Friday, July 30, 2010

12 stones

Ma tõesti ei mõista, millega ma olen need 21 followeri ära teeninud..... Aga tänaseks bändiks valisin ma 12 stones, kes teeb ka väga head musa.


12 stones on siis samuti kristlik bänd, kes teeb post-grunge stiilis muusikat. Bändi kuuluvad Paul McCoy; Eric Weawer; Justin Rimer; Kevin Dorr ja Mike McManus. Bänd on samuti pärit teiselt poolt ookeani Põhja-Ameerikast, Mandevillest. Bänd on tegutsenud koos ainult 10 aastat. Neil on 3 albumit ning hulgaliselt singleid. Nende laulu "Shadows" on kasutatud filmi "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" treileris. Ka filmi "Daredevil" soundtrackis on kasutatud nende laulu "Let Go". Ja peale nende on veel filme, kus on kasutatud selle bändi loomingut.


Lisan ka täna siia osa oma lemmikutest, kuid tõesti neid on palju rohkem, kui ma jõuaks siia lisada. Võin ka lisada, et seda bändi kuulan ma ka tänu üühele oma väga heale sõbrale, kes andis mulle jälle kuulata nende muusikat.





"Adrenaline" - link



"Anthem For The Underdog" - link

"We Are One" - link

"Broken" - link


"Far Away" - link



"Games You Play" - link

"In My Head" - link

"It Was You" - link

"World So Cold" - link




Ja lõpetuseks ka nende kodukas : http://12stones.com/

Thursday, July 29, 2010

Skillet

Täitsa ime, aga kuidagi on saanud täis 20 followeri. Suht ime selline asi...



Täna aga oli üks väääääga s*ttttt päev. Tõsiselt. Jubas hommikul oli selline tunne, et ei taha voodist välja tulla. Ja nii see kõik oligi. Eile mõtlesin ma sellise asja peale, et kunagi ei tea mida elu meile ette mängib ja vot nüüd ongi nii. Kes oleks osanud 24 tundi tagasi arvata, et ma olen hetkel sellises seisus, sellises kurbuses ja masenduses. Kui kiiresti võib kõik muutuda... 24 tunni pärast vb on midagi muud, äkki mind polegi siis.. keegi ei tea seda..



Kuid ma mõtlesin et vb on natuke huvitavam, kui ma hakkaksin siin tutvustama mõnda bändi mida ma kuulan, kuid mis pole nii tuntud. Igav oleks ju tutvustada bände, mida me kõik teame ja tunneme.







Esimeseks valisin ma kristliku hard rock bändi nimega Skillet. Skilletit ma kuulan mingi 3 kuud vist ainult. Ja selle bändi avastasin ma tänu ühele oma sõbrale, kes andis mulle plaadi, kus oli tema lugusid peal. Bänd koosneb siis 4 liikmest. John Cooper, tema naine Korey Cooper, Ben Kasica ja Jen Ledger. Neil on 8 albumit. Bänd pandi kokku aastal 1996, kui nad olid ainult kahekesti. Läks aega mööda ning nad said endale liikmeid juurde. Bänd on pärit põhja-ameerika linnast nimega Memphis. Bänd on ka kahekordne Grammy nominent.

2010 märtsiks olid nad müünud 1,6 miljonit albumit üle kogu maailma. Need on siis mõned faktid sellest bändist.


Minu lemmikuteks lauludeks on :


"Lucy" - link (selline rahulik laul)

"Looking for angels" - link (üks väga väga hea laul, seda peab kuulama, sest refrään on nii hea ja sõnad on ka kenad) :)

"Awake and Alive" - link (Mõnus laul ja hea)

"Comatose" - link (Albumi Comatose laul)

"Whispers in the dark" - link (Super, muud pole öelda)


- Need olid mu 5 lemmikut, kuid neid on veel palju. Ma usun, et kui te viitsite kuulata siis leiate ka endale mõne uue lemmiku :)
- Nende kodulehekülg olgu ka siis siia lisatud http://skillet.com/enter.php

Kuid nüüd ma pean minema, niigi olen juba hiljale jäänud. Kahjuks jäi neid fakte bändist väheks, kuid kes tahab võib ise juurde otsida.




I.

Wednesday, July 28, 2010

world so cold ...

Pealkiri siis laulu järgi, mis hetkel käib. Pilti mul ka teile kahjuks täna pakkuda pole. Aga te võite vabalt vaadata ka minu eelmise postituse pilte :D need ka ju kenad :D

Täna siis sõin moosisaia suht terve päev :D õhtuks olid otsas nii sai kui ka moos :D

Aga et mul kõht moosisaiadest täis ei läheks, siis ma käisin õues aeda värvimas. :D sellega ma terve päev tegelesingi. A, ei, hommikul lugesin raamatut ka :D

Unenägu oli mul ka tore. :D Ma nägin, et ma olin oma töökohas ( Kikka Kõrts) ja siis seal toimus selle avamine. Koos minuga oli seal veel tuta. Muidugi ma ei mäleta milline ta välja nägi, aga ma teadsin, et see on tema. Ja siis oli veel seal avamisel ka minu issi. Ta oli kõige esimene ja suht näljane, nagu ma aru sain. Aga kuna söömiseni oli aega, siis me otsustasime tutaga bussi peale minna ja sõita lihtsalt ringi :D ja nii me tegimegi :D aga kui me mu töö juurde tagasi läksime, siis oli juba söödud ning minu isa oli ka kadunud. Ja siis peale selle ma ei mäleta enam midagi. Tuli vist hommik ka. Isegi enam ei mäleta :D

Tegelt mul oli plaanis teha siis üks selline tõsine postitus mis räägib sellest, et kunagi ei tea mida elu meile ette toob. Aga see jääb vist täna tegematta... vot nii :d pääsete täna :D

Tuesday, July 27, 2010

nu,nu,nu, nuuu ? :D

NU muskad, mida te siis siin ikka ootate ? Ja mida ma teile rääkima peaks ? NU, oma tänane päev oli suht sisutihe, kuigi rääkida pole millestki. Hommikul sai Tapal tiirutatud. PÄrastlüunal võtsin ette rattamatka Nikekale. Juliakesele külla. Mul oli juba nii hale sellest, kuidas ta seal üksi istub ja mind taga nutab. Ja nkn oli minu käekell ka tema käes. So, siis ma võtsingi selle palavaga ette rattasõidu sinna. Kohale jõudes ma natuke seisin ukse taga ja siis ma suutsin ennast tuppa ka rääkida. :D yess. :D Toas ma siis rääkisin talle, et ma vajan tema abi velku võistluse jaoks. Ja muidugi oli ta nõus mind aitama. Ta tegi mulle 1,5 tunnise meigi *wääow* ja ajas oma kaltsud mulle selga ning kuhjas mind igast pling-plingiga ka üle. Läksime siis õue, mul all tema kingad urr.. nägin välja nagu 23 või midagi niisugust. Selline kena prostituut :D Aga pildistamine möödus suht toredalt. Minuga polegi ju teistmoodi võimalik. Siis tegime pildid ära, pinnisin natuke toitu välja temalt ja isegi tassi kalja sain. (Muud ta ei suutnud mulle anda) :D Jootis mind täis ja siis aitas mul kiiresti-kiiresti tema stuff seljast ära võtta ja saatis mind külmavereliselt koju. Ta oli minust tüdinenud :D aga ma suutsin ikka pool tunnikest seal seista ja panna kõrvarõngaid kõrva ja jalanõusid jalga ja muudki.. aga tema oli juba sukeldunud kübermaailma, kust tema välja toomine on juba raske. Aga ega siis minagi aega ei raisanud ja hakkasin kodu poole väntama. Ma veel imestasin, et mu ratas on alles. O_0
KOdus ma sõin, sest Julia ei toppinud mu kõhtu korralikult täis, või oli selles, et olin toidu juba ära kulutanud. A ja muide tagasi tulles oli selline värk ka, et seal Nikkerjäreve juures on palju igast teisi järvekesi ja üks on siis täitsa tee kõrval. No ja seal tee ääres oli auto ja autost läks järve poole ALASTI MEES. Oi siis ma hakkasin tema poole vaatama. Muidugi polnud seal midaghi erilist vaadata. Nägin ainult tema pragu. või nh taguotsa tähendab :D aga ma ikkagist passisin teda ja siis tagant tuli veel auto ja ma olin suures vahtimishoos unustanud ratta juhtimise ja sõitsin kraavi :D ma päris kämpla ei käinud, aga palju ei puudunud sellest. :D Muide, see mees veel kuulis et mingi ratas möödub ja siis veel vaatas minu poole ka. Hahahaaa :D

