Tsutsufrei !

Jälle omas kallis kodus. Aga ma siiis räägin sellest, mida tegin viimaste päevade jooksul, mis mul siin märkimata. Aga enne seda ma märkasin, et mul on teispäeva kohta märkmed kirjutamata. Et ma siis teen kokkuvõtte ka teisipäevast ja nädalalõpust.

• Teispäev:

Teisipäeval ma istusin lihtsalt toas. Sõin hommikust ja siis lugesin raamatut ja kirjutasin. Kella viiest läksime emaga Tapale. Mina läksin raamatukokku. Seal kohtusin ühe oma tuttavaga. Siis me niisama olime õues. Jalutasime ringi, kuna raamatukogu pandi kinni. Kella seitsmest läksin ma Maarja juurde. Seal me vaatasime filmi "The Ugly Truth". Ja siis me meenutasime vanu aega ja niisama naersime, kuni emps helistas. Siis koju ja oligi päev läbi.

• Reede:

Reedel ma ärkasin suht varakult. Mingi poole üheksa ajal umbes. Panin end riide ja pidimegi hakkama minema. Me viisime siis vennaga koos Sannu ära lasteaeda ja meie vennaga läksime tema töö juurde kesklinna. Seal ma niisama passisin ja istusin arvutis. Nelja tunni möödudes viis mind isa sõber Ivo Kristiine keskusesse. Seal ma uitasin paar tundi ringi ja ja niisama otsisin endale midagi, aga ma suht ei leidnudki. Kahjuks. Kui mul oli Kristiinest kõrini hüppasin ma bussi peale ja sõitsin korterisse. Välisuksest sain ma sisse, kuid toa uksest ei saanud. Ja seal ma siis istusin 15 minutit. Sest ma lihtsalt ei suutnud seda lahti keerata. Mdea mis sellel uksel viga on. Lihtsalt võti ei keeranud. Ja kõige hullem oli see, et ma tahtsin kangesti kempsu ka. Ja nh lõpuks sain ma nii vihaseks, et virutasin uksele rusikaga. Siis keerasin võtit ja uks oligi lahti. wow. nagu imede väel... Ja siis ma olin seal kodus. Kuulasin jälle muusikat. Mingi kella viie aeg või peale seda sain ma tädiga kokku, kellega läksime Magistrali kauplusesse. Seal me ostsime mulle sünnakingi. See oli olemas ja siis läksime igaüks oma koju. Kodus jäin ma haigeks. Kõik algas kohutava peavaluga. Siis tulid külmavärinad. Kui Maria koju jõudis, hakkas ta mulle igast teed keetma. Kraadiklaasiga mõõtes oli mu keha temperatuur mingi 37,4. Ja nii ma siis veetsingi terve õhtu voodis. Kuulates telekat mis on teises toas. Aga ega mul väga igav seal ka polnd. Toodi puuvilja ja siis ma sain lõpuks raamatut lugeda ja oma mõtteid mõlgutada. Õhtul läksin veel ipodiga msni ja siis rääkisin seal ühe inimessega poole ööni juttu. Ja kõige feilim oligi see, et kui ma ootasin uut sõnumit siis ma panin silmad kinni, et neid puhata ja mul tegi kõrvaklappidest piiksu, kui uus sõnum saabus. Ja siis ma vahepeal panin silmad jälle kinni ning neid enam avada ei suutnudki. Kui ma külge keerasin meenus mulle alateadvuses, et ma peaks ju tegelt ühe inimesega juttu ajama. Ma siis tegin silmad lahti ja avastasin et õues juba suhtkoht valge. Kell oli 5:52 ohjah. Ja siis ma muidugi otsisin kusagilt tekkide vahelt oma vidina ülesse. Mingi ime kaudu oli see välja lülitatud. Ma siis muidugi panin selle tööle ja siis vajusin magama tagasi. Tore.

