasid mind ja soovisid edu ja küsisid, et millal ma jälle Tapale tulen ja nii. Aah.. ja see lihtsalt oli nii armas, kuidas nad tulid ja olid. Pisarad tulid silma. Nad on nii armsad. 
Jea..
 Ja siis läksin kurvalt rongijaama, sest täiega oleks tahtnud veel olla kodus ja Tapal ja kõike, aga ... -.- böö.
Rongis oli veidi booring. Sõitsin peaaegu Aegviiduni ja siis helistasin Annule, et küsida kuidas tal läheb janii... aga siis me jäimegi rääkima ja lõpetasime alles siis kui ma jõudsin Baltasse ja uurisin trollipeatuses aegu. :D jaa, suht massive. Meie rekord oli see vist. 56 minutit oli see. Aga jah, rong oli btw kiirrong, sellepärast see sõitiski 50 minutiga Aexist linna.


Sõitsin Mustamäele. Samal ajal rääkisin emaga ka telefonis.. massive. Käisin Vineyardis. Vend oli seal. Ja paljuuu tuttavaid. Hästi palju tuttavaid. Uusi ja vanu. Kõik tulid ka kohe ja kallistasid ja küsisid kuidas läheb ja rääkisid juttu ja kallistasid veel. Armas. :B mulle meeldivad sellised inimesed. ;)


Ja siish läksime venna perega välja. Sõitsime kesklinna. Käisime vanalinnas jalutamas ja seal üleval, kus talvel saab uisutada, tasakaaluasjadel vuramas ja väga chill oli. Naersime kõik ja nii lahe oli. Ja siis läksime mäkki. See oli nagu suht wow minu jaoks, sest vennanaine on mul mingi väga tervislik onju. Praegu tal laps ka. Ja mu vend... no seda ma olen ka vist ainult mingi paar korda elus näinud burksi söömas :D Aga siis jah, käisime mäkis. Lahe oli. Sain endale coca-cola klaasi :D shakalaka :D 
Jeah.. mingi aeg jõudsin ma ka koju. Sõin siis viinamarju ja meenutasin heade mälestustega seda nädalavahetust.. Maailmas on ikka palju ilusaid asju. 

Sageli peksab elu meid meie kätega, meie aga nimetame seda saatuseks

Võtan need viimased päevad siis napisõnaliselt ja paari veidra pildiga kokku ning lähen sujuvalt nädalavahetusele üle. 

Viimati käisin siin...emn. kolmapäeva õhtul. Jup, see oli see lambine päev, kui ma tegin lampe asju...

Märksõnad nende kahe päeva vahel oleks sellised :

• lapsed
• kool
• väsimus
• Tondi
• tuupimine
• masendus
• ülerõõmulik rõõm
• koduigatsus
• üksindus
• Jäneda kooli igatsus
• mõtlemine
• mõtlemine
• mõtlemine
• iseendaga rääkimine (üksinduse või hulluse tundemärk??) 
• ühistransport
• unistused
• muusika
• trolo
• pikad päevad
• jalutamine

Täna oli hästi lahe noortekas ka. Annut ega Helinat polnud ..

Aga muidu oli lahe. Rahvast oli palju. Rohkem kui eelmine ja üle eelmine kord. Ja siis oli 4 inimese lugu. Jaa, hea oli. Andis julgust täiega. Tunnistused on ikka nii kinnitavad. On alati olnud ja jäävad. 

Ülistus oli ka teistsugune. Palju poisse koos. Bass kõlas üle kõige ja trummid panid ka tümakat. Poiste hääled ainult kajamas. Veidi oli vist viisist väljas... kuid sellegi poolest jäi "Ma tean, seal kus Jumala vaim on- kus Jumala vaim on, seal on vabadus.. " peas veel mitmeks tunniks kajama. Ja-Ja. Hää oli. =) 

Ja nüüd piltide sari ...

mingi päev tuli lambist kohvi isu peale.

Yay, sots tunnid.. 

Pr.Tungeli pääviku saba

mulle hakkas see tähdede kombinatsioon meeldima. 

Neljapäeviti on prügipäev !! eeja.. tegelt oli huvitav hommikul umbes kaheksa aeg vaadata, kuidas suur ja KOLLANE masin maja ees müriseb

Ilusat ja puhanud nädalavahetust !!! 

Sügise toatagused

Linnas olles on rohkem  hakatud tähelepanu pöörama mu perekonnanimele. See on veidi harjumatu, sest Jänedal ei kutsnud keegi perekonnanimega mind ega teinud selle kallal nalja. Siin aga .. lol :D Feil on veel see, et ma ise mõistan hiljem, peale nalja, et see oli nüüd nali minu perekonnanime kulul :D No, seda et Joosep teeb nalja, et "abielluge Ingridiga, siis ta kaotab oma aususe", see on loog veel (mis sest, et ma ei saanud ka sellele pihta) .. aga et õpetajad ka.. nooo.. 
näiteks eile oli nii:
õpetaja kontrollis, kes on kohal ja kes puudub.


Õpetaja: Diana?
Diana: Jaa!
Õpetaja: Ingrid?
Mina: Siin!
Õpetaja: Kus siin ?
Mina: Noh, siin olen.
Õpetaja: On see aus vastus?
Mina: eee.. jaa, ikka. 


Ja kusjuures, eelmine nädal mingi õpetajaga oli sama värk. :D Massive.


Aga täna oli täitsa vinks-vonks päev. Ilm oli suht cräpp.. 16 bussist jäin maha. Pidin vabakalt jalutama kooli. Aga see lühike maa õnneks. 
Koolis oli 7 puudujat. Enamus on haiged. Ja päeva jooksul jäi Ahto ka haigeks. Tunnen teile kaasa, oksendajad, tatistajad ja köhijad. Palju tervist teile !

Klass ka suht norm. Klassivend jäi üleeile kooli nurga taga või kusagil ümbruses tobiga vahele.. sai trahvi. Ja klassiõde ei tulnud eelmine reede spordipäevale, sest oli politseis protokolli tegemas. Jõi avalikus kohas. Päris palju on neid, kes kordavad 10.klassi ning üle poole (vist) on suitsetajad. No on ju tore klass :) 

Aga jah, lamp, täna oli lamp päev. Tegin väga lambiseid asju. :D

Ootan laupäeva. Siis saab maale. Tahaks ema näha. Ta olla juuksed punaseks värvinud. No ja eks tal ole ka põhjust mind vaadata... :D jah, ootan. 