M. Aga jah, kodus ma korjasin marju ja nüüd võitlen oma internetiga. On tema alles kange sell ja ei taha alla anda. M. vennakenekullakallikene jõudis ka oma puhkuselt tagasi. Ja kõik mis ta mulle sealt tõi oli öösärk. :D aga seegi tore :D

Kuid jutt ongi liiga pikaks veninud ja nüüd saate pilte ka minu fotosessioonist :D






Ingrid

Monday, July 26, 2010

Blogerff

Niisiis. Minu küsimustikus oli küsimus, et kuidas te suhtute minu blogi postitustesse ja seal tuli välja, et mõne arvates on siin liiga vähe pilte. Niiet üritan siia lisada rohkem pilte. Aga ma tean, et te olete niigi minu pilte näinud kuhjaga ja seal üleval nurgas tolgendab veel see slideshow ka. Sellepärast lisan (püüan lisada) siia pilte, millel pole mind ja mis lähevad ka teksti sisuga kokku, kuigi ma tean, et need ei hakka nkn kokku sobima :D Pealkirjad kahjuks pole ka veel väga hästi kooskõlas mu juttude sisuga, aga eks kunagi jõuavad ka need õigetele kohtadele.
Täna siis, täna, täna on Annepäev ja A2 sünnipäev. Urrr... Kunagi (2 aastat tagasi) panime me sõbrannaga kõikidele poistele koodnimed, ehk siis nende esinime täht ja järjekorra number ja nii tekkisidki meile hunnik koodnimesid. Enam ma kahjuks selle sõbrannaga eriti ei suhtle ning koodnimed on ka kõikidel ära unustatud, välja arvatud sellel, A2 nime kandval isikul. Nii tore oli rääkida koodnimedega, isegi sai rääkida poisist, kes me ligidal oli koodnimega ja ta ei saanud aru. Olid alles ajad. 2008 suvi oli selline, kus toimus esimene samm maailma poole. Avastasin uusi asju, olin pikemat aega ilma emata kodust ära ja avastasin ka Tallinna. ;d Neid asju meenutades, tuleb mulle tunne, et 2010 suvi on samasugune, uute asjade avastamine, uutmoodi elu elamine ja tuleb ka esimene tõsine töökoht üle elada. Samuti tuleb ka sellel aastal tegemist põhjaliku Tallinna tutvumisega.
Anyways mina seda annepäeva ei tähistanud. Täna oli üldse nii palav, et muutu peast ka soojaks.
Ei mina suutnud õues olla. Õnneks ei pidanudki, sest tädi käis külas.
Aga ma suutsin jälle teemast kõrvale hiilida. Tegelt ma tahtsin üleüldse kirjutada sellest, et elu on raske igal eluperioodil. Hetkeks isegi arvasin, et elu suht norm again, kuid looda sa! Ma lihtsalt ei suuda ühele inimesele öelda ühte asja. Ma tahaks öelda, et ma ei taha, kuidagi ilusti seletada, aga ma ei suuda. Ma hakkan juba sellele mõeldes pabistama. Kahjuks ma ei saa seda probleemi siin avalikult välja kirjutada. Aga ma lihtsalt ei tea. Ma kardan, et kui ma ausalt talle räägin et ma ei taha, siis ma kardan, et ta ei taha mu sõber enam olla. Aga tõesti, ma tahan teda tõesti veel tundma õppida ja temaga kohtuda, kuid ma ei tea. Ma ju tahaks talle öelda, et ma tunnen end ebamugavalt, kuid ma ei julge.... Oh, what to to, what to doo ?
Ma tean et te ei mõista mind, sest te ei jaga olukorda...

Sunday, July 25, 2010

Aitäh, et tulid. Veel parem, et ära lähed !

Hetkel jooksevad mul üle keha külmavärinad. Ma ausalt ei oska öelda, millest see tekkida võiks. Külm ei ole. Aga inimesega rääkimisest ei saa ju külmavärinad tekkida. Või saab ? Kuid äkki on see isegi sellest, et ma olen tiba haige. Tatistan keset suve. Huh. Või on see tekitatud minu depresioonihoogudest ? Olen kuulnud, et need on liikvel praegu. Ning eriti võib seda kohata minu ümbruses.
"Aitäh, et tulid, veel parem, et ära lähed!" - see pole mitte teile kallid blogilugejad, vaid mu friiiiiikinggg masehoogudele. Maitea. Äkki peaks oma blogi kutsuma : Ingridi emotsiooni ja maseblogi!!! Hui.. Matean, et igaühel teist praegu käivad mõtted minu masehoogude üle ja selle üle, kui hukas ja kui hale ma ikka olen. Jah, ja olengi. Ja pean seda ise ka endale tunnistama.
Ma olen ikka deem, kui raske enda jaoks. Teiste jaoks võin ma kerge olla, aga enda jaoks ja enese kasvatamine. See on ikka kõige raskem. Õnneks olen ma sellise tasase loomuga nagu mu isa ja matan kõik enda allla. Kui ma oleks selline, kes elaks kõik välja, siis ma arvan, et mu vanematel oleks minu ja minu tujudega väga raske.

Aga et te lihtsalt ei peaks lugema mu mõtekaid eneseväljendusi, siis täna ma korjasin marju. Vot nii. Päris tore oli tusatujuga marju korjata. Sai jälle oma mõttemaailma piinata. Ja isa jutt läks ka suht kõrvust mööda. M ja muide ma avastasin et blogipidamine võib küll ikkagist haiguseks muutuda. Haiguseks võib muutuda see, kui sa tunned, et peab igast oma sammust ja igast tegemisest blogisse kirjutama. Ja tunned, et pead iga päev vähemalt ühe posti tegema. Ning see post on tavaliselt pikkk. Jeap. Ajapikku võib see tõesti muutuda haiguseks. Kuid mis oleks selle nimi ??? blogihaigus?- ei blogivajadus?-mkm bloggermania?- kuidas kellelegi Aga kuidas oleks, kui inimesed, kellel see haigus oleks, oleksid BLOGERFIKUD? - See kõlab juba haiguse moodi. Ja haiguse nimi oleks seega BLOGERFF? Nujaa. Tänane ajurünnak andis ikka tulemusi ka. Niisiis. Ma kardan väga, et kui ma nii jätkan, siis mind ründab lisaks depresioonihoogudele veel blogerffihood ja ma muutun blogerfikuks. Kõlab kenasti...

Aga mis te arvate, kas teil võib olla blogerff ? Mõelge selle peale. !!!

Love I.

Saturday, July 24, 2010


tore, muud polegi öelda.

