wrong combination

Mõtlen, et mis imelikud asjad viimasel ajal toimuvad. Vahpeal lihtsalt võtab mõttemaailma nii kokku...


Elu liigub vaikselt. Nagu oleks mind unustatud.
So, kool on läbi. Lõputuna tunduvad tunnid ja päevad otsa kusagil suures majas istumine on nüüd lõppenud. Üks kolmest aastast on läbi. Poleks uskunud, et see nii kiiresti möödub, kuid nii see läks.

kui hommikul kell 6.10 Balta poole jalutasime

See nädal läks ka ludinal. Maarja oli siin, teisipäeval oli viimane tõsine töö tegemise päev ning veits mase päev. Kolmapäev oli kodus istumine. Neljapäeval matk. Reede on alles tulekul.
Kolmapäev oli ka kodukas, mis iga minutiga vahetas oma tegevust. Kõigepealt pidime minu juures olema, siis saime hoopis vanalinnas kokku, sealt plaanisime minna Nõmmele, aga läksime Solarisse. Pidasime plaani kuhu minna kuid lõpuks jõudsime ikkagist autoga mere äärde. Istusime siis maha ja tegime pikniku.

meri, vallatu meri

Matkast ja neljapäevast niipalju, et see jäi kohati igavaks.  Sest tõesti, kaks aastat samas kohas käia ja sama juttu kuulata sama tädikese käest pole just kõige lõbusam. Käisime siis Nõval, kus eelmine aasta mai alguses ka 8-9 klassiga käisime. Teekond oli sama. Magasin bussis. Matkarada oli veidi teistsugune, kuid sama mere ääres käisime. "Laulev liiv" oli ikka samasugune. Matkamaja oma puuklotsidest põrandaga ja pissipoti kujulised teetopsid. Ning siis me läksime sööma. Bingo, samasse kohta kus eelmine aasta jänedakategagi olime. Menüüd ei mäleta, aga tõesti ei imestaks kui toit oleks ka sama olnud. Pood selle kõrval ikka samasugune. Ainuke, mis sellest matkast mulle meeldis, oli mere ääres jalutamine.


Elu on endiselt igav. Koolitöid pole enam teha. Teleka saatekava on ka nii mõtetu.
küsimusi on ka palju. Väga palju. Mida teha laupäeval? Kas minna pühapäeval koolilõpupiknikule? Kuidas minna PP-le? ahjaa, nädala aja pärast olen asju pakkimas ning ennast PP2012 jaoks ette valmistamas.

Vaeva nägin, aga valmis sain. 

Mida üldse oma suvega peale hakata? Pole kellegagi enam ju chillida. Loner suvi tuleb. Mina ja päikesepaiste. Või siis mina ja päikesepaiste, mille eest olen toas peidus iPodiga mängides. Jubelahe. Tõsiselt. Tahaks midagi karvast siia lõppu öelda. 

Prillid leidsin ülesse. 

Miha, mustasilmne hernes

Tjere, mustasilmsed herned (black eyes peas) :D

Millegipärast leiame alati blogimiseks kõige lambisemad ajad, on ju nii ?

Viimasel ajal pole tõesti jõudnud siia midagi kirjutada. Liiga tore, liiga igav, liiga kiire või siis lihtsalt.. muud põhjused.

Öösel connectisid mu peas asjad päris võimsalt. Nii, et panin huvist kirja oma viimased ööpäevad
So,
15 tundi üleval
4,5 tundi magamist
19,5 tundi üleval
3 tundi magamist

Täna on siis see hommik, millele eelnenud ööl sain ma ainult 3 tundi magada. Nice. Ahjaa, hetkel on kell 6.55
Ärkasin kell 5.00. 
Vahepeal käisin tegin väikese ringi Balti jaamas ja nüüd jõudsin koju tagasi. Poole tunni pärast juba koooli poole liikuma. Muidu ei läheks vist, aga täna on musas KT, milleks pole õppinud, sest vihik on klassiõe käes. Aga selle peab ära tegema.

Ööäk.. süda läigib ja paha on olla. Pea valutab ilmselt liiga vähesest magamisest.  Just sayin'  et, EI, mul pole pohmakat. Lihtsalt eile sai paljupaljupalju toitu söödud ja öösel paar mõnusat klaasitäit jäätisekokteili ka joodud, mis kõik praegu omal viisil kõhus tunda annavad.

mull-mull-mull...

Koolis on viimane nädal. Viimane nädal olla 10.klassi õpilane. Ja viimane nädal selles klassi koosseisus. Naudime neid viimaseid tunde. Varsti on pidu ja pillerkaar ja suur palav suvi, mis tekitab mulle raskuseid.
:)

Päikeeeeeeeee tuleb just nüüd pilvekese tagant välja
Ja mina hakkan kordama. Juhul, kui mul midagi pea kinni võtab...