Ohh & Ahh

Uuest nädalast on kaks päeva mööda saanud ja need on olnud mingid megapikad ja väsitavad.
Eile oli suht lamp ärgata. Kohe üldse ei jõudnud kooli minna. Magasin sisse ka. Aga kuna ma olen tubli, siis ma võtsin jõu kokku ja läksin. Ja ühest bussist jäin maha. Aga ma avastasin, et selle järgmisega ongi just parem minna, sest siis jõuan ma täpselt vabakalt 16 peale ja saan kooli ette ja ei pea jalutama ka .
Esta tunnis oli suht koom. Õpetaja ütles :" Mehed on geneetiline vääratus". See oli muidugi selle päeva tipplause ka. A ja eile tuli uus poiss ka meile juurde. Nii, et nüüd on meid 27. Massive.
Peale tunde chill Solarise Apollos jaa siis sõitsin Mustamäele tädi lapsele lasteaeda järgi. Koju jõudes tegin süüa ja tuupisin. Tuupisin veel ja siis magama ära. Nii lambine olin siis juba.

Täna oli ka nõme ärgata. Õues oli mingi väga kole ilm. Ja kui ma bussile läksin, hakkas veel hullemini vihma sadama.. ja mul pole ka ei mütsi ega vihmavarju ega kapuutsi ja siis .. argh. nõme on kogu aeg märg olla.. Ja mul pole aega ka, et minna ja piffida endale mõni lotu või vihmavari. -.-
namnam.. kirjanduse tunnis täna suht magasin. Niiiiiii väsinud olin. Keka oli lahe. Tegime harjutusi 3 kiloste pallidega ja mul pärast kõhulihased olid valusad..
Am.. kunst oli ka muidu lahe. Viis mind täiesti uutele lainetele. Ehk siis mõttelainetele. Aga see tund sai liiiga kiiresti läbi ja mu mull oli ka siis praksti katki. Venes pidin ma jutustama. Klassi ees..õõõ.. jube nõme oli ikka. Aga sain hakkama.
Saksa oli kaheksas ja viimane.. õnneks mitte väga raske. Mulle on hakanud saksa isegi meeldima. Kindlasti annan endast parima seal.
Peale tunde Marleeniga Solarisse ja ma sõitsin jälle Mustamääääle.Pikk reis tegelt ikka, kui oled harjunud ainult kesklinnas seiklema..
Enda kodus ma tegin süüa. Kartuleid ja kastet. Hää oli. Aga meeleolu oli nii kurb. Venna käis ka külas jälle ja kui ta lahkus siis olin ma veel kurvem. Nii, et ma lihtsalt sõin laua taga ja samal ajal nuuksusin. Lihtsalt.. emme igatsus tuli peale. Ja suhtlemisvajadus ja kõik hellitused ja sõbrad jne. See üksindus viib vahest ikka nii rivist välja mu.. ja eriti veel tema. toup. Aga ma proovi hakkama saada. Nagu tänagi, sõin ära, nuuksusin edasi, tegin oma muid tegemisi, ikka nuuksusin. Ja siis käisin pesemas ja tegin näomaski ja proovisin mõtteid koondada mujale. Lõpuks sain ka emmega rääkida. Aga see tegi igatsuse veel suuremaks..
Ohh ja Ahh.. need on minu sõbrad.


Loodan, et homme olen puhanum ja paremas meeleolus. Sest praegu on küll kurbus ja igatsus mu hinge röövinud.

miss you..

Mina teen sammu lähemale, tema astub sammu tagasi. Ei, rohkemgi vist. Kaks sammu. Ja kui mina tahan saada lähedasemaks, siis tema käitub sellele vastupidiselt. 

Miks peavad pähe tulema sellised hullud mõtted? 

Okei, mul on ka hullud mõtted. Näiteks kasvõi see, et ma unistasin üldse temast.

Või siis see, et ma ärkan ühel hommikul ülesse ja tunnen, et kõik on läbi. Ning järgmine päev mõtlen sellele ja ülejärgmine päev otsustan ümber ja siis veel paar päeva haletsen. 

Kuid ikkagist. Oled sa siis siin või seal. Oled sa minu või kellegi teise. Ma ikka igatsen sind. 

pildistamine, koolialguspiknik, nv

Hommikul ärgates ei või me ettegi kujutada, milliseks võib meid eesootav päev kujuneda. Ja nii me vaatamegi õhtul tagasi ja üllatume. No, mitte iga õhtu, aga üldjuhul.
Ka on see nädalavahetus nii läinud. Ma vaatan õhtul tagasi ja mõtlen, et see päev oli ikka täiega teistsugune, kui ma hommikul planeerisin.


Reedel oli mul plaan, et laupäev tuleb tõsine päev. Õpin ja koristan ja võtan külalisi vastu. Aga ...
Laupäeva hommikul oli metsik vihm. See ärataski mind ülesse. Muidu oleks ehk maganud, aga ei, vihm. Ärkasin ja särasin ning nagu tubli perenaine, tegin Angelicale süüa. Sai kah minu keedetud pudru maitsta :D
Päris pikalt istusime, iitisime ja talkisime. Mingi aeg tuli mõte pildistada. Ajasingi siis riided selga (ei, ma polnud alasti) ja make-up ka näkku ja pildistama. Jõudsime siis aknalauale ja aknast välja ja klaveri juurde ja kööki. Riideid vahetasin ka mitu korda ning palju ilusaid pilte sai jälle tehtud. Aitüma.

Pärast liikusime õue. Musta kleidi ja kontsadega, mis enamus ajast rippusid mul ikka näpu otsas. Vabakal oli  palju rahvast. Väikeste jooks. Kiirendasid kõik seal sajaga.

Üks hetk oli ka Helina meiega ja siis jalutasime ringi. Later jooksin mina bussi peale ja läksin koju. Laiskus oli suur, kuid võtsin jõu kokku ja koristasin ära laua, põranda ja tegin ka kodutööd ära. Hakkasin ka mingi aeg süüa tegema, aga siis hakkas telefon helisema. Aleks helistas, siis helistas vend ja siis ema ka. Jõudsin oma söögi söödud, kui vend tuligi läbi. Arbuus oli ka kaasas. Namnam. Vaatasime koos "The bucket list-i". Mis sest, et vaatasin teist korda. Ikka on see film.
ÖÖhaku saabudes trolosin veel ringi ja hakkasin oma tööülesannet täitma. Aga jahm.. sellega läks aega päris mitu korralikku tundi. Lõpuks sain mingi 3 aeg magama. Ja siis olin ka nii kapsas omadega..