Olen järjekordselt jõudnud sellisesse staadiumisse, kus tunnen vajadust kirjutada iga päev midagi enda blogisse. Eitea, kas blogisse kirjutamine võib ka muutuda haiguseks ? Aga ma proovin täna teha vaikselt. Nkn on mul järjekordne depressioonihoog.

Aga täna öösel siis kenasti müristas ja sadas vihma ja lõi välku. Magada ma eriti ei saanud. Uni oli katkendlik ja õudust tekitav. Unenägu oli liiga segane, et sellest aru saada. Ja veel kahtlasem on see, et ma näen nüüd iga öösel unes ühte inimest. Ma pole teda päriselus näinud, kuid pildipealt ja mul on temast oma ettekujutus. Nüüd ma näen teda peaaegu iga öösel unes ning ta on igal ööl erinev. Kuid ma tean alati, et see on tema. Aga unenägudest ma teile rohkem ei räägi. Hommikupoole läks juba uni paremini, kuid siis helises telefon. Fain. Annu helistas. Alustas ta muidugi oma juttu väga mesimagusalt. Nimelt : "Kallis sõbranna Ingrid, millal sa Jänedale jõuad? " Või kuidagi niimoodi. MUidugi olin ma ma alles voodis ning proovisin oma und meenutada. Olin omas parajas unelmas. Aga õnneks ma võtsin end käsile ja veeretasin voodist välja. Toidu lõhnad olid juba tunda. No ja siis ma sõin iii(loogish) ja tegin veel ühte-teist ning suundusingi Jänedapoole. Vilule ilmale vaatamata panin ma selga seeliku. Nice. Ja mida ma siis seal jänedelTalupäeval ikka tegin. Annan kiire ülevaate. Kõigepealt me jälitasime tv3 kaamerameest. Aga me ei saanud ikka telkusse. (solvukas) Ja niisama käisime ringi. Raha kulutasin ma muidugi Linka ja Annu oma. SUur aitöh teile selle eest. Ja pmst teised asjad saime tasuta. Nii saimegi tasuta palli, pastaka, tikud, pooliku küpisepaki, õhupalle. Laada värk ju. Poole hinnaga saime halvaad. Vedas! Pärastpoole kohtasin ühte vana tuttavat. Temaga ka niisama rääkisime ja staffi. NUjaa, muidugi mul jäi tunne, et Annu vist solvus... PALUN, ANNU, ANNA ANDEKS, KUI SA SOLVUSID MINU PEALE, SEST MA NÄGIN OMA VANA TUTTAVAT!!! Loodan, et annad andeks. Juhul, kui sa üldse olid solvunud. Ajaaa... mis veel. Suht lõbus oli. Palli tahtsid minult kõik maha äritseda. Klassivend ütles, et kui ma seda talle ei anna, siis ta näitab kõigile mu "rämedaid himi pilte, mis delfis üleval on" Fain. Las näitab, kui tahab. Minul täiega savi ju noh. Enam ei koti miski. Pealegi, tore ongi, kui näitab kõigile mu pilte. Saan kuulsust. :)
M. Kõige toredam oli see, et ma leidsin oma kotist veepüssi ja siis Kiku lasi sellega kõiki meessoost inimesi, kes vastu tulid. Auts. Mõni sai silma, mõni näkku, ja siis ka niisama pükste pihta oli ka tore lasta. MUl oli muidugi mingi vett täis Coca pudel, et püssi ikka täita saaks koguaeg. See oli mu väike ülevaade Jäneda Talupäevadest.

Ma arvan, et ega mul muud polegi kirjutada. Elan vaikselt. Olen oma mullis. Oma unelmates ning ei kaota iial usku. Pealegi, olen see, kelles on lõpmatu kurbus ja surematu lootus. See on minu tunnuslause.

Friday, July 23, 2010

shit happpens

Muaahahah. Homme on talupäevad. . Jäneda tippsündmus. Tuttav tuleb ka sinna, kes oli lillekatel ka. Aga täna suht kikkis päev. Ärkasin kell 13.00 ja seda ka sellepärast, et issil oli vaja telfas mingi x-sõnum saata vennale ja mingi venekeelsetetähtedega ja ma ei tea mida veel. Ja siis ma vedasin oma suure keha voodist välja. Raske oli. Aga päev juba koitis. Linnas oleks mul juba pikk päev seljataaga olnud. Okei. Ma regan ennast Olli laagrisse vahepeal ära. Siis kriban edasi.
Oki. Olen regatud olli laagrisse. JA raha maksin ka ära. Pangaarve koguaeg kukub. Summa väheneb ja väheneb. ÕÕh, nõme. Aga emme lubas kinni maksta. LIhtsalt ta ütles, et ma teeks enda kontolt algul. Ja šhoppamise raha lubas ta kinni maksta, sest ta ütles, et nkn tal endal pole aega minuga poes käia. Et ma ise ostaksin endale staffi ning tšekid pärast esitaksin talle. Mugav. Aga jeap.. Muide, kas keegi veel siinsetest blogi lugejatest tuleb Oleviste laagrisse ?
Ma ei tea. Muidu pole üldse inimesi sees täna, kellega tahaks rääkida. Keegi ei räägi ise ka. Peab vist vara magama minema. Kuigi see pole eriti minu stiil. Täna on ju ka alles reede. Aga mdea, ma siis kirjutan lihtsalt siia mõned mõtted ja mõned tunded mida ma tunnen.
Ja mis väga masendav, on see, et kõik on masendav. Väga hea sõbranna ei saa minuga laagrisse. Homme tuleb ka vist suht nõme päev. Julia ka ei ilmu kohale. Fain. Elu suht sitikas. Tahan ka õue kiikuma. Miks ma ei võiks täpselt Jänedal elada. Tore oleks ju. Saaks igapäev Annuga olla. Ja kiikuda ja Kalijärvel käia, millal iganes. Aga vot. Mina elan sealt mõned kilomeetrid edasi. Olen nõus, et sellega kaasnevad omad plussid ja miinused. Aga jh. Ikkagist kõik toredad inimesed elavad kaugel. Hah. Masendus tuli külla. Mdea, mis võrk see on. Kõik täna sellised vist. Ja igatsus on ka suur. Igatsus. Millegi järele, mida ma ei tea. Keda ma ei tunne. Ma tean et ma ajan segast juttu, aga lihtsalt tore on kirjutada erinevaid lauseid siia. Mõtteid mis kargavad kohe pähe.

See on ikka nii nõme, kui väike mu enesehinnang on. Seda peaaegu et polegi. Tahaks puhkama. Polegi tegelt puhata saanud, kui nii mõelda. Sest juuni läks suht niisama. Ja nüüd juba juuli lõpp. Juba 10 päeva pärast on august. Ja nh august on väike kuu. Selle lõpus peab veel vb kooli ka minema. Laager on ainult augustis. Aga ma ei oska praegu selle koha pealt ka midagi öelda. Kardan, et äkki ma jään mingiks üleliigseks seal... Üldse on mul tunne, et keegi ei vaja mind. Enesehinnang. KOhutavalt madal.

Ja ma tahan siia hetkel midagi tõsiselt ägedat kirjutada, aga see ei tule välja. Ma muutun niimoodi vihaseks. Ja masendavaks -.-
http://www.secret-loves.com/index.php?test=1779659



Test. Tehke ja imestage :D

Thursday, July 22, 2010

õllesummeri-mummeri pildikesed :D

Siin siis pilte Õllesummeri pilte telfast. Ja netist ka muidugi



Alustuseks pilt delfist :D eestikuulus pilt see :D



Ja meie plakat mida sai 6 tunni jooksul täiendatud nii ees-kui tagantpoolt :D Supper !