Njägemist, mustasilmsed herned

Kristi

Kas ta pole mitte erakordselt kaunis?? =)

Strangers have the best candy

Ingrid jõudis koju. Tohutult kurnatuna. Võtan paar sõõmu Tammsaare pargi vett ja siis vuristan jutu eilsest ja tänasesest siia. Lahedad päevad olid.

Neljapäev oli suht sama kolmapäevale. Igatahes, kooli jälle polnud. Käisime meie koolist 10 õpilasega Viimsis. Seal toimus keskkonna alane interaktiivne simulatsioonimäng. Peale meie kooli olid veel Paidekad ja Viimsi keskkooli õpilasi. Meid jagati gruppidesse ja siis hakkasime arutama. Alguses olin skeptiline kogu asja suhtes, aga hiljem muutus asi täiega põnevaks ja ma üldse ei kahetse, et õpetaja mind sinna saatis. Mõnus meeleolu oli kogu selle asja kohal. Ja kui hommikul bussi tulles võõrastega kohtumisel olid kõik vaiksed ja oma klassikaaslaste juurde hoidvad, siis tagasi sõitsime juba ühtse pundina ja hull tsau-tsau oli lahkudes. Mõnus rahvas oli koos. 

Lambiselt lasti meid kooli juures maha kuigi tunnid oleksid pidanud juba ammu läbi olema. Liikusime jällegist Karo ja Mari-Liisiga linna peale. Passisime Vabakal paf-pallide võistlust ja võtsime päikest. Nii mitu tundi järjest kuni lõpuks liikusime koju inka eksamiks õppima.  

Eksam oli meil tegelikult neljapäeval, aga kuna me olime osadega ära, siis meil oli eksam reedel, ehk täna. 

Kordasin, õppisin ja lõpuks jäin telku taha. Eurovisooni teine poolfinaal oli. Hihii, Eesti sai edasi ;) 

Öösel oli jube ärevus sees. Pabistasin, närveerisin ja und polnud alates poole viiest kuni seitsmeni.. 

Õnneks tuli see kähku ja sai läbi ka kähku. Elasin selle täitsa üle ja mu suurim hirm, läbikukkumine, sai purustatud. Selleks aastaks siis eksamite ja tasemetöödega finito. 

Tundidesse peale seda ei läinud. Läksime hoopis Marleeniga Viru keskusesse. Väike chillbill ja chätt. Koju ei viitsinu minna, seetõttu läksin ka Anetele appi Nelipühi kirikusse Täikat korraldama. Tegime pinda vabaks, tassisime laudu jne.. pärast ikka ei viitsinud koju minna ja istusin seal ühtekokku 4 tundi. Aga-aga-aga, selle aja sees sain mina ka endale palju uut. Kõige parem ost oli üks suuuur käekott, mis on selline kena sinakat värvi  ja mille eest pidin ma ainult plekkima 1 euri :D wohoo.  Lisaks sain kardigani, lilla särgi, kollase teemaga särgi, musta värvilise särgi, mingi pitsilise pluuse ja 2 paari kõrvarõngaid ning käeketi. Woah. Kõige selle peale kulus mul ainult 5 euri. Ning osad neist asjadest sain isegi tasuta. Oeh, poleks ma nii laisk ja väsinud olnud siis oleksin ehk rohkem tuulanud seal ja midagi lahedat veel leidnud :) 

Kõht oli megamega tühi, sest ma polnud terve päeva jooksul peale tillukese pudingu ja külmutatud jogurti midagi söönud. Läksime siis Mannuga Lidosse iitima ning peale seda Olli.

Ollis olid Tapalt ka rahvast. Mõnus oli. Väsimus küll piinas, aga üldiselt oli fun. 

Üle pikkade tundide koju jõudes tuli selline kergendus. Isegi mõistus lülitas end välja ja emaga oli väga raske rääkida, sest ma ei tajunud pooli asju. Rääkimata veel mitmetest sõnumitest mida oli täna mu fb postkasti kohe eriliselt palju potsatanud. 6 kirja !!

 Ahjeah..

 Naabritel täna jälle grill, aga ma täna ei lähe. Lähen hoopis magama. Joon veel Tammsaare pargi vett ning nv-l maale. Ma lihtsalt ei suuda siin linnas olla.

Nägens kunagi hiljem! 

I.

Kurbuse lennutee on pikk

Paar päeva on jälle mööda tuhisenud. Muutunud pole midagi. Tundub justkui läheksid asjad hullemaks. 

Pikad voodislesimised, märjad rätikud. 

Vaiksed mõtted mu peas.

Tahaks võtta välja tikud,

elada muretute seas. 