Tere pühapäev ! 


Ärkasin, särasin, kiirustasin ning lõpuks jõudsin tädi juurde. Vahepeal pidin veel kiirabi autole ette astuma...
Siis siblisin 23 bussi peale, kus ma muidugi kohtasin oma vennanaist. Päris tihti oleme hakanud kokku sattuma kui ma nüüd linnas olen. Tema lahkus Kristiines, et endale uusi pükse leida (kõtu juba suur) ning ma sõitsin Solarisse edasi. Vahepeal sain ka teada, et Laura ei saagi tulla piknikule. Friiking sügisjooksu pärast. Arghh..

Ma sukeldusin siis oma klapimaailmasse ja muusika seltsi ning jalutasin niiisama veidi Solarises ja raamatuturul Rahva Raamatus. Vabakas ja kesklinn olid julmalt rahvast täis ja liiklus oli nii sassis..  Vahepeal mina aga mõtlesin täiega, et kas ikka üldse minna Sauele piknikule või mitte.. Aga kuna mu jalad juba liikusid Balta poole, siis ma mõtlesin, et ega mul kodus ikka midagi paremat teha pole. Ja läksin. Üksinda. Ei leidnud kõigepealt õiget rongi ja siis kahtlesin, et kuhu ma istuma pean.. helistasin veel üle ja kui olin jälle õigele rajale saanud, siis läksin rongi ja istusin seal oma muusikaga. Jõudsin jälle vahepeal mõelda, et miks ma ikka siin olen ja miks ma sinna lähen ja dargh... mõtlesin vahepeal, et lähen ikka koju tagasi. Aga ei, ma ei suutnud.
Istusin seal rongis siis edasi, kuni nägingi tuttavaid nägusid. Siis oli juba kergem olla. Rongisõit oli ka huvitav. Rong jäi vahepeal tuimalt seisma ja tõksus vähe. Ja minul tuli sajaga uni rongis.. muusika mu kõrvus oli ka endiselt hea.
Lõpuks olingi Sauel. Esimest korda elus. ( For real. ) Kõik koos jalutasime Andu juurde. Jaaa, piknik oli awesome. Ja polnud hetkegi, mil ma oleks pidanud üksi olema, nniiet , lahe. Mängud olid vinged ja jutlus ja sööki oli niii palju. Ahjah.. väga suppper oli. :D üks sajaga laik sellele.

Mingi.. enne üheksat hakkasime väikese pundiga liikuma rongijaama poole. Raske oli liikuda, aga kohale jõudsime. Rongis ma piletit ostma ei pidanud.:D hehee. Ja siis rongis otsustasime K ja E-ga , et läheme üleüldse Laagris maha. Laagri peatuses siis jooksime välja ja jalutasime Hessi. Ja kusjuures, ma pole mõnusamat hessi näinud, kui see. Selline puhas ja korras. Meie kolmekesti olime ainukesed inimesed seal. :D E. tegi veidi toitu välja. ma võtsin jätsikokteili ja siis istusime mingi.. tund vist või vähem, seal. Üleväsimus tekkis vaikselt ja naeruhood läksid päris valjuks. Mingi aeg oli fuud otsas ja otustasime lahkuda. Bussi oodates tekkis meil teine mõte. E võiks ju meid siis K-ga linna ära saata. :D Ja nii sündiski. Bussisõit oli ka huvitav. Sain jälle telefoni uusi märkmeid ja numbreid.
 Trolo.. jalutasime Vabakale. Ja kuna meie eelviimase bussini oli aega mingi kümps minutit siis jala kodu poole. Ikka kolmekesti. Präänikutemaalt kodu pooole. K. saatsime siis ühel tänavalõigul äla ning E. saatis mind ukseni välja :D Mina astusin üliväsinuna trepist ülesse ja tundisin kaasa E-le, kes pidi veel tagasi Vabakale jalutama (bussid läinud) ning Laagrisse sõitma..

Selline põnev nädalavahetus oli. :D

läbi joostud

Reede. Üks väga massohistlik päev. Kus oli enamalt jaolt kõike. Tunded mäslesid kõige peal. Ja seal all olid rõõm ja pisarad. Valu ja armatus. 

Hommikul oli spordipäev. Pidime 2.km jooksma aja peale. Suht lahe. Aega läks about 10 mintsa vist.. või mdea.. igatahes gümnaasiumis olin ma tüdrukutest 22.kohal. Btw, minu rinnanumber oli 246. 

Peale seda liikusime Kalevi staadionile ja mängisime pushballi. Aah.. see oli ikka üks massive mäng. Vigastusi oli palju. Ahtol näiteks on käes kaks mõra.. 

Mingi teadmatu aja seal passisime ja kui lõpuks saime koju liikuda, siis Kelliga liikusime kesklinna ja koduuu. Kodus oli hea olla. Kuigi olin seal vähe. Sest kohe peale kojujõudmist tegin väikese poetuuri. Ning kui ma koju jõudsin ja täpselt dušši alt välja jõudsin, oli Helina ukse taga. Ja siis oli nagu mingi muuvi stseen. Mina tulen rätikutega ja veest tilkuva kehaga välja, teen ukse lahti ja ise kaon vannituppa tagasi. Ja siis jalutasime Baltasse. Johanna tuli linna. Kolmekesti sõitsime koju jälle tagasi. Johanna nägi ka siis esimest korda korteri ära. Talle meeldis vist. Võtsime veits võikusid ja muud nomnomi ja kui Helina lahkus, siis Johannaga Oleviste poole. Hilinesime ka mingi suht kaua.. 

Aga õhtu oligi siis sisustatud Ollis. Kus muidugi juhtus nii üht koma teist. Näiteks nägin lõpus ülistuse ajal Ahtot. Ta rääkis mulle oma mure ära. Ja siis koos palvetasime ka. Ja.. tegelt ma ei taha sellest teemast üldse rääkida. Kes teab, see teab. Aga kerge meil olla polnud. 