Plakati teine pool. Seda läks vaja et teada saada ML laulja nimi :D


Mu sõbrake Alcoscani jäku. Kena ja karvane ning suur ka :D


Ja Julia sõbrake TUC, kes jagas meile küpsiseid. Aga nagu teada, siis Juliale meeldivad kõik suured ja kollased ja kandilised asjad :)
Oma 6 tundi lava ees sisutasime valssi tantsides x)


Lauraa =) A ja muide tehti näomaaling. ;D (päris pikad juuksed pildil siin mul... vopsje)


Veel plakati tagumisest poolest pilti, millega ma eile jalutasin mööda tallinna. Inimesed nägid seda poolt ja küsisid mis teisel pool on. ;D daa, ju et HIM ! :D


Kõik pole muidugi alati nii kikkis kui mina...
See oli Summer 2010 :d

Wednesday, July 21, 2010

I give your my heart, I give your my soul ...

Hoiatan, et pealkiri ei lähe üldse mu jutuga kokku.

Aga tänasest siis puhkus. Tore oli hommikul magada. Ja siis asju pakkima. Pakkima, sest mul vedelesid asjad kõik mitmes erinevas toas. Ise magasin ühes, asjad olid teised toas. Ja riided ka pooled kusagil vannitoas... Ja pakkimisega läks nii kaua, et ma ei jõudnudki koristada.
Aga koju ma jõudsin. Kaasas mitu kotti ja plakat. Ning selle plakatiga oli ka päris tore trammis ja rongis olla. Kõik vaatasid ja küsisid mis teisel pool kirjas on. Ja nüüd olen ma kodus.
Siin on nii vaikne. Ja nii rahustav. Ma olin isegi ära unustanud, kus mu plätud on. Aga kodus on jälle tore olla. Olge musid. Hiljem saate ka õllesummeri pildid.

I.

Tuesday, July 20, 2010

Napakas. Ja irvitav.

Jeap. Ma olen terve elu teadnud, et ma pole ikka päris normal. :D Täna istusin bussis, kõige taga. Seal kõrgel nurgas ja vaatasin alla. Alla, ehk siis autojuhte, Ja ma irvitasin neile näkku. Mhm.. lihtsalt vaatasin neile bussi aknast läbi otsa ja irvitasin. Tuli lihtsalt tuju. Hull olen. Millegipärast käib mul kõik tujude järgi. Isegi poes käin siis kui tuleb tuju. Ja riided. Muidugi, isegi need valin ma tujude järgi. Aga tegelt see on praegu suht random jutt. Täna (teisipäev) suht masendav päev. Hommikul magasin pool tundi sisse. Jeah. Olin sunnitud minema tööle hilisema bussiga. Ning et bussi pealt tööle jõuda, pidin ma lausa jooksma. Tööl sain ma flaiereid jagada ainult mingi paar tundi. Ning siis olid need karbist otsas. Läksin tööandja juurde ja küsisin juurde, kuid üllatus-üllatus. Tuli välja, et flaiereid polegi enam. Ja nende tellimisega läheb mingi nädal aega. Fain. Järgmised paar tundi veetsin ka laudu koristades. See oli suht tore. Pudelid lendasid maha. Panin need valesse kohtadesse, sest neil on seal mingi sortterimissüsteem. Ja nii edasi. Palavus ka paitas mind. Ja siis tuli minu tööandja ja ütles, et tänaseks aitab küll, sest ma ei saa ju teiste tööd ka ära võtta. Ja nii saingi kella 15.00 ajal juba minema. Ja mitte ainult täna. Vaid peale sella sain ka puhkust. Nii kaua, kuni flaierid tulevad. Ehk siis nädal aega puhkust. Muidugi lendan ma homme rongiga koju ja söön seal maasikaid ning teen vahelduseks muud tööd. Kuigi pean tunnistama, et ma olen juba selle toreda üksiku linnaeluga harjunud. Mitte linnamüraga, vaid sellega, et ma saan rahulikult igal õhtul üksi olla ja teha mida tahan. Söön mida tahan. Vaatan telekast mida tahan. Istun arvutis nii kaua kui tahan. Ja söön nii palju jääkuubikuid kui ma tahan. Kodus on muidugi see hea, et seal ma saan magada nii palju kui ma tahan. Ja süüa maasikaid ja maasikamoosi ning õige pea ongi minu tervislik elustiil unustatud.




Mnjaaa... Mida huvitavat veel rääkida teile.. Käisin täna peale tööd siis kõigepealt kõrvalpoes Seppäläs shoppamas. Leidsin paar ägedat asja. Näiteks kollane peavõru, millel oli peal suur kollane lilleõis. Sellega käisin ringi terve ülejäänud päeva. A ja siis käisin lõpuks kinos ka "Päikesevarjutuse" ära vaatamas.



Suht kõik minu tänasest toredast päevast. Meeleheitel nagu ma ikka olen. Igal pool on mingi love, love, love. See ajab küll juba hulluks.


Ingrid

Monday, July 19, 2010

Kikkis. Mitte kikkis. Ei suuda otsustada. (masepost nr5.)

Enne kui midagi mõtlema hakkate, siis Kikkis tähendab minu tõlgenduses kahtlselt rõõmus.
Minus mässavad tunded. Ma ei tea isegi mida tunda. Millegi pärast mulle on hakanud meeldima üks poiss, kuid ma tean et nagu kõigiga, siis ma nkn ei saa teda. Ja see teeb mind kurvaks. Aga mdea, mul tujud täna vahelduvad väga kiiresti. -.- bussis ma suht suvalt koju tulles naersin. Kuulasin muusikat ja muigasin omaette. Hull. Ja mdea, praegu ma tunnen kuidas mind haarab masendus. Ma tunnen nagu ta tuleks ja võtaks mu füüsiliselt kaasa. Ma tunnen kuidas ta sikutab mind oma nähtamatute nööridega. Iga nöör on valus. Iga nööritõmme toob kaasa pisaraid ja kaasa minemist tema maailma. Masenduse maailma. Iga hetkega muutun ma aina vaiksemaks ja aina rohkem tõmbun ma endasse. Tema on ainuke kes mind tahab. Ma tean, ta võitleb minu eest. Aga ma ei taha teda endale anda, sest siis olen ma kaotanud kõik mis mul on.
Ma tunnen, kuidas see postitus muutub mu masepostiks nr5. Kaua aega on kõik korras olnud. Kuid. Ma olen kaua aega olnud positiivne. Kaua aega elanud oma rohelista patjade vahel. Ja nüüd on reaalsus. Olen töödanud juba 4 päeva järjest. Ja 4 päeva olen olnud ilma oma elust. Olen väsinud. Olen pettunud. Elanud suurte inimeste maailmas. Oma emmet pole ka kaua näinud. Ning igatsen oma rohelist ahvikest. Üldse igatsen ma oma kodu. Oma voodit. Oma aeglast lauaarvutit. Aga rahulikult omaette on ka hea olla.
"... Tean et aasta veel ja sinust, ilma jään ma niikuinii, aahaah.... " - Mind hakkas kummitama see laul. Terminaatori laul "Juulikuus lumi on maas "

hetkel saatis mulle üks sõber mingi laulu sõnad. Päris kenad. Panevad nutma. Ma kopin ka siia, et ma näeksin seda ka edaspidi.