Ausalt öeldes pole ma viimaste päevade jooksul aru saanud, mida ma teen. Kord käitun ma nii. Siis juba vastupidiselt. Süüdistan end nendes vigades. Aga hiljem otsin endale vabandusi, et mitte süüd enda kaela võtta. 

Ma ei tea enam kuidas elada nii, et ma sellega ise rahul oleksin.

Teisipäev oli viimane koolipäev sellel nädalal. See oli totaalselt üks jubedamaid päevi ka viimaste nädalate jooksul. Kõik läks.. prügikasti.

Õhtu oli kurvameelne. Eurovisioon viis mõtted mujale. Samas, need euro neurod ja pupud kummitavad siiani.

Sellest veel hiljem oli mõnus jutuajamine ühe tüdrukuga. Kergendus oli see, kui ta mõistis täpselt mu tundeid. Ma loodan, et ma siplen veel sellest august välja. (kuigi jõudu pole...) 

Kolmapäev oli vaba. Aga mida ma ikka oskan vaba päevaga teha. Läksin kooli keemiat parandama. Seal istusin veidi aega ja siis saime juba välja. Otsustasime Marleeni, Karo ja Mari-Liisiga Solarise Hessi minna. 

Tuju oli hea, söök oli hea. Hessi muusika oli seekord halb. Mõnus aeg oli seal. Tegime vidiusi ja pilte ja niisama chillasime. 

Edasi liikusime kolmekesti Karot abistama. Tal oli plaanis teha The Wantedile fännivideo ja siis me käisimegi mitu-mitu tundi linna peal ringi. Vabakal oli mingi lamp üritus. Rattad, vaikivad maskotid, kahtlane kaameramees ja palju väikeseid lapsi. 

Vanalinnas nägime Shreki, ristirüütel tegi meiega pilti ja pärast jälitas meid. o.O Mõnus aeg oli, kuigi väikesed süümekad sees küsisid, et ehk peaksin ma hoopiski inka eksamiks kordama.. 

 
Pilte:

Hiljem istusime vabaka mäel, sattusime Jospariga kokku. Tuul puhus.. ja ma tulin koju ära. Jälle pikk mõttepaus voodis ning siis saabus ka Berta. Tegime fuudi ja chillbill. Eva iPad oli kaasas. Pelasime mänge ja mõnulesime. Helinaga sai mõndasid asju klaaritud.  Tuju paranes veidike. 

 

Päääpäää.. Homme lähen ei tea kuhu.. 

Da end.

Milkshake

Mind tohutult häirib, kui mind ikka peetakse nooreks. Mis õigus on noorematel välja näha vanem ja minu kohta arvatakse ikka, et ma olen .. 16. Grh... angrybomb olen. 

***

Nädalavahetus oli aga väga mõnus. Maal ei arva keegi, et ma veel mingi titt olen. Laupäeval läksin ja päeval tegime emmega maatöid. Mõnus oli, kuigi tagantjärele valutavad veidi käed, sest tõstsin ja tassisin üleliia raskeid asju. Aga ise olen rahul. Mõtted sai mujale ning kasulik sai ka olla. Lisaks sain ma vanematele tõestada, et ma pole linnas mingiks pirtspepu siidinäpuks läinud. 

Oleksin hea meelega õhtuni kodus abis olnud, aga ema soovitas ikka Tapalt ka läbi käia. Nii siis otsustasingi minna. Noortekas oli tore, süüa oli seekord topelt sest enne meid olid poisid veel süüa ostnud. Lisaks oli Sass ülemeelikus tujus :D See kõik moodustas kokku ühe väga meeldiva õhtupooliku sõpradega.

Pühapäeval jälle Tapale. TVNK koosolekul plaanisime lähiaja üritusi. Augustis tuleb midagi lahedat jälle ;) 

Kirikus pidasime Maarjaga veidi plaane, sest ta sai aru et ma olen siin oma suurte tuupimiste ja tühja üksindusega pea-aegu masendusse sattumas ja minuga peaks midagi lahedat tegema. Juba ainuüksi teadmine, et  minu heaks tahetakse midagi teha, et mu olukorda parandada, annab sellist powerit juurde. 

Õues oli megasoe ja sellepärast oli ka kodus nii lahekas olla. Linnaminemise tunnet jällegist polnud. Kahjuks jõudis ka see tund kätte ning pidin linna liikuma.  

Õhtul oli suur tühjus ja kurbus südames. Üksindus, mis mind jälle tabas oli nii halb. Ehk seetõttu ma tegingi öösel akna lahti ja hakkasin naaberõues šašlõkki küpsetava mehega rääkima. Hiljem läksin ka läbi tänava tema aeda ning sain mõnusalt salaja oma kõhu täis söödud. Ning see oli ühtlasi ka esimene grill sellel aastal. 

Magama sain küll väga hilja, aga vähemalt olin ma mingiteks tundideks unustanud üksinduse ning tutvusin naabritega. 