Ka norteka kohvilaud polnud just kõige jutukam. Mõnega mõne viisakusväljendi vahetasin, kuigi ma oleksin oodanud teistsugust suhtumist. Mõtted kerkisid ka sajaga. Nii palju oli neid. 

Mingi aja jooksul läksime välja ja saatsime Johanna ära ning Berta samuti. Ja Helina saatsime ära. Ning meie Angelicaga kodu poole. Tegin kakaod, suht jube tuli välja. Ja sõime. Rääkisime. Sõime. Rääkisme. Vaikisime. 

Ta aitas mul paarile õpikule paberid ümber panna ning niisama olime siin. 

Jaa....selline väga tihe päev. Terve päev ainult jalutasin või jooksin ringi ja siis süüa sain ka ainult võikusid. Muu valmistamiseks polnud aega. Aga see selleks.

 Kell nüüd juba palju. Aga õnneks pole ma täna üksi. Angelica on kõrval toas ja loeb raamatut. Ja mina lähen magama. Tunnen, et olen selle nädala lõpuga nii kurnatud ja nii läbi tõmmatud, et lihtsalt tahaks olla tuim. Ja mitte mõelda nendele love tunnetele ja valule ja hädadele ja probleemidele ja kõigele muule. Aga ma ei suuda. Liiga raske on hoida mõtteid eemale. 

Kuid, oma tunnete posti teen ma teinekord. Hetkel ma lihtsalt jätan kõik katki ja lähen puhkama. 

Minu esimene võõrustamine

Tahate ühte mõnusat positiivset posti minu tänasest päevast ? :D Ma loodan, et tahate, sest täna on nii palju head olnud. Okei, paha on ka, aga sellest pikalt ei räägi. Räägin sellest ainult nii palju, et jõuda oma rõõmsa osani. Aga selleks pean ma ikkagist alustama hommikust, mis polnud päikseline. Õues oli udu ja sombune ja mudane ja kohe sajaga sügis. Ning minu kurgus ja ninas samuti. Ninasõõrmed olid kinni ja hommikupoole magada ei saanud. Kurk pistis ka oigama. Aga vaatamata sellele tõusin ma ülesse ja läksin kooli. Poole tee peal hakkas ka pea julmalt valutama.. Ja mata tunnis oli ka valus..
Aga siis psühholoogia tund ajas minema selle. Mulle meeldib see tund. Ning edasi läks nii ja naa. Kasvatasin rõõmukillukestega oma positiivset poolt. Saksa keelest sain mina ära, sest ma ei lähe koorilaulu. trololooooo. Ja siis ma läksin hoopiski paraleelklassiõega co-marketisse. Ja siis sõime krõpsu ja niisama chillasime poe ees. Vihma sadas. Ning kui ma bussi ootasin, sadas vihma veel rohkem. Ja kui ma koju jõudsin ja endale võikusid tegin ja kohvi jõin, sadas ikka veel.. palju seda vihma siis tuleb. Sellest pole aru saanud, aga see on vist sügis, ma arvan... Igatahes, kaua ma kodus ei saanud olla. Pesin nõud ära ja juba mantel selga ja padjommm minema. Ps, selleks ajaks oli tuju juba okei. Muiatasin omaette ja olin rahulolev.
Ja õues tol hetkel vist ei sadanud vihma. :D Ime missugune. Läksin Solarisse. Lemmikkohta, raamatupoodi. Oi kuidas ma Apollot laavin. Varsti, õige varsti, saan sealt lõpuks ühe oma uue lemmiku ära osta. Tõsi, enne seda pean veidi tööd tegema. :)
Sooo.. aeg möödus sealt megakiirelt, nagu alati. Ja nagu alati, jalutas üks ja sama turvaonu minust tundmatu arv  korda mööda. Nagu alati :D
Trolo, siis ekslatoorisin ennast esimesele korrusele. Vaido oli jälle tööl. Ja jäin siis oma tädi ootama. Aga nägin hoopiski oma vennanaist ja Sannut, kes kallistas mind mingi megakaua ja megasuurelt. Nii armas. Nad trollisid siis edasi ja peale selle tuli ka tädi. Saime kokku ja siis nägime uuesti vennanaist ja tütart. Noh, edasi oli tavaline naistekas. Tädi imestas, et vennanaisel juba nii suur kõht ja siis kuhu lähete jne.. selline jutt. Õnneks ei kestnud see kaua ja varsti kand ja varvas bussika peatuse poole. Sõit sõit Mustamäele ja siis väike jalutuskäik majade vahel. Lasteaia juures. Ja siis tagasi. Ühesõnaga, mulle näidati mu töö ära. Hakkan ühte (vahest kahte) väikest põnni lasteaiast koju viima. Lahe. :D
Siis olin ma juba päris naeratav ja jutt voolas mul ka terve tee, kui tädi juurde läksime. Seal sai ka veidi oldud ja siis sõit minu juurde. Wuhuu ˇˇ
Kui tädi pere oli uksest sisse jõudnud, siis helistas vend ja küsis, et kas ta võib külla tulla. Mul oli, et JAA, tädi just tuli ka. Keetsin siis tee ära ja lõikasin koogi lahti ja katsin laua, kui uksest tuli sisse veel kolm hinge. Nagu wow. Ma arvasin, et vend üksi tuleb, aga ei. Ikka perega :D
Ja siis mul oli nii, et täpselt kõik toolid korterist said laua taha veetud ja kõik tassid lauale pandud. :D Ja nii lahe oli. Alguses oli veidi imelik, et nüüd äkitselt 8 jalapaari müdistavad korteris, aga ei. Väga awesome oli. Mina olin siis perenaine ja teenindasin ja pakkusin enda poolt kõike mis mul oli. 3 last panin vahepeal arvutist multikaid vaatama ja ise istusime ja rääkisime. Ja lihtsalt nii kipa perekonna koosistumine oli minu pool. Ma olin muidugi täiega sillas. Ma ei tea miks, kuid ma tundsin ülimat rõõmu, et mul nii palju külalisi oli :D
Vahepeal väsisid veel lapsed ära multikatest ja hakkasid siis peitust mängima. :D 2 suuremat peidavad ja üks väike kahe aastane jookseb mööda tuba ja otsib neid. Nii armas oli lihtsalt. Ma loodan, et alumised naabrid väga pahased pole, et meil selline krossikas toimus siin. Ning meie, vanade inimeste, naer oli ka kohati päris vali. Aga jah. Ise naerdes on ju raske ka teistele öelda, et oki, oleme vaiksemalt :D
Lõpuks saatsin need armsad perekonnad ära ja ise tegin ühe 36 minutilise kõne. Ja siis vaatasin telekat. Sealt tuli nutusaade, kodutunne. Ja ma ka olin seal, omas rõõmsuses ja olekus ja siis ma lihtsalt hakkasin nutma. Kohati sellepärast, et mul oli kahju neist lastest seal, kellel pole ema ja kohati sellepärast, et minul on nii hea elu. Nagu mul on sajaga ju vedanud. Aga tavaliselt tekib vahepeal lühis ja me ei mõista seda alati.
Aga kui ma olin oma pisarad ära andnud taskurätikule, hakkasin kogu seda koosistumist koristama. Ja mul ei läinudki väga kaua aega. Ja siis olin jälle õnnelik. :)
Vot. Selline päevakene, mis algas uduselt ja halvaga, kuid terve päev kogunes rõõmukillukesi juurde ja lõpuks oli isegi hambaid pestes suunurgad ülesse poole.. :)
Positiivne (Y) !!!