Sa oled läinud ja ma olen üksi
Mu elu ilma sinuta
Nagu päike ilma kuumuseta
Mu elu on nii tühi
Sa oled läinud ja ma olen üksi
Ilma sinuta mu elu
Nagu tume kurbus
Sa oled mu valgus maal
Ma armastan sind igavesti
Kurb jah. Ja nüüd ma veel kuulan mingeid trafficu laule ka. Maselaule. Näiteks pool päeva keerles mul peas see laul "Tuul" Kena laul. Teine laul, mis mulle väga meeldib on "Päevast Päeva". Ja kolmas on "sõnad". Ääh. Ma ei tea, miks mul järsku mingi Trafficu tuju tuli. Lihtsalt kuulan ja kuulan nende laule. Ja tegin suure vea. Ai seda ma oskan. Kes ütleb poisile, keda sa ei tunne, et sa temast mõtlesid..... Jeap. Big Mistake. Ja ohhei. Ei no jah. Ma ikka oskan. Ma ei tea mis homme töö juures saab. X-feil. Mu parem käsi väriseb. Hmm... märkamatult on mu Trafficu kuulamisest saanud Shanoni kuulmine. Suva. Muusika on muusika. Avastasin ka ühe hea laulu. "Shanon - Murtud".
Aga ma lõpetan. Kell palju. Olge tublid
I.

Sunday, July 18, 2010

Värvikirev

Mu elu on viimaste päevade jooksul suht kiire. Elan rutiinset vallalise naise elu. Käin tööl. Ja kodus magan. Aga selles kiires ajas on palju lõbusust ja toredust. Pidevalt olen kikkis tööl. Tegelt see ongi hea vb, sest mulle öeldi, et ma peangi rohkem naeratama. :D

Ükspäev ma nägin kahte kena poissi D-terminali poolt tulemas. Vaatasin neid ja tundusid soomlased. Tervitasin neid soome keeles siis (Hey-hey) Andsin ühele neist flaieri. See hakkas edasi juba minema, kuid teine jäi seisma. Laskis oma päikeseprillid alla ja vaatas mulle silmadesse. Mina nagu loogiliselt manasin kohe näole suure naeratuse. Ja siis ta lausus: "Sa oled Jänedalt, onju ? " Mul oli nagu *wtf, kuidas ta seda teab* Ma noogutasin ja küsisin, et kust ta teab seda. Ta vastas: "Sa oled Ingrid Aus!" Ma jäin teda lolli näoga vahtima, sest muidugi mina olen Ingrid Aus. Ta hakkas juba minema, kui ma küsisin, et kes tema siis on. Ta ütles oma nime ja siis lahkus. Jeap, muisugi ma teadsin kes ta oli. Ta oli üks poiss, kes oli meie kooli lõpetanud paar aastakest tagasi. Aga ta oli nii muutunud. Ma tõesti ei tundnud teda ära, sest kooli ajal oli ta üks kõige koledamaid. Kuid nüüd... Eniweis. Pärast nad tulid tagasi ja siis ma vaatasin teda ja ta tõesti oligi see sama. Suht mark oli mul tol hetkel. :D

Ühel õhtul ma ka käisin Valeria ja Annuga ujumas. See oli ka suht tore, sest mul polnud pärast vahetusalusriideid, mida panna. Ja siis oligi nii, et oma märgi bikiine ma ei tahtnud ka selga panna ja ma panin lihtsalt valge pluusi (õhukese) oma poolmärja ihu peale. Jeap. Ja siis oli suht mark ringi liikuda, kuna mul nibud paistsid. ;D *naerukoht* Ma toppisin endale rätiku siis särgi alla *veel suuurem naerukoht* Suht lõbus oli.

M. Järgmisel päeval ma sain Annu ja Valeriaga kokku töö juures. Nad tulid sinna. Ma lõpetasin töö ära ja siis pidime minema Baltasse, et saata Annu ära ja minna Juliale vastu. Aga sinna ma ei jõudnudki, sest mul läks süda pahaks. Oksendasin kuhugi põõsa alla ja Viru tualetis istusin ka oma 10 minutit. Jõin ära pool pudelit vett ühe sõõmuga ning siis hakkas parem. Siis sain juba Juliaga kokku. Ta oli piletilevis juba järjekorras. Ostsime õlleka piletid ära ja suundusime Kristiinesse. Seal me hängisime-tšillisime. Ja varsti, kui mul oli juba väsimus üle pea, suundusime mõlemad eri bussipeatuste poole, et koju sõita. Kodus sain ma istuda vähe, sest siis ma sõitsin koos vennaga korraks maale. Jänedale. Oma päris koju. Olin kodus pool tunnikest. Sõin maasika moosi. Rääksin emaga juttu ja võtsin veel staffi endale kaasa.

Eile tööl oli ka lõbus. Jalutasin oma tavapärasel tänaval kui märkasin et vastskortermaja aknast piiluvad mind soome mehed (20-25a.) Ja mis nad siis ikka tegid. Vaatasid. Naeratasid. Lehvitasid. Nurrusid. Jõid oma õlut ja tegid suitsu. A ja pildistada tahtsid mind ka, aga ma läksin puu taha peitu :d Lõpuks nad tahtsid teada, kuidas saada Õllesummerile. Ma siis juhatasin neid virusse ja sealt sinna alla bussipeatusesse jne, kuid juba ilmus mu kolleeg välja, keda oli ka saadetud halva enesetunde tõttu välja flaiereid jagama. Tema andis mu sõpradest soomlastele hästi odava takso numbri. 1316. ;D siis läksime jälle edasi oma tööd tegema. Mingi tunni aja pärast, kui ma olin jälle üksi flaiereid jagamas, tulid mu soome sõbrad välja, et suunduda õllekale. Muidugi nad nägid mind ja jooksid minu juurde. Tahtsid kalli teha. No mis ma teha sain. Ma siis lasksin kalli ära teha. Andsin neile flaieri. Nad uurisid mis ma õhtul teen. Kui nad said teada, et ma ei joo, siis nad leidsid, et peavad minema. AGA enne seda oli neil vaja veel üks kalli mulle teha. Ja nh selle kalli ajal sain ma ka kaelale mõnusa ja magusa poolpurjus soomlase musi. Urrr... Peale seda ma neid enam ei näinud. Ainult täna kui ma vaikselt piilusin nende akna poole, siis korra oli neid kaugelt näha.

Eile ma käisin ka peale tööd õhtul jooksmas siin ligidal metsas. Heh. Muidugi ei osanud ma suunda valida. Ja läksin otse, kuid jõudsin surnuaeda. Otsustasin mitte edasi rännata surnuaias. Ja pöördusin tagasi, kuid tundus veel liiga vara, et koju pöörduda. Sellepärast ma hakkasin liikuma Nõmme turu poole. Seal ma siis uitasin seal metsas ja vältisin inimesi, sest mulle ei meeldi, kui võõrad vaatavad, kuida mina jooksen. Einojah, Muidugi ma jõudsin ka komistada juurikate taha ja siis veel jala jälja vääänata ja mida iganes veel.

Täna läks tööl suht toredalt. Vihma sadas vahepeal. Jalg valutas. Natuke lonkasin. Ja nüüd kodus. Teen kooki. Mõnza..

Friday, July 16, 2010

HIMi kontsert möödas ...