Esmaspäev voolas nagu kraanikausist alla. Kool, kool, kool. Veidi nalja, veidi pahandamist, veidi mossitamist, veidi palavust ja veidi unistamist klassist välja saamisest. Viimased tunnid  (specially mata) läksid jälle käest ära.. ups..

Õues oli tohutult soe. Nagu vägaväga soe. Palav. Korra kui ma läpakas kõhu peal magama jäin tuli ka veidi vihma, aga see kadus jube kiirelt ka minema.. imelik.. 

Nüüd on jälle nii tohutult palav, et ma hoian enda akent lahti ja loodan et sääsed sisse ei tule. Homme on viimane koolipäev sellel nädalal ja järgmine nädal ongi täitsa viimane õppenädal. 

Ma ikka pole suutnud välja arvestada mis mu hinded siis tulevad, niisiis ma ei teagi kas oodata tunnistuste kättesaamist või mitte..

Eks paistab.

Lähen nüüd oma sõprade: palavuse, üksinduse ja mõtetega magama.

G-B-Y 

Inimene on kui kaev: soolasest läheb kaamelgi mööda, magusast tahaksid kõik juua.

JoJou. Kool on selleks nädalaks over ja nagu nädala alguses lubasin, siis annan teada kuidas mul töödega läks.
Esmaspäevast kolmapäevani istusin ma iga päev koolist koju tulles arvuti taha ja olin seal kuni pimedate öötundideni, sest referaat oli vaja valmis saada. Samuti ka muud tööd, millega ma igal vabal hetkel tegelesin. Öösiti toimus raamatulugemine. KOkkuvõtteks olin ise väsinud, aga tööd sain edukalt tehtud.
Tasemetöö oli ajaloos. Sain sellega hästi hakkama.
Spordipäev oli teisipäeval. Päike küttis täiega ja püksid kukkusid joostes ja hüpates alla. Siis oligi nii, et 100m jooksmisel hoidsin kätega pükse üleval.. feil :D

Kohvi on ka möödunud nädalal toeks olnud ja kui väsimus peale tuli, siis etgin ühe tassi musta kohvi ning energia laksas jälle pähe.

Mõned külalised olid ka mõnel päeval paariks tunniks end minu juurde mahutanud. Kodukas jäi kahjuks ära, sest kõigil oli niikuinii midagi teha ja minu juures oleks olnud veidi raske korraldada, sest siin oli tõeline õppimise-aura.
Neljapäeval lõppes piinlemine ära. Siis väike külastus sugulaste pool ja mõnus jutu ajamine oli tädiga. Lahe, et ta mul ikka siin olemas on. Chill

Reede oli õnneks kardinaalselt teistsugune päev. Hommikul poole kümneni magamine, siis kooliminek. Lebo oli, jällegist. Sven Mikser oli sotsis kohal, poliitikast rääkimas.
Peale kooli trippisin klassiõdedega koju. Palju tuttavaid nägusid nägin ka igal pool linna vahel. Kodus.. mõtlesin, et keegi võiks külla tulla. Ning siiis vopsti, Eva-Lota ja Berta tulid minu poole oma suurt aega kulutama. Nad võtsid jäätist ka mulle, et mind rõõmustada. Nii armas lihtsalt.
Kurtsin neile, et mul on alates eelmisest kolmapäevast kamm kadunud. Rääkisin seda neile ja samal ajal keerasin diivani tagurpidi ja siis Berta küsis, et kas see kamm. Jepss, seesamune kamm, mille kadumisest ma neile rääkisin, oli üle nädala olnud diivani vahel, padja all -.-

Igatahes, siis koos liikusime Telliskivi loomelinnaku poole. Seal oli Laddhilli kontsert. Awywah, kui lahe see oli. Ma polnud jällegist ammu käinud live-kontserdil ja siis see oli täna sellele raskele nädalale nii hea punkt. Mõnus. Rokk, bass, trummid ja hea sõna USA tüüpide poolt. Ma olen niii-niii õnnelik, et ma valisin mineku kontserdile, mitte mujale. Rahvast oli ka täiega normaalselt ja tüüpidega, keda polnud kaua näinud, sai ka vestelda ja huuugida. So, täiega lahe reede õhtupoolik muusikaga.

Jajah, olen vist pikale jäänud oma jutustamisega. Tõmban kerra ja veidi rahulikumas tempos võtan nädalavahetust.
Tänud jällegist kõigile, kes vahepeal minu peale mõtled ja mulle mõttes edu soovivad, või palvetavad. Jumal on palju aidanud mind ja andnud jõudu töödega valmis saada.
 Kaks nädalat ainult veel ja siis juba ongi vaheaeg peaaegu, et käes. PP-d ootan ka iga päevaga aina enam...

Bye-bye

I.