Homse kohta võin öelda nii palju, et päeval on spordipäev ja õhtul jälle külalised :) Oleviste ka ofc ;)

seniks..

G.B.YBYE

shining

Wuhuuu. Jälle olen siin. Ja mul oli üks tore õhtupoolik. Ma polnudki nagu nii ammu väljas käinud õhtul. Viimane kord oli eelmine esmaspäev... aga noh, daa, elan ju linnas nüüd. 

Peale viimast posti ma õppisin korralikult ja siis tegin süüa. See tuli niii nämm. Tundub, et mu kokakunsti oskused hakkavad vaikselt välja lööma. :D Ja mu keel kaotab vaikselt varsti maitse tunnetuse, sest see on nii palju kõrvetada saanud :D

Aga läksin siis peale telku vaatamist õue. Ja just siis, kui ma olin bussipeatusesse jõudnud, hakkas vihma sadama. Suht märg olin. Kuulasin siis iPodist "drop the world´i " ja kaifisin seda vihma, mida hakkas üha rohkem ja rohkem taevast alla sadama ...

Lõpuks tuli buss ja päästis vihma alt. Põristasin siis Viru juurde ja ossapoiss. Kesklinnas oli selline padukas, et täitsa lõpp. Astusin bussi pealt maha, seisin valgusfoori taga ja siis jooksin läbi porilompide, sest ma olin niigi hilinenud juba. Kui Solarisse jõudsin, olin läbimärg. Olin küll mingi minut-kaks ainult vihma käes, kuid ikkagist. Märg, mis märg. Pidin siis Raeliga kokku saama. Ja ta pidi mind Kolonna poe ees ootama. Läksin sisse ja siis poes ta oligi. Jooksin tema juurde. ( Ta oli kassa juures ) ja ütlesin tsau. Ja lisaks Raeli tsaule tuli veel üks väga metro "tšäüü" vastuseks. Jep. :D

Rael küsis, et kas me oleme sõbrad. Vaido vastas, et "noo.. me suvel Pärnu rannas kohtusime jah." Mul oli nagu "oo, sa tundsid mu ära !?! " :D eijah.. see oli feil. Ja siis ta vahepeal tegeles ühe kliendiga. Ja mina hakkasin ennast korrastama, sest ma olin läbimärg. Juuksed sorakil, meik laiali. Igatahes, siis nad Raeliga lõpetasid oma jutud ja planeerimise ära ja meie läksime kolmandale korrusele. Käisime Komeedis, aga see oli liiga rahvast täis ja siis Lidosse. Tundub, et sellest hakkab vaikselt kujunema uus lemmik place. Seal istusime mõne hea tunni. Rääkisime ja rääkisime veel ja mõtlesime.. et äkki paneks minu juures uue koduka käima :D Aga siis oleks vaja rahvast ja ideid ja asja vedajat ja otustada, et mis kiriku alla me siis läheksime.. aga jah, see on alles seemnekene. Kas sellest ka mõni vili kasvab, seda teab ainult Jumal. Our God. 

Mnjah. Selleks ajaks oli õues pime. Ja siis jalutasime veel. Ja saatsime teineteist bussile. Veidi kriipi oli, aga jõudsin õnnelikult koju ja nüüd säran siin edasi. Lihtsalt oli täna armas päev.

Ja varsti liigub see täheke magama. 

Säravat und. 

I. 

harjumine võtab aega

Mul on nii palju asju, millega mul on vaja ümber harjuda. Ja seda on kohati nii raske teha.

Näiteks pole ma ikka harjunud, et mul on nüüd ümber uued inimesed ja vanad naljaninad mu kõrvalpinkidest on kadunud.. Kuid nüüd toimub õppimine hoopiski teistsugustes tingimustes ja hoopis teistsuguse rütmiga.
Näiteks olen ma endiselt harjunud, et ma pean kohe kõik Angelicale rääkima, mis tunnis juhtus ja mida keegi tegi jne.. aah.. olin sellega nii ära harjunud... Kuid nüüd pole mul kellelegi midagi rääkida. Ainukesed tuttavad on uued klassikaaslased ja Angelica on ka kaugel.
Näiteks pole ma üldse harjunud, et ma sõidan nüüd iga päev Vabakalt mööda ja Solaris on ligidal ja et ma olen nüüd iga päev Tallinnas.
Näiteks olen ma harjunud sellega, et kui vanasti ma ootasin vaikses teeotsas bussi Valeriaga ning kartsin sellest hullusti maha jääda ning kui see tuli, oli see väike mikrobuss, ehk meie koolibuss... Nüüd ootan ma bussi sõidutee ääres, autod vuravad mööda ja ma pole ainuke, kes bussi ootab. Buss tuleb kaugelt. See on suur ja roheline.Seal on palju inimesi. Ja kui ma isegi jään bussist maha, siis pole hullu. Mõne minuti pärast tuleb uus.
Näiteks ma mõtlen vahest erinevate pooside peale ja näoilmete peale, sest ma olin nii harjunud, et Angelica mind pidevalt pildistas.. Kuid nüüd pildistavad mind vaid peeglist minu enese silmad.
Näiteks olin ma harjunud, et kui ma koju tulin, siis ma läksin magama ja kui ma ärkasin, siis tegi emme mulle süüa... Nüüd enam magamise aega pole ja süüa pean ka ise tegema.
Näiteks olen ma harjunud, et ma ei pea koolis nii palju pingutama ja kodutöid nii suure innu ja tuhinaga tegema, sest õpsid lasid ise ka vahel töid üle... Kuid nüüd peab olema valmis, et igal ajal, igas tunnis võib tulla tunnikas.