Juba paar päeva tagasi oli siis kauaoodatud HIMi kontsert. Ma olen õnnelik, et ma sain seda kontserti oma elus kogeda. Sest ma arvan et teist võimalust enam ei tule. Kontsert oli meeldiv. Heli tuli tõesti nagu läbi villase soki, nagu keegi mainis. Ei tea, kas see vihm või liigne palavus on selle heliasjanduse nässu keeranud või lihtsalt ei taheta meile korralikult seda lasta. Laulud olid head, kuigi purjus soome mutid oleks võinud lasta ikka kuulata teda, mitte ise oma ärasuitsetatud häälega mööda karjuda. Õnneks olin ma lava ees võrede ääres vasakul, mistõttu ma nägin teda ilusti. Aga jh, mingid tibid veel trügisid ette. Ütlesid et nad on pool kilomeetrit juba läbi trüginud, ning saavad edasi ka. Kuid meie Lauraga enda kohta ei loovutanud. Meie olime juba mingi kella 5-st lava ees seisnud ja enne seda olime ka tund aega väravate juures. Ja selle 6 tunni ajal mis me ootasime HIMi tegime me endale ilusa meigi. Sodisime end heartagrammidega ära ning mina sain ka ilusa kiisunäo omanikuks, mida pärast tuli ka delfi pildistaja pildistama. link. Uudis jõudis juba mõne tunni pärast netti ning tore oli öösel koju jõudes ja delfi minnes enda pilt eest leida ;D aga okei, ma ei uhkusta üldse. Delfis on ju nkn igaüks olnud. A ja muide, lisaks delfile saime me ka elu24.ee, sest kui oli Malcolm Lincolmi esinemine, siis enne seda me sodisime oma plakati teisele poolele ka teise teksti, mida me lehvitasime seal. Ning see tõmbas küll pildistaja tädi ligi. link. Meie pildid algavad alates nr 18 pildist. Ja ega seal midagi erilist polegi. Malcolm Lincolm oli hull. Popidiot kargas ainukesena ise laval. HIM oli super. Ja seal kargasid kõik. Kohati oli mul selline tunne, et mu süütus on ka varastatud. Aga jh, HIMi puhul ma tõesti ei mõistnud, mida ta vahepeal seal rääkis. Ning vahepeal ta kadus ka ise lava taha. Fain. Kostüüüm oli tema lemmik. Teksad; jakk; ja villane müts. Tõesti, ma ei kahetse seda kontserdielamust, kuigi ootasin midagi enamat. Ju siis jäi asi selle heli ja mind kargavate soomlaste taha. A ja ise tegin ka pilte. Need hetkel telefonis, sest ma ei saa neid sealt kätte. Kuid kui tekib võimalus need sealt üles laadida, siis saate ka neid näha.

Thursday, July 15, 2010

töö röövib kogu mu aja.

Arvutis istumise aega on viimastel päevadel vähe olnud. Töö röövib kogu mu aja. Ja väsimus hoiab mind eemal arvutist. Ükspäev kirjutasin siia ühe pika pika postituse esimesest tööpäevast jne. Kuid ki ma pärast vajutasin publish nuppu, siis selgus, et nett oli üleüldse ammu aega tagasi ära läinud ja mu jutt oli kadunud. Sellest oli salvestanud ainult esimesed 10 lauset või vähem veel. Ja uut ei olnud ka aega teha.
Kuid ma loodan et varsti on aega. Täna lähen ma õllesummerile. Lemmikbändi näen juba vähem kui 13 tunni pärast. Jeeh.. Ei suuda ära oodata. Kuid varsti peab vist juba minema hakkama. Lugesin siin just delfist artilkeid ja seal kirjutas, et eile kui oli esimene õllesummeri päev, juba siis oli enne väravate avamist järjekord Mere väravast kuni pirita teeni. Niiet, ma ei kujuta ette mis kell me peame siis juliaga juba sinna minema. Ja siis veel seal päikese all veetma tunde järjekorras. Ja peale selle lava ees ka, oodates oma HIMi. Telkusse tahaks ka saada. :D Aga igatahes meie teeme endale markeriga hertagrammid põskedele ja plakat on meil ka. Lihtsalt Julia peaks sinna peale teksti tegema. ;D Kuid ma nüüd lõpetan. Vaja asju veel ajada ja Kodus Ja võõrsil ka vaaadata, mis vaatamata jäänud. Niiet, bye !

Monday, July 12, 2010

FIFA 2010 winner is Spain !!!


Ja hispaania võitiski ära. Ma olin nendes nii kindel. Finaali esimene poolaeg oli suht igav. Teises poolajas oli juba rohkem pealelööke ja rohkem põnevust. Kuid ka teisel poolajale ei suudetud teha väravaid. Mäng läks edasi 15+15 ajale. Ka esimesel 15 minutil ei tulnud avaväravat. Ning mängu ainukeseks väravaks jäigi 116 minutil löödud Iniesta värav võrku.
Kuid mängu ajal jagati 14 kollast ja 1 punane kaart.
Kuid Hispaania on nüüd euroopa meister ja maailmameister. Tublid poisid. Kenad poisid :D

palav

Omm... Mina lähen küll külmkappi elama. Vahest on küll selline tunne. Sest pühapäeval oli selline palavus. Ma sõin päeva jooksul ära mingi 3 jäätist. Ja jõin nii palju, et kohe väga palju. Ja ma olen hetkel ikka üleval. Kell on juba 1:18. Vaatan nightchati. Linnas olen. Tahaks magada, aga sellise palavusega ei suuda ja und pole ka hetkel. Aga ma pean juba 8 tunni pärast tööl olema. Hull lugu. Ja ma saatsin hetkel ühele tüübile nightchatist sms-i. Ai, raisk. Palavus on ajud ära viinud. JA ma kardan. Mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Ma kardan eelseisva pärast. Ma kardan, et ma ei saa oma tööga hakkama. Ja kui ma jään siia üksi, siis ma kardan siin korteris olla, sest ma kardan üksindust. Ma kardan tegevusetust. Pätte ma ei karda. Ma kardan just tegevusetust. Üksindust. Igavust. Ma olen ikka jube hale. Smsin praegu mingi võõraga, kelle nr sain nightchatist. Ai. Nüüd juba smsin kahe tüübiga. Hull lugu. Peab selle jalka postituse ära tegema ja siis magama. Kes teab, mida ma veel muidu teen.


Aga pildil siis minu uus mees, kelle ma sõin ära. ;) tegelt see jäätis šokolaaditükkidega. Koos kuivatatud aprikoosidega; vaarikamoosiga; meega; jõhvikasiirupi ja jõhvikatega tuhksuhkrus. Päris norm. Maitses ka hea :D

Saturday, July 10, 2010

Pjäääh. Kiire päev. Ärkasin täna üldiselt enda koha väga vara. Ja magama sain ma mingi kolme ajal. Pean tunnistama, et mind vaevab unetus. Annan kiirelt päeva ülevaate. Sest mind aetakse tagant. Igatahes täna siis käisin Kalijärvel ujumas. Või pigemini suplemas. Muidugi oli palju rahvast seal. Venelasi oli jubedalt. Vesi oli suht kõlblik.
Õhtul vaatasin jalkat. Saksamaa võitis Urugayt 3:2 shiiit. Tunnistan, et olin urugay poolt. Kahju, kuid 4 koht on ka hea. Ja samal ajal ma jooksin õue vahet. Plakat vaja ka valmis teha. Aluspõhi on olemas. Homme hommikul vaja tekst peale teha. Seda mida ma kirjutan sinna, see on veel saladus. Seda teab ainult mina ja julia. Aga mdea, ma olen nii igav. Ma ei oska midaghi enam kirjutada. VEnd on ka nii pedekas. Mina ei mõista teda ja tema ei mõosta mind. LOL, kuigi meil on vanusevahe ainult 12 aastat.
Homme lähen ka Tallinna. Esmaspäevast algab tööö. Nagu ma aru sain, siis ma olen seal sadama keskuses vms. Ja seal jagan flaiereid. Ning seejärel juhatan inimesi sinna söögikohta. Pean hakkama oma inglise keele lauseid juhatamises õppima. Ja siis veel soome keelt pean ka õppima. Päris tore on hakata joobes soome pervodega juttu ajama. Aga looodan et elan üle. Kui minu tööga rahule jäädakse, siis saan teinekordki tööd. Graafiku osas ma täpselt ei tea. Vist pean olema iga päev. Või siis ainult tööpäevadel.