Coloring

Õues on kõik värviline ja pilkupüüdev. Iga päev toob kaasa üha rohkem erinevaid värve ja mina naudin neid värve. Senikauaks kuni saab. 

Kohustuslikust kirjandusest kõige lemmikum raamat minu jaoks.
Sand "Väike Fadette"

kondentspiimaline rabarberikook, beseekattega.  =) 

Kokakunst mulle meeldib

Nagu twitteris olen maininud, siis kohvi on jälle in. 

Maa, Läpi, Kodu, Pesa, Kindlus, Kasvamine, Lapsepõlv, Maasikad, Mets, Põllud -  asjad, mis tulevad
esimesena pähe seda pilti vaadates. 

Ta jääb alati minu suureks karvapalliks.  

Päike paistis silma..
tegelt ka.
Mingi autupilt..
Lamp laps.  

.mossitan.

When I'm silent

Roheline näksimine ja emadepäev

Tahtsin magama minna. Tahtsin kirjutada ka. Lõpuks leidsin konsensuse ja otsustasin natuke kirjutada ja siis magama minna.

LAuPÄeV
Hommikul oli tõsiselt jube olla. Mõtlesin, kas ma üldse suudan end kodust välja vedada. Aga suutsin ja jõudsin õnnelikult õhtuks Tapale. Noortekal oli tore ja juba enne seda ka. Istusime kõik seal koos Kivisildade laua taga ja tegime kaneelirulle ja juusturulle. Oli mõnus ja tore. Ühtehoidmine, sõbralikkus, muhedus.
Noorte ajal regasime PP-le ära, niiet ma olen ka nüüd officially regatud :)

Koju jõudes iitisin terve kobaratäie murulauku ära. Lihtsalt niisama viineritega :D Lapsepõlv tuli jällegist meelde.

PühApäEV
Minu äratuskell istus õues kase otsas ja tegi" kukuuu-kukuuu-kukuuu". Väga kaua järjest. Ja nii kõvasti, et see tungis mu unenäost läbi ja ei lasknud mul enam edasi tududa. Ema ütles, et juba aastaid pole ühtegi kägu seal kase otsas maja juures olnud, aga mul vedas et just sel hommikul kodus olin. Special.
M, emadepäev oli ju. Ma va tont unustasin täielikult ära ja see tuli mingi väga kaua hiljem mulle meelde, kui hakkasime empsiga Tapa poole sõitma. Kirikus oli ka emadepäeva teenistus koos ilusate lauludega ja pidulikult riides olnud inimestega. Tore, mõnus, armas, hubane, kipa.. mida veel öelda.. mõnus aeg koos kristlastega.


Ja nüüd kui kokkuvõte teha, siis nädalavahetus oli emotsionaalselt tore. Südames oli ennekõike ikka rõõmus meel, et sain jälle kodus pere juures ja Tapal ustavate sõbukate juures olla. Tõsi, nädalavahetus tõi ka endaga valu ja muretsemist kaasa, sest suuremaks saades hakkavad välja lööma pärilikud haigused. Töid on jälle see nädal kuhjaga. Raamat lugeda, plakat ja powerpoint teha ning veel tasemetöö, test ja referaat. Spordipäev mahub ka sinna vahele.
Loodan, et olete endiselt palves minuga ning nädala lõpus saan öelda, et jõudsin kõik õigeaegselt valmis.

Seniks, lähen puhkan mõned vajalikud tunnid

Ingrid.

Putukas istus Julia laubal

Hei. Näete, olen elus. Need tõsised päevad pole veel mind ära tapnud ning olen enesega täiesti korras.

Ma isegi ei mäleta millal see nüüd täpselt viimati oli, kui ma siia midagi asjalikku kirjutasin kuid sellegipoolest oleks mul rääkida midagi viimase kahe päeva kohta. Võinoh, kui tänast ka arvestada, siis ikka kolme päeva kohta. 

Kolmapäeval oli jälle nõme hommik, nagu iga kolmapäev. Viimase kirjandi kirjutamine. Oeh... see läks vist nõmedalt pekki.. iseendast on ikka tohutult raske mingit arutlevat kirjandit kirjutada. 

Koolist ja klaveriproovist jooksin kohe käbelt koju. Hakkasin küll kiiresti-kiiresti toimetama ja salatit valmistama, aga lõpuks jäin veidi ikka hiljaks. Sest seekord algas meil tunnikene varem. Vahepeal saabus ka Anete ja teised blingikad.
Kodukas oli tore, nagu alati. Seekord oli siis vallalisuse teema, mis eelmine kord ära jäi. Mõtteid tekkis palju.. isegi liiga palju. Eva-Liisaga oli tore. Veiderdasim mu diivanil ja lebosklesime.
Mingi aeg lasid Anete ja Kaisa pakaa ja jäime neljakesti edasi chillima. Istusime lihtsalt mu diivanitel ja arutasime suhteid ja suhetest ja poistest jne.. stuffi. Kuni kella 21-ni. Mina leidsin vahepeal oma juukselaki pudeli ning tegin Eva-Liisale kolm.. või neli erinevat soengut ja kallasin ta juuksed nii lakiga üle, et need olidki nagu ainult... lakk.. Olgu, see selleks. Saite vist aru juba, et väga tore kolmapäeva õhtu oli.
 Veel toredamaks läks asi siis kui ma umbes poole kümne paiku pidin hakkama mata tasemetööks õppima.