Aga ma pean harjuma nende asjadega, sest see on minu uus elu ja minu uued harjumused. Vana tuleb lasta jääda seljataha ja kohandada enda elu ümber uute liikumiste järgi. Ega igavesti ei saa ju ka jääda ühte ja samasse kohta ja samadesse harjumustesse. Muidugi, mõnel on ehk kergem võtta vastu uusi asju ja kõik vana kähku unustada, kuid mina olen just selline paikne inimene ja uued asjad võtavad aega harjuda.

0609

Mul on täna kaks korda päeva jooksul süda pahaks läinud.. see pole üldsegi lahe ju.
Esimene kord oli hommikul (EI- ma pole endiselt rase, nagu mõni arvab :D ) ja siis ma ei suutnud hommikust ka süüa.. vot see oli massive alles. Lõpuks võtsin ainult ühe õuna ja leppisin sellega.
Teine kord oli peale tunde siis, kui me Joosepiga 1 kilose jäätise ära sõime Virus.. no siis oli küll nii, et pekki.. enam ei jõua. Aga see oli nii hea. Ja siis ma ikka mugisin seda sisse. No see on see, kui neid juulis Pärnust ostetud lusikaid kaasas kannad terve ülejäänud aja...

Aga jah, muidu oli lahe täna. Venes irnusime päääris pikalt ja oma esimeses saksa keele tunnis pidin ma ka kätt suu ees hoidma, et mitte naerma puhkeda.. isegi Ahto ei saanud aru, mis mul viga on.. no muidugi oli siis juba 8 tund ka, niiet, vabandus on olemas :D
Keka oli ka päris massive. Kui nii jätkame, siis on Ingrid kevadeks sale, sest joosta sai palju.
Ja minu esimene tunnikas oli ka täna. Ajaloos. Aga see oli suht lebo. Sest ma olin korralikult õppinud ja korranud.

Jepjep. Aga täna muidu ka awesome päev olnud. Olen Jumalale tänulik kõige hea eest.

Leffa-leffa ! ! !

Aeg mängib meiega

 Tunnen vajadust kirjutada, kuigi parema meelga loeks raamatut või räägiks kellegagi juttu.

Täna oli siis teine päev. Ei, ikka esmaspäev on ju.. (mõtted, mõtted.. )
Hommik algas üpris kenasti. Paar bussisõitu, muusikat ja Ahto suur naerunägu.
Täna oli päris lühike päev. 6 tundi, mis möödusid suurema vaevata. Täna saan ka juba öelda, et mu esta õps on vinge. Nagu, temaga on meil vedanud. Kuid samas keemia.. päh.. see mustade juuste ja musta pluusiga tädi küll väga sõbralikku muljet ei jätnud. Pigem lugesin ma tema käitumisest välja seda, et temalt pole iialgi võimalik viisi saada. :/ õnneks ma keemias tagapingis.
Füüsikat ja matat annab üks ja sama õpetaja. No ja tema kohta ma veel ei tea midagi täpsemalt. Eks näis. Sest veidi tundub ta kuri, aga samas ma arvan, et äkki ta niisama hirmutas meid. Eks näis.
Ja on üks lause, mida meile igas tunnis korrutatakse. Veidi viskab kopa ette juba see, et "meie oleme esimesed, kes õpib uue õppekava järgi ja oleme nagu n.ö katsejänesed". Pekki, peate siis meie elu veel sellega raskemaks tegema, et korrutate seda. "Oi- ei tea, see nii uus asi, eks näis kui raske see on.. "
Argh.. praegu ma plahvatasin siin...
Muidu klass on endiselt lahe. Mul on mega nunnu pinginaaber. Okei, ta pole küll kõikides tundides, aga mõnedes on. Ja see on good.
Peale tunde läksime oma väikese seltskonnaga kooli ette ja seisime seal. Plädisesime ns ja siis vahepeal jalutas Marii mööda. See oli nii lahe. Lihtsalt lampi oli seal. Ja kusjuures ennem olime just temast rääkinud. :D

Jalutasime Solli. Poole tee peal läksid osad eraldi minema. Ja siis mina, Marleen ja Paula läksime Lidosse. Nomnom. Olime täiega ära teeninud ühte magustoitu. Võtsime need ja siis istusime ja rääkisime juttu. Mul on lahedad klassiõed (Y)
Paulaga Vabakale ja ma koju.

Kodus tegin koristuse. Ja siis tegin süüa. Friikin kodukana olen.

Võiks öelda, et selline on minu mõttemaailm @ now

hommik-lõuna-õhtu

and I love this lostness

Palun...

Aga muidu tahaks öelda seda, et tänkjuud teile, kes ikka palvetavad minu eest ja täiega tunnevad huvi, et kuidas mul uues koolis läheb ja kuidas ma hakkama olen saanud ja kuidas linna eluga harjunud. Lihtsalt, see on ni hea, kui keegi siiralt küsib ja tunneb huvi. See tähendab, et ma pole üksi ;) Ja mis kõige lahedam, on see, et neid asju küsivad just need, kellelt ma poleks seda oodanud. Jep,jep. On veel inimesi, keda endiselt huvitab kuidas minul läheb. Armas, et inimesed hoolivad minust ja ütlevad, et ma ikka mõtlen su peale.. 

Eriti tahaks siinkohal öelda tänu Tapakatele. Te olete ikka nii armsad minu südames =). Igatsen seda muhedikute punti. Tahaks noortekat täiega....


Okei, tegelt tahaks enda kohta ka veidi kirjutada ja enda tundeid. Nii palju tahaks teiega jagada. Aga.. jätan endale.
Jutt läheb muidu pikale ka ;)

Ingrid. Like always. 