Omg. Ma juba kujutan edale asju ette. Ja hääli kuulen ka. lol

Friday, July 9, 2010

Täna on olnud suht crazy päev. Mitu tundi tegin värvimistööd. See tähendab, et ma olin täna oma mõtetega mingi 3 tundi järjest või nii. Ja te ei taha teada, kuhu mu mõtted välja jõudsid. Uuhh...
Ja siis terve õhtu olen teinud oma slideshowd. See sai peale mitme tunnist rügamist valmis ja on siin nüüd üleval ka. Kahjuks on ta mõõtmed kuidagi kahtlased, et ta on nagu nendest otstest üle või mdea... aga eks ma tegelen sellega kui kunagi aega üle jääb. Aga praegu vist küll aega ei jää. Pea ka juba valutab.. Käisin ennast isegi õues tuulutamas. Aga seal on küüülm. Ma olin särgiväel ka. :)
Aga head uudiseid veel seda, et sain ka tööd. Kogunisti lausa suve lõpuni. Algus juba tuleb esmaspäeval. Niiet esmaspäevast tuleb logelemine jätta ja ennast käsile võtta. Seda mis tööd ma teen, seda ma täpselt isegi ei tea. Arvatavasti mingeid väikeseid jooksupoisi töid. Kui ma õigesti aru sain, siis sadamas. Niiet inkat tuleb nüüd kähku kordama hakata. Kahjuks tuleb kodust siis pikem periood eemal viibida. Eitea kas mul mingi graafik ka olema hakkab.. Aga igatahes nõuan ma endale kohe vabaks 15 juulit. Sest siis ju summerdama !!! :D HIM! HIM! HIM! Kahjuks kui ma pean minema ära, siis mul ei jäägi aega tegeleda plakatiga...
Nujaaah. Kallikesed ma siis lõpetan ja loodan et teid see slaidishow viperus eriti ei heiduta :)

Päikest !!!


I.N.G.R.I.D

Thursday, July 8, 2010

mõtetetetu


Kirjutan lühidalt, kuna juba müristab ja issi tahab et ma arvuti varsti kinni paneks. Niisiis täna suht iga päev. Magasin lõunani. sõin pannkooke. Vedelesin tunnikese või rohkem õues. Ja toas kõigepealt mingi reiditsemine. Brr.. Ja siis lugesin mitu tundi raamatut. Vaatasin telkut ja arvutis. ja täna kuulasin ma 3 tundi järjest HIMi laule. Jeaah. Kontsert on ainult nädala kaugusel. Laulusõnad peavad ikka peas olema :)
Ja töna on mu arvuti nii kohutavalt arglane et kole kole. Jookseb kokku, Pidevalt. Eitea kas asi on selles, et ilm on kole ja mina ka ? :D
Aga üks asi on veel : PALUN VABANDUST EILSE POSTITUSE PÄRAST JA ET MA KÕIKI SOLVASIN JNE..JNE.. MA OLIN VÄGA PAHA PALUN ANDKE MULLE ANDEKS,KUI KEEGI SOLVUS !!!!!!!!!!!!!!!!
I.

Wednesday, July 7, 2010

JESSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS

KUJUTATE ETTE, HISPAANIA SAIGI EDASI !!!!!!! FINAAALI !!!!! PARIM JALGPALLI UUDIS MINU ELUS !!!! NAD TEGID SAKSAMAALE 1:0 ÄRA !!!! I´M SO PROUD OF THEM :D
Pilt pärineb hetkest, mil mängu ainsa värava lõi Carles Puyoli. ;) ajalooline hetk. Selle väravaga kindlustas hispaania endale tee finaali ning seda esimest korda elus.

(masepost nr4.) - saate jälle osa minu negatiivsusest -.-

Aii traaa, ma olen praegu nii sitaks vihane. Fakk kõik on mingi minu vastu. Tra minuga enam keegi ei arvesta. Kõik tehakse seljataga. Ai maeitea, peale kontsersti lähen koju ja hüppan viiendalt alla, kohe võmmimaja ukse ette ja leban seal vereloigu sees.
Deem, te kõik olete reeturid. Ma ei taha kedagi otseselt solvata, aga mõni peaks ennast küll puudutatuna tundma. fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fain fakk fakk fakk fakk fakk fakk fakk fakkk fakk fakk fakk fakk fakk fakk fakk fakk blaa blaa bljää bljää bljää bljää bljää bljää lits lits lits lits lits lits kobu jobu jobu jobu jobu jobu jobu jobu jobu jobu jobi kohutavalt mõtekas postitus.. Ärge lugege siis, kui ei taha. Olengi endaga sassis. Olen hull. Lalalaa Loll ka nänänänäää
Seda ma teile ütlen, et varsti enam mind pole ja alles siis te märkate, kuidas asjad tegelikult on. Ja siis te kahetsete, kuid siis on selleks hilja!

Keegi ei jää kunagi samaks. Inimene muutub iga poole aasta tagant.
Teate, mina tunnen teie vastu seda sama, mida teie minu vastu tunnete. Kui sa mind vihkad, siis vihkan mina sind ka.
Keegi kunagi on öelnud, et inimene on kõige kohutavam elusolend siin maailmas ... usun, et paljudki tahaksid selle kallal vaielda, kuid mina nõustun selle lausega.

Hüvasti, ärge nutma jääge, sest ma pole seda väärt. Ma pole midagi väärt.

Järvakandi piibujutt (tõsielu)

Siit tuleb üks naljakas jutt, mis on tõesti sündinud lugu.


Aastakümneid tagasi oli Järvakandi haigla peaarstiks inimene, kelle emakeel ei olnud eesti keel. Ta oli väga abivalmis naisterahvas. Kui inimene läks sisemise häda korral haiglasse abi otsima, oli üks esimesi küsimusi: "Kas kõht kinni-lahti käib ?"
Juhtus sedaviisi, et pärast kõrgkooli lõpetamist suunati Järvakandi haiglasse tohtriks nooruke naisinimene, kelle perekonnanimeks Orr. Sellise nime õige hääldamisega ei tohiks teisest rahvusest inimesi olla erilisi raskusi. Ent peaarst hakkas teda kutsuma natuke omapäraselt - Huor, mis kõlas rohkem nagu hoor.
Kord sattus haigla tõvevoodisse meesterahvas, perekonnanimega Tüür. Patsient Tüür tolgendas parajasti koridoris, kui peaarst juhtus temast mööduma. Ühtlasi andis ta käigult korralduse: "Kuulge, seltsimees Tjura, minge palatisse, heitke pikali, Huor kohe tuleb."
Sõnade hääldamisel pole tähtsust. Tähtis oli ja on, et tõbine saaks haiglas vajalikku ravi.




Tuesday, July 6, 2010

Urugay soccer team


Siit tuleb üks tubli postitus urugay koondisele, kellel täna eriti ei vedanud...