• Laupäev:

Ärkasin oma magusast unest venna norina peale :D Mis juhtub, kui inimene on jõudnud hommikul koju ja siis jääb magama selili ning suu lahti? Hakkab jubedalt norskama. Sundisin end küll uuesti magama, aga nh mida ei saa seda ei saa. Lõpuks tõusin ülesse. Jalutasin natuke ringi ja vaatasin "Rooli võimu". Siis mingit kodusaadet ja siis sõin müslit *nämmm...* ja ns olin. Mõne tunni pärast olin ma siis Sannikuga kahekesti. Pärast jõudsid teised ka koju ja siis ma pakkisin oma asjad kokku ja lahkusin rongile. Rongisõit möödus kiiresti. Siis koju. Ja kodus ma suht erilist midagi ei teinudki. Rääkisin empsi-issuga juttu ja siis õhtul peale kella keeramist pugesin oma mõnusasse voodi. Tegelt päev möödus kohutava kiirusega.

Vaheaeg on täies hoos. Esmaspäeval olin ma kodus. Käisin õues ja nautisin seda ilusat päikselist kevadeilma. Veel istusin niisama toas ja mõlgutasin oma mõtteid.



Kolmapäeval ma ärkasin hommikul vara, kuna sõitsin Tallinna. Tallinnas ma olin venna korteris terve päev. Kuna olin seal üksi, oli seal väga hea lõõgastuda ja lihtsalt vedeleda ja süüa. . . Ja mda ma seal siis 5 tundi tegin. Kuulasin muusikat. 3 plaati kuulasn läbi. Üks oli niisama muusika. Mingi D&B. Teine oli The Prodigy ja kolmas oli Mingi muu, mida ma ei mäleta. Siis ma istusin arvutis ja istusin ka köögi aknalaual. Ja siis ma sõin. Sõin kondentspiima. Ja lihtsalt istusin ja sõin kondentspiima. Niikaua kuni mul hakkas juba vaikselt süda pahaks minema. Siis ma istusin veel aknalaual ja vaatasin lihtsalt aknast välja. Õhtul ma ka ei teinud midagi huvitavamat. Mängisin vennatütrega ja ehitasin legodest torni. Peale söömist ma vaatasin telekat. Ja nii ma veetsingi oma päeva. Öösel olin veel ipodiga netis ja siis ma vajusin paksu teki sisse oma unenägude maailmasse.

Täna, neljapäeval ma ärkasin päris vara. Kell 9:17. Tegelt oleks tahtnud rohkem magada, aga kui majas on 5 aastane marakratt, on rahulikult lõunani magamine keelatud, sest ta hakkab lihtsalt mind oma julmade võtetega üles ajama. Ja kui ma otsustasin üles ärgata, tuli välja, et ma olen ainuke peale Sannut, kes on ärkvel. Siis ma lugesin raamatut. Aga kaua ma seda lugeda ei saanud, sest juba helistas Hellu, kes soovis kokku saada. Niisiis ma tõmbasingi jope selga, kuigi õues oli nii ahvatlev päike. Temaga läksime tema poole. Enne seda käisime ka Tondi Selveris, kuhu on aegade jooksul palju raha jäetud. Kuna Ta empsil on sünna, siis ostsin ma sokolaadi. Helen muidugi ostis oma lemmiku asja. Energiajoogi. Ja natuke näksimist ka. Jalutasime koos tema juurde. Seal me lobisesime niisama, kuna polnud kaua üksteist näinud. Ja juttu meil jagus. Lõpuks sai kell aga niipalju, et kuna ta emal algas sünnipäevapidu, siis ma tõmbasin sealt eest ära. Vend tuli mulle järgi. Koos venna ja vennanaisega käisime Kadrioru pargis jalutamas. Peale seda tulime koju. Nüüd läksid vend ja vennanaine kinno filmi esilinastust vaatama. Ja mina jäin siis koos selle väikese marakratiga. Aga ma kutsusin endale seltsiks Hellu. Heh. Kui ta tuli siis ma viskasin talle aknast võtmed ja need lendasid porilompi. haha. Jeah. Vahepeal sai ka täiega pulli. Aga ma ei hakka siin ütlema mida me tegime.... Aga jh. Eks nüüd peab minema last magama ja pesema panema. Pakaa. !!!
Hellu tervitab (K)

Unenääod ..