One beautiful morning

Laupäeval ärkasime koos Maarjaga kell 5.00.. massive.. unistena komberdasime mu korteris ringi ja umbes poole kuue aeg suutsin ma isegi hommikusöögi valmis teha. See on tase. Pool kuus hommikusööki teha :D 

Aga siis, mingi 6.10 läksime õue ja jalutasime rahulikult, koos hommikuse külmaga ja vaiksete tänavate Balti jaama. Seal  muidugi nii rahulik enam polnud. 

Rongi, seal saime Anna ja veel paari Anna tuttavaga kokku. Istusime seal siis ja 6.46 läks rong välja. 6.46 !!! 

massive..

Terve sõidu aja olime meie Maarjaga suht sellised.. unised. Saime ju kõigest 2-3 tundi magada. 

Kell 8.04 oli rong Jänedal. Ja kuna minu perekonnast ei teadnud keegi, et ma koju tulen, siis ei otsustanud ema äratada ka ega järgi kutsuda. Jalutasin siis ise 2 km läbi hommikuse metsatee. Ja armastatud maa-koha. 

Ja paar pilti tegin ka. Lihtsalt jalutasin ja suvalt klõpsisin. Ei vaevunud tähelepanu pöörama pisiasjadele ja asetusele jne jne jne.  Ei viitsinud neid töödelda ka. Aga kui kellegil on soovi, siis palun. 

See oli siis laupäeva hommik.

Täna on pühapäeva õhtu ja ma lähen kohe magama.

tsau. 

2.sept

Hohoho-hoii :D kell on mingi 1.46 juba ja teoretiliselt on täna laupäev, aga see reede oli nii lahe, et ma ei saa seda jätta kirjutamata.

Kõik algas minu unetust ööst. Ikkagi esimene koolipäev ja kõik nii kriipi ja siis vähkresin väga palju :D Ärkasin varakult ja panin riide, sõin ja terve see aeg keerlesid peas mõtted ümber uute klassikaaslaste, õpetajate, tundide ja koolimajaga. Õnneks pidime minema kolmandaks tunniks kooli alles ja see oli suht lahe. Mingi aeg jalutasin bussi peale ja jälle samas kohas, nagu eile, helistas Ahto ja küsis, et kas me ikka koos kooli lähme. Mul oli siis nagu, et okei. Esimesel päeval ehk võib kah :D ja siis mingi täiega jooksin sinna tema peatusesse, sest ta oli mind oodanud täiega.. aga see selleks. Kooli jõudsime ilusti õigel ajal. Leidsime klassi ülesse ja mis kõige lahedam, mul on juba praegu koolimaja mingi täiega selge ja orienteerun seal nii, nagu oleks juba aasta otsa seal käinud. Positiivne (Y) !

Tunnid olid ka mõnusad. Kolmas ja neljas tund olid meediad, mis olid kõige lahedamad. Loodan täiega nendest tundidest saada praktikat ja tarkusi ja kõike, mida see tund pakub. Viies oli geo, kus õpetaja oli päris trullakas tädi. Ja kus tund oli suht lebo. Sain veidike oma vanade tarkustega hiilata. Juhuu :D
Muusika oli küll selline, et jah... hakkame kontserditel käima ja siis nende kohta arvestusi kirjutama ja ma ei tea mida veel. Suht selline kriipi asi. Nii, et kui kellegil on lähima paari nädala jooksul kavas minna klassikalise muusika kontserdile, siis tirige mind ka kaasa, sest see on kohustulik ! Pakuti ka laulukoori asja mulle, aga.. naat. Pole minu teema. Sry.
Ja kaks viimast tundi olid sotsiaaltöö tunnid. Kus õpetaja oli mees. Veidi mõtetega hajevil. Meenutas mulle veidi õpetaja T.Salmi vanast koolist. Ja need kaks tundi venisid küll reaalselt. Okei, võibolla oli asi selles, et see oli 7-8 tund ka ja peale seda suve on raske püsida tunnis.. aga hakkama saime.
Ja üllatavalt palju oli meesõpetajaid. 6 tunnist 4 olid meesõpetajatega.
Klass.. no, klassiga olen juba läbi hakanud saama. Tutvused juba olemas ja esimesed killud ka visatud. Näiteks see, kui geos täna üks poiss ütles, et jõel on kurvid :D :D (tegelt on jõel käänakud. Kurvid on maanteel)
Ja üldse.. tundub lahe klass olevat. Ja väike parandus ka eilsest. Klassis on ikka 9 poissi. Ning esmaspäeval tuleb meile üks tüdruk veel juurde.. nii, et lõpparv peaks olema äkki 26 ? :D eitea.. raskeks läheb arvutamine juba..

Peale tunde sain Virus Maarjaga kokku. Ühiselt sõitsime minu koju. Kus ma hakkasin kohe vaaritama, sest meil olid kõhud megatühjad. Lõpuks oli meil päris täis taldrikud, sest kui kõht on tühi, siis tuleb ikka palju süüa teha :D Ja veerand seitsme aeg liikusime Olli poole. Veidi hilinesime, aga sellest polnud viga.

Noortekal oli siis filmikas. Film, mis rääkis Martin Lutheri elust. No ja oli väärt film. Lihtsalt.. ta oli ikka täiega usukangelane. Ja mina võin öelda, et ka minule lisas see film täiega enesekindlust, peale selle kui ma olin näinud, kui ustavalt võivad inimesed olla oma usule truud. Isegi kui ähvardatakse tuleriidal põletamisega, ei taganeta usust. Lihtsalt, see film oli küll nagu täiega hea. Pani täiega mõtlema, et kas mina oleksin ka nii julge, et saaksin öelda, et ennem võite mul pea otsast raiuda, kui et ma tunnistaksin Jumala ja nende põhimõtete vastu. Mõtlemise koht. Eriti kristlastele.
Aga filmi ajal.. no meie Maarjaga sõime ära mingi terve kausitäie popkorni, mis oli laua otsas.. krõpse mugisime mõnuga. Ja vee jõime ka ära. Pluss veel Andu mahlapakki tühjendasime ka. Aga jah, oli lahe.

Peale seda oli jälle selline jutuka osa, kus kõik kogunevad gruppidesse ja siis jutustavad. Täna oli kindlasti keskpunktiks Michael, kes sai korraks kaitseväest välja. Ja oo, kuidas ta muutunud on. Btw, ta oli vormiga kohal :D No ja siis ta pajatas oma lugusid ja värki-särki. Naerda sai sajaga. Ja lahe oli ka. Mingi aeg liikusime Maarjaga kodu poole. Jalutasime. Harjutasime trollil ja trammil vahet tegema ja siis nägime ühte õnnetust ka. Vaibafirma kaubik pani bemmile tagant sissse. Massive.