Täna tuli Urugayl alla vanduda Hollandi meeskonnale, kes lõi 3 väravat. Urugay lõi seevastu 2 väravat. Teise värava lõi Urugay teise poolaja lisaminutitel.Esimene poolaeg oli lõppenud 1:1, mõlemad tegid ühe hiilgava kauglöögi. Hollandil põrutas imelise värava Giovanni van Bronckhorst 18. minutil umbes 35 meetrilt! Kuid terav oli ka Diego Forlani löök 41. minutil, ehkki selle võinuks ehk Hollandi vv Maarten Stekelenburg tõrjuda.
Holland jõudis MM-finaali kolmandat korda, kuid eelmised jäid juba päris kaugesse minevikku - 1974. ja 1978. aastal. Otsustavaks sai teise poolaja keskpaik, kui Holland võttis keskvälja oma kontrolli alla ja surus kõvasti. Tasuks olid Wesley Sneijderi ja Arjen Robbeni väravad, mis viisid Tulpidemaa esinduse 3:1 ette. Lõpus suutis Uruguai ühe värava tagasi lüüa, kuid spurt hilines. Ehkki ärevaid hetki elas Holland kahel viimasel minutil veel üle.


Siin veel pilte lemmikutest mängijatest. Sinises on minu lemmik mängija Suarez. Ja rohelises väravavaht Muslera.


Te olite tublid ! Olin mõtetes teiega ...

Sunday, July 4, 2010

(masepost nr3)

Ma 0len ikka nii kohutavalt kohutav inimene. Pole ime, et inimesed mind ei salli. Viga on minus seda ma tean. Mingi viirus on sees. Tuli vist midagi alla tõmmates. Ma arvan, et see oli siis, kui ma tõmbasin endale programmi sõprus ja armastus. Parandust ma tean, kust saab. Ma oskaksin isegi tema poole pöörduda, kuigi mingi sein on ikka ees.
Külmavärinad ja Pisarad. Need on minu tunnusnähud.
5 juuli on töönarkomaanide päev. MIna täna tööd ei teinud. Käisin Tapal ja logelesin terve päeva. Õhtu jätkub samas stiilis. Võibolla lähen korra jalgrattaga sõitma, et emotsioone maandada. Eile ma käisin. Kell pool kaksteist õhtul. Sõidan. Keeran otsa ringi ja sõidan tagasi. Aga äkki peaks selle ka ära lõpetama. Siis muutun ka välimuselt paksuks lehmaks. Sisemiselt ma ju olen seda. KOhutav, kui suureks võib muutuda enesehaletsus ja enesevihkamine. Oma tutvusringkonnas olen ma ainuke inimene endateada, kes ei saa endaga hästi läbi. Ma arvasin, et ma olen endale vähemalt selline sõbranna, kes end armastab ja endaga hästi läbi saab. Kuid NOOOOT
Ma olen enda isiklik heartkiller.

Ma ei tea, kas ma olen seda siia ka kirjutanud, aga tavaliselt on mul alati juhtunud niimoodi, et kui ma mõtlen elu üle, siis on mul alati olnud mingi reason mille pärast elada. Hetke reason on HIM-i kontsert, mis saabub 10 päeva pärast. Ma nii ootan seda. Ma vist annan kõik, et sinnna lava ette saada. Lähen ja seisan juba kella viiest, kui uksed lahti tehakse.
See hoiab ainukesena mind elus. Kui see on läbi, siis pole vist midagi oodata. Ka ei toimu see aasta laagrit, millesse ma oleksin väga väga tahtnud minna. Teadaolevalt pole mul hetkel mitte ühtegi laagrit, kuhu minna. Ainult augustis vist on Olli laager. Aga see on alles 12-14 august. Sinnani pole kuhugi minna. See on masendav nagu ma isegi olen.. Eelmisel aastal sai käidud 4 laagris, kuid see aasta pole kuhugi minna. Tegelt ka. Ma juba nutan. Need faking pisarad veerevad. Isegi laulud kõik mul arvutis on niisugused, mis ajavad lausa nutma. Pean minema õue maasikaid sööma. Kuid kus on minu elu maasikas ? KUS? Kus sa oled ? Sul on aega veel mind leida kaks kuud. Mina olen omalt poolt teinud kõik mis minu võimuses.

Praeguseks vist minu masepostitusest aitab. Muidu uputan siin veel kõik ära. Ka iseenda, aga seda ma veel ei taha. Vaja ennast HIMi kontserdi jaoks hoida. Peale seda. . . .

fotosessiooni pilte

Niiviisisiis.*:)*
Ma käisin mingi juuni keskel fotosessioonil. Tehti pilte ja piltidest kalender. Lisasin osad pildid ka orksi. Et siis klõpsake sealt edasi. Nad kusagilt keskelt hakkavad. Mõtlesin, et panen lingi. Siis kes tahab, saab vaadata. Pildid on
siin

Koguja 3:1-8

Ükspäev piiblit sirvides leidsin ühe väga toreda kirjakoha, mis mulle väga meeldib. See räägib, et igal asjal on oma aeg. ;)

Igale asjale on määratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja aeg surra,
aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
aeg tappa ja aeg terveks teha,
aeg kiskuda ja aeg üles ehitada;
aeg nutta ja aeg naerda,
aeg leinata ja aeg tantsida;
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
aeg otsida ja aeg kaotada,
aeg hoida ja aeg ära visata;
aeg rebida ja aeg õmmelda,
aeg vaikida ja aeg rääkida;
aeg armastada ja aeg vihata,
aeg sõjal ja aeg rahul!
Koguja 3: 1-8

Saturday, July 3, 2010

FIFA :D go go spain !!!

Jalgpalli MM-il sai viimasena nelja parema hulka Hispaania, kes alistas dramaatilises veerandfinaalis 1:0 Paraguai.

Rahuliku avapoolaja järel võttis kohtumine dramaatilise pöörde pärast tunnist mängu. 59. minutil teenis Paraguai penalti, ent Oscar Cardozo lõi palli Iker Casillasele sülle. Kolm minutit hiljem sai juba Hispaania penalti. David Villa lõi palli võrku, kuid hispaanlased kiirustasid trahvikasti jooksmisega ja penalti läks kordamisele. Villa teise löögi tõrjus aga Justo Villar.

Kohtumise saatus otsustati siiski normaalajal. 83. minutil lõi Hispaania vahetusmees Pedro palli posti, esimesena oli jaol Villa, kes avas skoori. Hispaanlasel oli ka õnne, sest pall käis enne väravat mõlemas postis. Hispaania 1:0 võiduga mäng ka lõppes.

Poolfinaalides on nüüd teisipäeval vastamisi Uruguai - Holland ja kolmapäeval Saksamaa - Hispaania.

hola !

Huhh. jubba 18 followeri o_O Väga tore. Inspiratsiooni ikka jätkub. Vahepeal oli küll tunne, et keegi ei loe, siis nüüd tean, et osad ikka loevad :)

Eile oli siis üle pika aja üks tore päev. Sain arvuti kätte. YEY !. Sain teada, et ma saan õlleka piletid tasuta. JUHHUU ! ja et ma saan tööd ka vb. Sadamas. Flaiereid jagama. JEPPII !

Aga täna ootab ees mets. Lähme emmega vaatama, kas maasikamummu ka juba leidub. :D Ja õhtul lähen vb Tapale Šaša ärasaatmisele kaitseväkke. (kahtlane lause) Vähemalt ma loodan. Sest ma pole emaga rääkinud. Ja mdea, kuidas ma üldse tapale saan. Täna ju laupäev ka -.-
Aga samas ma tahaks kodus ka olla, sest täna on võistlustules Saksamaa-Argentiina ja Hispaania-Paraguai. Kui ma tapale lähen, siis ma esimest mängu ei näe.. Kuigi mdea, olen ikka rohkem saksamaa poolt, kui argentiina. Aga teist mängu pean ma kohe kindlasti nägema. Hispaania mu lemmmik. David Villa, Cesc Fabregas urrrr... ˇˇ Ja Fernando Torres... tõeline koorekiht minu silmis...

Aga nüüd ma lippan õue päikese kätte.

Olge musid

I.