Niceland

On suured unistused ja on väiksemad unistused. Millal mõni neist täituda võib, on alati kahlane. Minu elus juhtuvad suuremate unistustega nii, et need lasevad end oodata üpriski kaua. Samal ajal aga jõuavad täituda väiksemad soovid.
Üheks sooviks oli kunagi ära käia Islandil. Nagu ikka, reisisihtkohana minna ja avastada seda veidrat paradiisisaart (nagu on öelnud Vivian).

Detsembri lõpupoole, ühel õhtul kirjutati mulle, et kas sooviksin Islandile tulla. Ütlesin jah, mitte millelegi mõtlemata. Alles järgmine päev jõudis mulle kohale, et oot-oot, mul on võimalus reisida Islandile. Järgnesid pool aastat googeldamist, googeldamist ja veelkord googeldamist. Sest reisi organiseerimine on väga aeganõudev, eriti kui tahad parimat ning odavamat. Ja siis ootasime, lugesime päevi ja ootasime. Minul näiteks oli mõte reisist see, mis pani mind kevadel rasketel päevadel voodist tõusma. Mõtlesin, et kui nüüd selle asja saan tehtud ja selle päeva üle elatud, siis tuleb suvi ja reis. Nii ma ootasingi, kuni lõpuks saabus 13.juuli, meie reisi start.

Esimesed naerupursked tulid juba laevas ning esimesed sekeldused lennujaamas. Siis teadsime, et sellest reisist tuleb epic reis.

Minu elu siiani kõige pikem lennureis jäi seljataha ning kui lõpuks lennujaamast Reykjaviki poole hakkasime sõitma, siis oli me ainus küsimus "Mis maa see on???"

Teinud tuhat pilti mägedest ja sealsest loodusest, võin näidata, et see maa on selline:


*mu töötlemisoskus pole halb. Neid pilte polegi töödeldud :) 

 Nädal enne seda kui me sinna läksime, kukkus üks mees sinna koske. Teda pole siiamaani leitud. Kose massiivsusest on aru saada, kui vaatad vasakus ääres olevaid turiste.

Plastiliinist ilm

Sügis-Kevad-Suvi-Talv. Mis ilm, ei tea?

On päike ja on soe. Lähed magama, kuuled sibinat-sabinat ja avad silmad. Valge tuba, ruloo akna ees. Piilun sealt vahelt välja ja valged lumepiisad katusel. Miks, kuidas, ah? Lumi aprillis, wow.

Kevad oli hea. Väike päikesekene ja kerge tuuleiilikene. Piisavalt külm, et ülejäänud maailm ei saaks mind veel kadedaks ajada grillimiste chillimistega. Piisavalt soe  ja kuiv juba, et mitte mammutina ringi käia. Märg ei meeldi, vihm on tore, aga märg ei meeldi. 

Nüüd ei teagi. Mida teen? Välja shoppama ei saa minna, on märg. Rattaga sõitma minna on ka kahtlane, sest võib sajupilve alla sattuda või vesiliuga hoopis uppi lennata.

Nii polegi muud varianti kui tekikookoni sees teed juua ja aknast välja vaadates öelda wtf. 

//13.aprill//