Siis saabus neljapäev. Selle nädala kõige-kõige kardetum päev. Kohe hommikul mata tasemetöö.. ohjah.. ma olin juba unustanud, kui tähtsad on tasemetööd ja üldse arvestuslikud hinded. Siis oli veel jubedaid tunde ja peale seda läksime kähku koolist Marleeniga läbi kuuma kevade minema. Tõesti jube palavus oli.
Kodus sain vähe olla. Liikusin käbelt jälle edasi. Koolis oli arenguvestlus. Uh, sain kah selle üle elatud. Loodan, et enam ei pea minema. Mulle tõsiselt ei meeldi need. Isegi siis, kui mul on kõik korras.
Ja pam-param-pam. Kooli emadepäeva kontsert. Istusin terve aja lava ääres pingil ja kusagil keskel, peale ühte soololaulu jalutasin oma värisevate jalgadega lava ette, tegin mingi naljaka kniksu ja jooksin klaveri juurde. Siis on mul pooleteise minuti pikkune mälulünk ja jälle tegin veidra kniksu lava ees.
So.. kes aru ei saanud, siis esinesin klaveril. Õnneks mitte üksinda. Pean ennast kiitma, sest sain paremini hakkama kui lootsin ja kõige jubedamad kohad olid ka peas. Ainult vahepeal käe värina tõttu paar klahvi läksid mööda... ups..

lalalaa..

Friday oli neljapäevasesele vastupidiselt selline lebo. Vihma sadas hommikul. Kooli jõudsin nagu vihmametsast välja tulnud immigrant. Päev möödus kenasti, välja arvatud paar minestushetke, mis tekkisid päeva jooksul. No, pildi kaldu vajumine ja sätendavad täpikesed silmade ees tantsimas. Aga ma olen harjunud juba- see on tingitud sellest muutlikust õhurõhust. Et üks päev on soe, teine vihmane ja lämbe. See hullult mõjub mulle. Tujule ka. Väsimus tuleb peale jne..
vahepeal kodus puhkust, siis vennaga väike, kuid väga tähtis miiting ning seejärel liikusin jälle hilinemisega Olevistesse.
Õhtul chillisime veel rongile minejatega Baltas ning nii see päev mööduski.
Nüüd on jälle kõva tuupimine ajalooks ja musa refeka kirjutamine. Puhata tahaks ka.. ?

Mis veel... mnjaa... tabletid hakkavad otsa saama, ehk siis ma ei pea ka enam kugistama neid rohelisi ja kollaseid ja valgeid mugulaid.

Ilm on ilus. Väljas on tohutult kena. Nii roheline ja nii värske. Selline hästi ärkav ja tärkav. Sellepärast on ka kevad mu lemmik-aastaaeg.

Jepjep.. koolis on veel jäänud käia 3 nädalat.
Siis on finito. Nagu selle postitusegagi ;)

I'm so sorry for all the pain

Nutmine võtab energiat, kuid samas täidab see ka uuega. Peale seda tuleb uus hingamine.
Täna ise tunnetasin näiteks kuidas väsimus oli mu peal ja tahtmine oli kõik voodi alla koos mustade sokkidega visata.  Jah, juba praeguseks tundsin ma nii suurt pinget, et toetust otsides ja seda mitte saades ma alustasin vaikse nuuksumisega, mis viis täiesti nutuni välja. Melanhoolik või lihtsalt normaalne inimene, nendesse ei oska ma end sobitada. Kuid nüüd ma tean, et see oli vajalik. Ma sain endast välja lasta selle kurbuse. Sain väsimuse välja ja mõtted selgemaks.

Elu keerdub kogu aeg aina keerulisemaks ja aina rohkem keerdu. Tundub nagu lajatataks asju nina alla kohe meelega, sest meil kõigil on midagi mida teistel pole ja vastupidi. Noh ja tõsiselt riivab hinge ikka see, kui sa oled millestki ilma jäänud. Või lihtsalt kõrvale jäetud. Kõige jubedamini öelduna, sinuga pole arvestatud. Seda tuleb kahjuks päris tihti ette.