Ma siis kirjutaks vahepeal oma väga huvitavatest unenägudest, mida ma olen viimasel ajal näinud. Laupäeva öösel nägin ma unes, et mina ja Julia ja Sirli leidsime või ärandasime kusagilt suure tuletõrjeauto. See oli suur ja punane. Ja meie tahtsime muidugi sellega sõitma minna. Mina muidugi ütlesin, et ma oskan sõita ja ma ise juhin, kuid Sirli istus juba rooli ja pani selle suure punase eluka tööle. Me siis Juliaga istusime ka kõrvale. Seal oli muidugi jubedalt ruumi. Ja me olime muide Jänedal sellega. Seal majade vahel. Ja siis Sirli hakkas sellega Nikkerjärve poole sõitma, kus elab Julia. Ja siis pool teel suusatas meile vastu Toomas-Hendrik Ilves. Ja muide asfaldi peal. Ja lund polnud ka maas. Ja kusjuures Sirli sõitis väga jubedalt. Ma tahtsin teda minema ajada ja ise juhtuda. :D Ja pmst siis ma ärkasin ülesse.

Täna ma nägin ka midagi unes, aga ma kahjuks enam ei mäleta, mida. Vot need unenäod on kord sellised, et ununevad kohe ära, kui neid üles ei kirjuta...

Nääh. Ei tule kohe meelde. Täielik jama. Enne oli meeles, kuid nüüd enam mitte.

Aga see tuli igatahes meelde, et ma olin arvutis ja ma ei osanud videosi alla tõmmata ja siis Sasa pidi mulle ühe filmi saatma . Ja midagi põnevat oli seal veel, aga ma ei mäleta.....

Aga mu issi nägi täna unes, et mingi noor tüdruk tuli mu ema suht suvakalt peksma ... :P

Ja mina nägin ükskord oma pulmi unes. :) Ja peale seda nägin ma kuidas minu kätt paluti. *hehe* ma olin kusagil maja juures ja siis mind pandi kuskile puu peale istuma ja siis minu ees põlvitati ja tehti abieluettepanek :)

Ja 24 oktoober 2009 nägin ma üht kummalist unenägu. Ma ei tea miks, kuid ma kirjutasin selle endale üles. Ma päris pikalt ei hakka kirjutama, kuid põhimõtteliselt on sisu see, et ma kohtusin ühel üritusel kena poisiga ja siis ta lõpuks peale paari päeva tutvust viis mind oma tuppa ja pani ukse kinni ja tahtis mind tappa...

Kõige huvitavam oli see, et selle unenäo lõpus, kui ma nutsin hakkas kusagilt kostma Linkin Parki laul "Somewhere I Belong". Ja selle laulu sõnad on suht selle unenöoga kooskõlas või nii.

Tegelt näen ma üldse väga huvitavaid unenägusid. Ma näen vahepeal "Kodus ja Võõrsil" tegelasi unes. irv.

Kevad on käes !!!!!

Täna algas kell 19:31 kevad. Kui lumi pole ikka sulanud. Vahpeal oli juba natuke seda mudast maapinda näha, kuid ilmateade lubab vist jälle lund ja külma.

Eile oli ka viimane koolipäev. Tänasest algas ka vaheaeg. Reedel meil tunde polnud. Oli aktus, kus iga klass pidi esitama oma loetud raamatu kohta mingi tuvustuse või nii. Meie klass tegi raamatu "Kõik poisid ei saa suureks" kohta näidendi. Ja kuna tuli välja, et mina ja Valeri(a) lugesime ainukesena raamatu läbi, siis pidime meie selle kohta näidendi kirjutama. Noh meie siis pmst mingisuguse näidendi kirjutasime valmis. Korra sai proovi tehtud ka. Ning tegelt ei tulnudki nii hull välja, kui me kartsime. Reedel sain ka tunnistuse kätte. Üks 4 oli seal. Ülejäänud kõik viied.

Eile õhtul oli ka Tapa koolis disko. Me Juliaga läksime ka sinna, aga kuna mul oli paha olla ja suur mase, siis Julia ei kannatanud mu masendust välja ja kutsus meile oma ema järgi.

Täna ma lugesin raamatut ja seal oli üks lause mis mulle väga meeldib. "INIMESED ON NII HAPRAD. EI MIDAGI MUUD KUI HELLI TUNDEID TÄIS ÕRNAD KESTAD... NII KERGE ON NEID PURUSTADA. "

Niisiis. ma mõtlen mida veel rääkida. Hetkel on suht mase jälle. Vaheajal ma suht proovin Tallinna jõuda. Seal tahab tädi kokku saada ja siis üks sõbranna tahab kokku saada ja üks sõber ka. Nii et sellel nädalal siis üritan sinna jõuda. :)

Tegelt tahaks veel midagi kirjutada, aga mul ei tule midagi tarka pähe. Võibolla sellepärast et kell on juba nii palju. Kuigi tegelt pole üldse palju. Mingi veerand kaksteist või nii. okei nüüd on juba kell pool kaksteist. Ah ma ei viitsi enam. ma savin ära ja siis pakaa. :D

klassiga tln.

