Around we go

All along it was a fever

A cold sweat hot-headed believer

I threw my hands in the air I said show me something

He said, if you dare come a little closer

Round and around and around and around we go

Ohhh now tell me now tell me now tell me now you know

Not really sure how to feel about it

Something in the way you move

Makes me feel like I can't live without you

It takes me all the way

I want you to stay

It's not much of a life you're living

It's not just something you take, it's given

Round and around and around and around we go

Ohhh now tell me now tell me now tell me now you know

Not really sure how to feel about it

Something in the way you move

Makes me feel like I can't live without you

It takes me all the way

I want you to stay

Oh the reason I hold on

Oh cause I need this hole gone

Funny you're the broken one but I'm the only one who needed saving

Cause when you never see the lights it's hard to know which one of us is caving

Not really sure how to feel about it

Something in the way you move

Makes me feel like I can't live without you

It takes me all the way

I want you to stay, stay

I want you to stay, oh

I just love the J. Leto cover of this song. And lyrics... so true, so meaningful, oh stay!

Mõte avalikustab mõtteid

Inimestele meeldib vaadata filme, mis ajavad nutma. Lugeda asju, mis panevad vihastama.
Miks on see nii? Miks januneme selle järele, mille tulemust juba niigi teame.
Olen mõnikord ise ka üritanud aru saada, miks tahan ma vaadata asju, mis tekitavad minus halva enesetunde. Siiamaani pole ma sellest veel aru saanud. Kas on see mingi alateadlik kontroll enese üle või katsetamine, kas mu emotsioonid nagu kurbus, rõõm, viha, nutmine, ikka töötavad korralikult.
See kõik on keeruline. Vaatad midagi, see paneb tööle kaadervärgi su peas, mis otsib üles kõik sarnased mälestused ning loovad ühenduse nende vahel. Nende seoste tulemusena elad läbi tundeid ja need kajastuvad näol.
Mõneti on see ka nagu proovilepanek. Katse, kas suudan mitte avada seda linki ja mitte lugeda/vaadata asju,  mille kohta ma tean kindlasti, et need toovad minus esile halbu emotsioone. Vahepeal olen täitsa edukas ning ei lase sellel enda üle võimu võtta, kuid sama pidevalt ma ka feilin ning "proovin", kas üks või teine teema minus ikka veel õrnatundelisust esile toob. Naljakad olendid oleme.

Inimesi on huvitav uurida. Kuulata  neid ja siis omaette vaikselt pimedas toas mõtiskelda, et miks nad on sellised, nagu nad on. Jah, ma pean üles tunnistama, et ma olen vist enam-vähem kõik oma sõbrad niimoodi läbi mõelnud. Kes nad on ja miks nad sellised on. Ebaharilik (või siis vägagi harilik) tahtmine on mul teada saada, mis toimub inimese siseelus. (deeper stalker lvl 1)
Sellega seotuna otsustasin juba vaikselt ära, kuhu järgmine aasta oma sammud seada tahaksin. Kõik on praegu veel mõtete tasandil. Aeg näitab, kas nii  ka läheb või olen aasta pärast hoopis.....

;)

Eksimisel on oht-see võib meeldima hakata.

Macro-ga ma olen juba sõber. Kuidas aga saada sõbraks ISO ja säriga? Eks ikka katse-ja eksituse meetodil. Mõned katsetused siin jällegist. 

Solitude

Ma ei tea. Jällegist. Asjad kõnelevad teinekord paremini, kui isikud.

Las pildid ja video kõnelevad minu eest. 

Soovitan vaadata parima kvaliteediga ;) 

18/11/13

It's your heart that knows who loves you, not your ears or eyes.

Listen to the words, and you can be fooled. Look at the actions, and you can be fooled. 

Feel deeply into your heart, and then you will know the truth. Who makes your heart soar now? 

Well, what are you waiting for?

Update: pühapäeva õhtu

Ma ei suuda seda jubedat nõmedat igavat ameerika filmi edasi vaadata. Veel vähem tahan ma selle kohta mingit reviewd kirjutada.
Just nüüd on see hetk, kus võiks olla soe suveöö ja istuda rannas või pargipingil. Vaikselt rääkides, sõnu aeglaselt välja tuues.
Aga kannatama peab. Kannatused teevad meid tugevamaks. Kui ma saan need ebameeldivad asjad tehtud, olen enda üle uhke ja ehk ootab mind isegi midagi head?

Pildipostitus

Hej!

Juba ammu on mul olnud mõttes teha pildipostitus, sest oma telefoniga ma lihtsalt käin ja üritan pildistada kõike...

Veidi siis nädalategemistest/sündmustest ka juttu. 