Kodus tegime teed. Ja siis võtsime küpsisepaki. Ja šokolaadi ja soojad moosivõikud ja 2L koka.. ja jäime laua taha istuma ja rääkima. Ja rääkisime nagu täiega. Nagu aah.. nii awesome oli. Ja see 3-4 tundi seal laua taga läks nii kohutavalt kiiresti. Ja see 2L koka joomine.. see oli ka nii, et ühel hetkel oligi pudel tühi. :D Aga jah, super kvaliteetaeg oli. Juba ammu olin oodanud sellist istumist ja lihtsalt suvakalt lobisemist. Positiivne (Y) !!

Ja nüüd... panime ennast tekkide vahele, sest kell 5 me juba ärkame. Ja praegu on kell 2.14. :D
Homme maale. Näen emmet ja issit ju kutsut :D

Aga,

 2. september oli megaawesome päev. =D =D =D

Positiivne (Y) !!!

And, PS. Be cool, love your school !!! 




Love ya all !!! 
G.B.Y !!!


(kell on 2.19.. 3 tunni pärast söön juba muna..massive :D )

Armastan sind, nagu singisaia

Kujuta ette: Inimene, kellesse praegu armunud oled, on sinu jaoks pelgalt su tungi ohver, su kire objekt. Seesama oled sina tolle jaoks, kes sind armastab. Nõnda muutub armastus - nii veider kui see ka pole - ebaisikuliseks.
Seda ilmestab järgmine skeem: 

"Oled mu jaoks kui hõrk singisai. Vajan sind, et sinust rahuldust leida" - "Kui singisaiast tüdinen, võib tulla juustuomlett."  Truudus muutub sellises kontekstis mõttetuks. 

Ja see ei pruugi ainult olla armastusega. Vaata oma sõpru ja mõtle, ega nemad sinu jaoks singisaiad pole. Või siis vastupidi. 

Need mõtted leidsin suhete raamatust, mida praegu loen. Joonise tegin ise painti abiga ja raamatu järgi. Pole paha, eks =D 

new school

Hei-Hei. Ilusat 1.septembrit.  !!! 

Tänasest sai alguses siis see kole hommikune ärkamine. Tõusin ka siis vara ja vaikselt liikusin oma tegemised ära. Kaheksa ajal läksin välja ja jäin Ahto maja ette teda ootama. Koos läksime uude kooli. Et siis sellest aastast tallun ma Liivalaia Gümnaasiumi jalamatte. Tunnistan, et aasta tagasi, 1.sept olin ma Jäneda koolis ja mõtlesin, et OOH.. nii awesome olen nüüd üheksandik. Kooli vanim klass jne..  Ja ma kujutasin ennast pigem aasta hiljem ette Tapa kooli aulas.. kuid Jumala tahtele järgenedes jõudsin ma hoopiski aasta hiljem, täna, Tallinna ühele mürarikkamale tänavale. Kesklinnas !!! nagu .. whaat.. poleks ju neverever uskunud seda endast. :D  Ja ma üldse ei kujuta ette, kuidas ma lepin sellega, et enam polegi neid 9 inimest minu kõrval, kes muidu olid pidevalt. Aga ma loodan, et meie 22.lend saab ilusti ka uutes koolides hakkama :)

Aga pean tunnistama, et päris lahe oli. Ei pidanudki aulat taga otsima ja kõik juhendati ilusti kätte. Aktus oli ka muhe. Lapsed laulsid ja dire tegi ühe pika sõnavõtu. 

Peale aktust oli klassijuhataja tund. Klassi leidmisega oli veidi probleeme ja alguses seisime hoopiski 11 klassi omadega koos ukse taga, aga jah :D lõpuks leidsime ülesse. 

Klass on väga meeldiv. 24 on nüüd meid. 8 poissi. Mõni suht kobe ka, :D (okei, Ingrid jälle naljatab siin... )

Ja kui ma õigesti aru sain, siis ainult mingi 2-3 olid neid, kes olid vanad. Teised on n.ö sisserändajad. Klassijuss on tore, nagu juba eile selgus. Ja koolis on ta hoopiski raamatukoguhoidja.  

Homme on meil 8 tundi. Aga kuna 2 esimest on riigikaitse ja see on poistele, siis ma pean alles 9.50 kooli jõudma. Lahee. :)

Ning edasised tunnid homme on meediaõp, meediaõp, geograafia, muusika, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö. 

Väga huvitav tundub see olevat. Kindlasti ootan meediaõpetust. Ja huvitav oleks teada, mida tehakse sotsiaaltöö tundides.. aga eks homme paistab ;) 

Klassijuhataja tundides räägiti siis veel valikutest. Kooliasjadest, reeglitest, rahadest, matemaatikast ja igast väikeseid asju veel. 

Peale kooli jalutasime vabakale. Valeria saatis mulle ka samal ajal messi. See oli nii armas. Mõelda vaid, ma ei saagi enam tema käest venku tundides abi :(  

 Vabakal hakkas vist midagi toimuma.. aga ma sõitsin bussiga koju. Ahto läks ka pükse vahetama :D 

Ja bussis. Bussis tuli mul täiega koolikas peale. Nagu selline ootusärevus ja põnevus. Sest kõik on uus ja nii palju saab uusi asju teha ja inimesi ja oeh.. üldse tuli mingi tubliduse tuju. Mõtlesin, et hakkan korralikult õppima keskas. 

Aga enne seda plaanisin ma veel täna kinno minna. Aaga ma vist ei jõua sinna. Sest mul pole sobivat kaaslast.. Sry, olen valiv. Ühe ma valisin välja, aga tema ei saanud tulla.. ja teine valik.. no tema kutsumiseks pole mul hetkel piisavalt julgust ja ma arvatavasti teaksin vastust. Ja kolmandad variandid.. need on need, keda pole fb-s sees.. so.. pean vist tegema oma kodukino. 

Aga kooliasjadega ka vaja tegeleda. Ja seetõttu ma lahkungi.  

PS. Kui ma olen Tallinnas olnud, on sadanud nii palju vihma, et mulle tundub, nagu linnas sajakski koguaeg. Aga maal ainult siis, kui seda vaja ei ole -.-