Täna käisime klassiga Tallinnas. Pluss klassiga olid kaasas veel Angelica ja Birgit. Kõigepealt rongiga pealinna ja seal oli meil nii umbes tund vaba aega. Me käisime mäkkis söömas. Ma võtsin juustuburgeri ja fanta. Kui olime söönud, läksime Valeriaga virru. Tüübil oli vaja raha välja võtta. Siis me niisama veel hängisime virus (et aega täita) ja siis kinno. Nagu piltidest näha, vaatasime me "Alice Imedemaal 3D". Suht tore oli. Tima (klassivend) ostis meile igast twixi ja komme ja siis kui ta käis ära siis me salaja sõime ta popkorni :D hihii :D

Kui kino oli lõppenud läksime me nukumuuseumisse. Seal me niisama vaatasime ringi ja olime lõbusalt. Algul olime giidiga, kuid kui meid jäeti omapead siis mina ja sirli ja sibul läksime sinna kohvikusse vms ja sõime pirukaid, mille mina välja tegin. Ja siis sealsamas istus meie kõrval-lauas Ketter Jaani. :) Seal me siis niisama lõime aega surnuks ja kui õps lubas meil minna baltasse, siis ma hakkasimegi minema ja ukse peal tuli meile vastu Ott Lepland. Wii !!!. Baltas meil oli muidugi julmalt palju aega. Siis me läksime tüdrukutega (v.a Birgit) sinna sisse Coffee in´i. Seal oli lõbus niisama igast möla poistest ja elust ajada ;)

Lõpuks oli ka aeg rongile minna. Seal oli ka lõbus. Tima tunnistas Valeriale, et Valeria meeldib talle. Kuid Valeria, nagu ta on, ütles Timale, et teda ei huvita. Selle peale sattus Tima masekasse...

Õnneks saime koju ka. Kodus oli venna külas. JEEE. polnudki teda nii ammu näinud. Emmet muidugi polnud. Ta kusagil Tapal jälle.

Niiet elu on täis üllatusi, veidrusi ja muidugi ka saladusi ;)

Aga igatahes tore päev oli.

Aku on tühi...

Lõpuks leidsin ka oma friiking töisest ja kiirest nädalast aja, et kirjutada ka siia järjekordne maselugu.

Täna on 14. märts. Emakeelepäev. Mõne inimese sünnipäev.

Aga mu sisemine aku on nii tühi. Mul pole ei energiat, ega rõõmu. Pole ka kurbust. On ainult mingi f***ing tühjus. Ma olen nii tühi, tühi, tühi. Juba pikemat aega. Ja laadijat pole ma leidnud. Arvata on, et ma pean seda laadjat veel ootama 47 päeva. Siis tuleb PP 2010. Seal peaks ma nägema ka oma kalleid sõpru, kes elavad kusagil minust eemal ja kellega ma seetõttu veel hästi läbi saan. Eniweis. Ma ootan seda hetkel kõige rohkem ja ma südamest loodan, et selleks ajaks on see friiking paks lumi ära sulanud. Eelmisel aastal pp ajal oli küll ilus soe kevade ilm. Päike paistis ja õhtud olid pikad ja soojad. Sai juba särgi väel olla... Kuid sellel aastal pole kindel, kas saab juba õues peesitada, kuna hetkel on jätkuvalt maas mingi poole meetrine lumi. Ja see isegi pole veel sulama hakanud !!! Vahest isegi sajab juurde !!! Kohutav!!! Eelmisel aastal, kui ma pidasin oma sünnat 7 märtsil, oli õues lumi juba suuremalt osalt sulanud ja elu oli ilus.

Nüüd on see üle 3 kuu kestnud lumi ja külmus ka haaranud minu oma embusesse. Ta on röövinud mu sisemise roheluse. Minus pole enam kontrasti. Ainult tuhm ja sünge sisu. õudne.