Jõuluasjad on kohal. Poed on kaunistusi täis, poed on kingitusi täis, poed on kommipakke ja advenikalendreid täis. Söön mandariine, tädi küpsetas juba piparkooke lastega. Samuti üritan tekitada mõtteid, kuidas oma kodu dekoreerida. Ainuke, mis veel puudub, on lumi. Don't ya think?

Läinud nädalvahetusel üritasin teha vennatütrega seda delicious mustikakooki, mis on norrakatel Lias magustoit no.1.

Päris sama hea välja ei tulnud, aga vend ja ta sõber sõid küll isukalt.  See on viimane tükk, mis näeb kuidagi nii õnnelik välja. 

 Tahaks öelda, et kool on lahe ja kõik läheb hästi, aga siis ma müüks oma perekonnanime maha. Kool sakib, eriti 12.klassis. Samas, klass on vahepeal funny. Andsime abiturientidelehe välja koolis, kus olid üksteisele kirjutatud iseloomustused. Sain teada, et olen jätnud endast sellise mulje: 

" Tüdruk, kes on kohusetundlik ja suures seltskonnas tagasihoidlik. 

 Talle meeldib süüa teha.  " 

Heh. 

Hommikuti sajab vihma ja siis ma lähen oma natuke katkise sinise vihmavarjuga ja kõpsin bussipeatusesse. Nii iga hommik. 

Ma tahtsin minna verd andma ükspäev. Läksin sinna, paluti veenid ette näidata. Tuli välja, et liiga peenikesed on need -.-  Vasakul käel olid veidi paremad, aga seal on mul... mineviku arm... 

Pean aasta veel kasvama või jõusaali minema või nagu Anni ütles, siis veenilaiendeid ootama. 

Kahju, heategu jäi tegemata, aga verekaotusega ei tahetud ka riskida. 

green room - greenroom 

 Üks väike french girl ilmus ükspäev tuppa ja palus selfikaid teha. Tüdruku soovide vastu ei saa. Ta oli väga ehmunud ja tegi imelikke nägusid. Aga tal olid ilusad  prunnis pruunid juuksed. 

Olgu mu kool, mis ta on, aga sotskallak on küll üle prahi. (ehk sellepärast ma sinna kooli sattusingi)

Mati on tubli õpetaja ja on meid 3 aasta jooksul viinud loendamatu arv sotsiaalasutusesse Tallinnas. Kõige huvitam oli aga kindlasti viimane, käik arestimajja. Meid võeti sealt soojalt vastu, näidati kõiki kohti, konge, vange. Jah, meile näidati isegi kahte 14 aastast poissi, kes olid tol hetkel arestis ning noort rasedat narkomaanist naist. 

Kahtlesin, kas teha kongiseinast pilti või mitte.. lõpuks tegin paar kiiret klõpsu ära. Seal on kõik seinad igasugu möllu täis. 

Hah, jah, sain ka mõnusa trolli tehtud Helinale. Ta küsis, miks ma arestimajas olin. Vastasin, et jäin purjus peaga Solarise taha magama... :D ta vist jäigi uskuma....

If you look very closely, võid näha, et keegi on isegi seina sisse kriipinud/kraapinud "Jeesus armastab mind!!!" 

Oki, padjad ootavad. 

Kinnipüüdmatud mõtted

Võtame klaasid ja läheme randa, olles nagu täiskasvanud. Või tule ja istu minuga koos laua alla, sosistades nagu väikesed lapsed. Hoopiski hüppas pähe naljakam mõte, lähme esimese lumega Linnahalli katusele istuma. Naudime, oleme, elame. Palju toredaid mõtteid seikleb mu peas. Näiteks autotripp Tšehhi-Slovakkiasse ja üllatusvisiit Norra. Elame endiselt unistuste maailmas. 

Täna on üks nendest sensitive õhtutest, kus pea on täis kõike, kõike, kõike. Aga kui seda üritada välja saada või öelda kellelegi, siis need hajuvad. Kinnipüüdmatud mõtted.

Ma armastan paberkirju. Esiteks, sest mu silmad sulavad iga kord, kui ma ühe sellise saan. Teiseks, need on lihtsalt retrod. Kolmandaks, kirja saamine on nagu wäof, kui lahe tunne.
Eelmine nädal sain ka jällegist ühe saadetise ning nagu alati, tear down the walls. Seal kirjas oli paar rida, mis olid nii mõttelised, et ma ei suuda täna kadekops olla ja jagan neid.
"Think many thoughts- it will help you to get things straight. To see things from a different light, you know."  

Papahh...

Inksu from the middle of black chair.