Üheks sooviks oli kunagi ära käia Islandil. Nagu ikka, reisisihtkohana minna ja avastada seda veidrat paradiisisaart (nagu on öelnud Vivian).
Detsembri lõpupoole, ühel õhtul kirjutati mulle, et kas sooviksin Islandile tulla. Ütlesin jah, mitte millelegi mõtlemata. Alles järgmine päev jõudis mulle kohale, et oot-oot, mul on võimalus reisida Islandile. Järgnesid pool aastat googeldamist, googeldamist ja veelkord googeldamist. Sest reisi organiseerimine on väga aeganõudev, eriti kui tahad parimat ning odavamat. Ja siis ootasime, lugesime päevi ja ootasime. Minul näiteks oli mõte reisist see, mis pani mind kevadel rasketel päevadel voodist tõusma. Mõtlesin, et kui nüüd selle asja saan tehtud ja selle päeva üle elatud, siis tuleb suvi ja reis. Nii ma ootasingi, kuni lõpuks saabus 13.juuli, meie reisi start.
Esimesed naerupursked tulid juba laevas ning esimesed sekeldused lennujaamas. Siis teadsime, et sellest reisist tuleb epic reis.
Minu elu siiani kõige pikem lennureis jäi seljataha ning kui lõpuks lennujaamast Reykjaviki poole hakkasime sõitma, siis oli me ainus küsimus "Mis maa see on???"
Teinud tuhat pilti mägedest ja sealsest loodusest, võin näidata, et see maa on selline:
*mu töötlemisoskus pole halb. Neid pilte polegi töödeldud :)