Okei. Ma proovin nüüd normaalsemat juttu ka ajada. Nimelt meil koolis siis viimane nädal. Üks nädal veel ja siis on 3 veerand läbi. Ja hinnete kohapealt ei oska ma hetkel midagi öelda. Terve see nädal olen ainult tuupinud ja oma "punaseid" hindeid parandanud.

Ega muud erilist polegi juhtunud. Reedel tuleb Tapa koolis jälle disko. Ei tea, kas minna või mitte... eelmise korra pärast natsa mark on aga jh. Vahepeal sõin ma siin siis kiselli. Emme teeb jälle mingit kässavärki. Ma ei saa aru, kuidas ta suudab... Ise ma räägin Keniga juttuˇˇ

Ja vennale saatsin uue e-maili aadressi. Varsti peaks magama ka minema. Ikkagist ju pühapäeva õhtu ja kell juba 23:27

jeee

Viimasest postitusest on möödas juba päris palju aega. Selle aja jooksul on juhtunud palju asju. Näiteks sain ma aasta vanemaks. Nüüd siis 15.
Kingiks sain ma vanematelt ipod touchi. jee. Ja siis sain veel igast teistel inimestelt palju sokolaade; raha; palju kallisid; sms-e; kõnesid; kaelakee; koti; jne. igast staffi veel pealekauba n-ö. Aga kõige rohkem sain ma õnnitlusi, niiet ma saan kindlasti väga õnnelikuks.
Nädalavahetusel hakkasid mul igatahes need mandlid, mis asuvad seal kurgus, valutama. Ja valutavad siiamaani. Sain vist natuke külmetada.
Täna oli koolis etendus "Piip ja Tuut". See oli üpris naljaks, kuigi see oli mõeldud väikestele lastele. Sry, kuid ma pean lõpetama. Pikemalt mõni teine kord .

Shoooot!!!

Ja ma jällegist ei saa aru, miks inimesed mind ei mõista.

See nädal, või siis selle nädala algus on suht nõme olnud. Mitte midagi põnevat pole juhtund ning aeg lihtsalt sööb mind.
Ma olen mõnes mõttes õnnelik, kuid mõnes mõttes õnnetu. Asjade mõistmisel on omad plussid ning miinused. Täna ma tõdesin ka uuesti seda, et ühe inimese õnn on teise inimese õnnetus. Ning millegi nõmeda värgenduse pärast on just need vähem õnnelikud asjad minuga juhtuma hakanud.

Õnneks olen ma väga tänulik, et mul on peale kõige selle säilinud ka mõni sõber. Suur tänu M-ile, ilma kelleta ma oleks vist juba haiglas. Suur tänu ka J-ile, kes aitab mul maseka ära viia. Sa kallistad mind kui vaja ja sina teed ainukesena veel nõmedamaid ja lollimaid asju, kui mina.

Kahjuks olen ma kaotanud oskuse kirjutada mõistlikku juttu.

Kuid tegemistest siis ka vahepeal. Koolis on meil terve see nädal mingid küttesüsteemi probleemid olnud ning seetõttu on meil mõnel päeval ka tunnid lühendatud. Et siis meil on igapäev koolimaja mingit jubedat haisu täis. Minule meenutab see hais midagi kütse ja vingu vahepealset. Ja kuna koolimaja on seda haisu täis, siis on meil koguaeg välisuks lahti. Ning meie muidugi lõdiseme. Selletõttu on ka koolibuss meile iga päev varem järgi kutsutud. Koju jõuan ma õnneks varem. Kodu, kus on minu pesa ja minu turvapaik. Kodus ma tavaliselt söön ja siis magan. Siis loen raamatut ja jälle magan ja vaatan telekat ja olen arvutis(kus pole kellegagi rääkida) ning jälle uuesti magama.

Hehee. Kuna meil koolis on külm ja vahetundides on igav, siis me Juliaga otsustasime tantsima hakata. Ja niisiis me vahetundides tantsimegi valssi. Algul me ei teadnud neid samme, aga siis oli üks õpetaja meile lahkelt abiks ja näitas meile neid samme.

Ja ega ma muud ei oskagi enam suht kirjutada. Sõprade nimekiri on lühenenud. Mase valdab keha. Ja elu on minujaoks väga üksluine ja igav....