Viimane päev. Viimased tunnid.
Nagu selle aasta suurematele sündmustele kohaselt, istun ma jälle üksinda kodus meik peal, juuksed ilusasti soengus ja kõht täis. Kõik on korras, ise olen veel rahul.
Täna pole peotuju. See päev võiks juba läbi saada ja uus alata. Tavaliselt on nii, et istud ja ei märkagi millal kell südaöö ületab. Nüüd aga peab ootama ja ootama. Selline pealesunnitud püha tundub see. Et nüüd lihtsalt peab minema kuhugi tähistama. Aga vot ei pea. Olengi kastist välja inimene, erinen massist.
Aasta kokkuvõte?
Läks nagu tavaliselt. Iga aastaga aina paremaks. Lubadused sai täidetud nii hästi kui võimalik oli. Kõik katsumused sai ka paremini-halvemini ületatud. Selline.. tavaline... meeleheitlik.... eriline.
:)
Kõike paremat uueks aastaks!