Koolinädal on alanud massiivselt. Esmaspäev veidi rahulikumalt, kuid teisipäev jälle täie kiirusega. Ainult tuupimine.. kordamine.. ja endiselt soov jääda pigem lolliks kui kõike seda omaks võtta. Eile õnneks vedas mul ning sain kahest viimasest tunnist ära. Läksin nimelt saksa õpetajale appi ning Apollos kutsusime inimesi mängima saksa keelseid mänge. Väike vaheldus ning selle preemiaks üks priske hinne ning veidi magusat.

yeah.. suht tuim.... tegelen nüüd vist geo power pointiga edasi.. kui suudan.
Just- asjade suutmatuses ongi probleem.  Ma ei suuda palju asju teha.....

I´m never gonna find love

Nädalavahetus on möödas. Kurb mina olen jälle siin liiga soojas korteris ja tunnen, et miski oleks siit nagu puudu.
Kuulan vaikselt siin oma muusikat ja põen eelseisva nädala pärast. Kõik, kes palvetada oskavad või kes palvetavad, võiksid mind ka paari lausega meeles pidada, sest tundub, et nüüd järgmised nädalad on küll hullem pea segaseks jooksmise ja tuupimise aeg. Tänud ette!

Nädalavahetusel olin maal. Hea ja mõnus oli. Seal on mõtted alati mujal. Pere oli koos ja tõesti hea oli olla. Vennaga sai ka mingi aeg niimoodi naerdud, et ta ei saanud isegi teleoniga rääkida, sest me mõlemad lihtsalt kõõksusime naerda. Issi naljad on ka ülekõige. Tõesti, kus ta võtab neid nalju????

Veidi pildimaterjali vahepeal:

Tegelikult tunnen ma end nagu kapsas. Selline... lahtine.. segane.. Üldse pole inimese tunnet.
Ma ei oska seda kirjeldada...
Ma vist lihtsalt tahan, et juhtuks midagi, mis rikuks selle pealtnäha liiga idüllilise ja rahuliku rutiini mu elust.
Midagi on vist kadunud? Kas keegi märkas, et ma oleksin midagi kaotanud???
Keegi võiks aidata mul kodutöid teha. Keegi võiks aidata mul õppida. Keegi võiks aidata mul keskenduda. Keegi võiks aidata mul mõelda, et need 4 nädalat lähevad kiirelt. Keegi võiks aidata mul lüüa kõigele käega. 
Kas keegi on üldse olemas ???

Me ei taha suureks saada

Kui me oleme väikesed, tahame kangesti saada suurteks. Ja mida me suurena avastame? Tahame väikeseks tagasi.

See oli üks näide. Teine näide olen mina, kes ma ka tihtipeale mõtlen, et lõpetasin oma lapsepõlve liiga vara ära. Samas, mul polnud valikut. Teistel pole ka valikut. Me kõik kasvame suureks.. peame ära kolima. Ning ootama aega, millal saame perekonna ja lapsed, et alustada n.ö uut lapsepõlve (või siis vanaduspõlve..)  
 Nädalavahetusel maal mõtlesin, et läheks õue. Järgmine mõte oli, et mida ma õues teen....  jälle meenutas end lapsepõlv, kui viskasin mõne suure jope selga ja läksin koera juurde istuma või siis porilompidesse mudamuffineid valmistama... siis polnud probleemi, et mida õues teha. Võisid rahulikult mingi kaikaga mööda õue või traktorite vahet jalutada ja keegi ei pannud pahaks. Alati leidus ka tegevust kusagil nurgataga. Ja seda ka iga ilmaga.
Ja ma olen kindel, et neid on veel. Veel neid, kes tahaksid nutma hakata kui sõrm jääb sahtli vahele (nagu mina tänaˇˇ) või kes lihtsalt unistavad veel kordki saada üheks päevaks väikeseks põngerjaks emme sülle.
Lapsepõlv on vist kõige kallim aeg meie eluperioodis. Ei pubekaaeg ega suure inimese elu pole pooltki nii vaba ja muretu kui laste oma. Ning nii tahaks öelda, et nautige seda !!! aga te ei mõista ju seda, sest te tahate suureks saada....


I.

viirus mu mõtetes

Jällegist siin. Alustamas oma 795ndat postitust. Paari päeva pärast tuleb 800 ära, eh?

See nädal on mõnusalt lennanud. Kolmapäev oli veidi jube hommik, aga koju tulles panin musa jälle põhja ja jäin kodukat ootama. Peaks mainima, et see viimane kodukas oli eriline. Sõime jätsi, naersime hullult ja mina tegin väikese jutluse või arutluse Suhete teemal. Anete pidi küll rääkima meile vallalisusest, aga kuna ta ei saanud tulla ja ma sain sellest nii hilja teada, siis võtsingi riiulist ühe raamatu ja sellega koos vestlesin tüdrukutega sellest olulisest teemast. Selle eest sodisid nad mind minu ja Angelica silmalaineritega ära.. (Y)

Neljapäev möödus... Eriti ei mäletagi sellest midagi. Ainult seda, et hommikul kiirustasin kooli, tegin seal töid, jooksime kekas jälle mingeid hulle ringe ja koju tulles sõin end täis ja läksin magama. Siis vaatasin telekat ja sõin jälle. Kirjutasin kirjandit ja öösel hilja magama tagasi.. tohutult tüüpiline ja igav.
Hullult sõimasin ka kõike ja iga asi ajas närvi. Olin õhtul endas pettunud, sest ma loopisin nii koledaid sõnu terve päeva vältel välja.

Täna on küll ilus päev olnud. Uni oli pikk, lausa nii pikk, et jäin tundi hiljaks u.20 minta
Sotstöödes oli jälle külaline. Teema eriti sotstööd ei puudutanud, aga huvitav oli küll.
Veel mõni tund, klaveri harjutamine ja koju. Hetkel on tuju täiesti positiivne.
Kui kolmapäeval olin ma väliselt rõõmus-naersin, naeratasin jne, siis täna olen ma just sisemiselt rõõmus. Ilm on ka minu jaoks täpselt paras. Selline keskmiselt soe.

Nüüd chillax kodus ja õhtul Olli. Julia peaks ka seekord tulemas olema, niiet tuleb tore :)

Oeh.. ma ei oska enam midagi öelda.. kõht ka koriseb. Lähen söön :D

A ja muide, te võite märku anda, kui teile mu uus bänn meeldib =)

Danke.

Is it true, Nicoleta Dara

Jälle üks tõsiselt mõnna lugu, mille järgi olen siin viimased pool tundi sehkeldanud ja tantsisklenud.
Ma lihtsalt ei saanud seda sheerimata jätta ja kellel pole oma ajast kahju, võib kuulata. Ehk meeldib sullegi ;)

Uki, nüüd veel kliinima ja siis kööki. Umbestäpselt kahe tunni pärast on kodukas algamas.
Bye!

1.mai

Möödunud päev oli siis 1.mai. Vaba päev, kevadpüha.
Pean mainima, et ma ei mäletagi aega millal mul viimati oli mõni päev nädala sees vaba, sest oli 1.mai....

Igatahes, täna sain siis oma väsimuse välja magada. Ja ilmselgelt oli mul seda väsimust päris palju, sest magasin ühtejutti 13 tundi. Ärkasin kell kaks päeval.. massive sliip oli. Unes nägin, et mul oli väike tütar....

Ülejäänud päev möödus veel magades (akna all päikese käes põrandal); röstsaiu sõin ka terve hunniku. Gotta love my  new toaster ;) ja telkut vaatasin ka. Ühesõnaga tublist õppimistest terve päeva polnud haisugi. Võtsin küll asjad lahti, aga noupp.. ei suutnud midagi kasuliku peale nende avamise teha. Ainult musa referaadiks sain veidi inffi otsida, aga see oli kõik seoses kooliga.
Minu plaan kinno minna suri juba eelmisel õhtul, kui ma ei leidnud endale ühtegi sõpra, kes tuleks.. plaanisin siis täna niisama õue minna, aga suur laiskus tahtis ka selle tee kinni panna.
Igatahes, sain kõnele vastuseks uue kõne ning selgus, et mul on isegi võimalus Helinaga ja Richardiga õhtul õue minna. Mina läksin veidi varem välja, jalutasin kena ilmaga. Solarises sain tüüpidega kokku. All poes oli  tore vahejuhtum. Veidi segadust tekitav, aga meeleolukas. Ning kui olime oma jätsidega üles jõudnud, kukutas Helina oma jätsi EMT poe ees maha ja siis eemal seisev turva ütles naerdes midagi "5 sekundi reegel". Selle peale hakkasin mina üle terve Solarise naerma. Yeah, Solaris rahvas on muhe.

Kui olime ainsa meessugupoole Baltasse ära saatnud (jälle Balta, see on iga kord teemas kui R.näen) jäime Helinaga veel chillima. Päääris pika ringi tegime mööda Põhja puiesteed. Käisime Tivoli juuures. OO, kui eufooriasse me sattusime. Nii värviline, nii lahe musa, nii chill. Aaah.. täiega tahaks sinna minna. Aga kõik see  värvikirevus, mm.. seda ei olnud kerge teloga pildistada, aga paar lahedamat sain.
 Koju sain veidi enne 23-e. Ammu polnud nii hilja õues olnud.

Lahe õhtu oli, kahju küll et päev sai nii maha magatud, kuid annan endale andeks. Puhata ikka parem kui õppida vabal päeval. Homme jällle kool ja siis kodukas @my place ;)

Okeh,
G.B.Y