Feet moments of summer

 Tere jälle!

Suvi on kohe-kohe, no kohe väga kohe läbi saamas ja see on kurb. Mau :(
See suvi oli kindlasti erinev teistest ning pakkus rõõmu päris palju.
Suve kokkuvõtteks avastasin oma pildialbumitest palju.... jala pilte. Well, panin siis need kokku ning jutustan läbi jalgade oma suvest. Kõlab ju toredalt. :D


(NB. Kui sul on jala-fetiš, siis palun ära edasi keri) :)

 Palju sai rattaga sõitmas käidud  see aasta. Tavaliselt viisid teed iga kord mere äärde. Liiklushuligaan olen, jah-jah.
Siin ülemisel pildil on üks esimestest pikkadest sõitudest sel suvel. Suutsin Kakumäe romantikuid oma kohaolekuga häirida. Sorri.

























Siis tuli PP. Rakveres. Võililled õitsesid ja oli kena aeg. Selline... kena ja kollane.







 Galaxy retukad on ikka teemas. Ootasin bussi ning selle saabudes sisenedes keegi seljatagant tervitas mind. Nagu ikka, töökaaslased igal pool. Ta mainis, et oli kaugelt just näinud neid retuuse ja mõtles, et kes neid lahedusi kannab. Siis selgus, et mina. :)

 Mäletan, et too päev rannas sõbrannaga piknikku pidades pidin palju kannatama. Kingad oli väikesed, nendega oli ebamugav kividel käia ning mul oli külm kogu aeg. Aga see-eest oli me söögipoolis väga hea ning pildimälestused siiani alles.

 Rabamatka päev. Ronisin puu otsa tol päeval. Oih. See oli awkward.


 Need 2 pilti on suvelaagrist. Sodimine on alati minu teema olnud ning seetõttu polegi väga veider, kui mul on käed-jalad mingit jura täis. Aga well, laager ise oli väga meeldejääv. Üle pikkade aastate üks lemmikumaid. Ööd olid küll külmad ning plaanisin enam telgis mitte magada. Aga siiski, on mida mäletada.

 Ja siiis, tuli pikkisilmi oodatud puhkus ja reis. Nädal Prantsusmaal ning ülejäänud nädal sinna ja tagasi sõiduks. See sündmus pani kindlasti mu suvele veelgi erilisema tähenduse. Nii palju toredaid inimesi, uusi tutvusi, head meeleolu ja iseenda premeerimist. Kordagi polnud sellist hetke, et ma oleks kahetsenud või koju tahtnud. Seega 10 punkti mu täiuslikele puhkusenädalatele :)

Ja suve lõpetas jällegist rattatrip mere äärde. Tõenäoliselt oleme nüüd ratastaga Tallinna äärde jäävad pangad-lahed kõik läbi külastanud. Ilma võiks veel olla ja samuti ka aega. Aga nagu on üheski lasteluuletuses öeldud, siis "...days are now busy, there's not so much fun"!



Nüüd kokkuvõtvalt selle suve kohta ütleks, et värvikirev oli. See osa siin on ainult tükike kogu sellest peost ja meeleolude keerisest, mis läbi kolme kuu kestis. Seega,

Summer 2015 - DONE!

Öises taevas, oled loonud Sa, tähed särama

Õhtupimeduses vaatan taevasse, näen seal suurt vankrit. Lasen pilgu alla ja näen kirikut ning kuulen võõramaiste keelte sosinaid. On soe ja olen Prantsusmaal.

*nädal hiljem*

Õhtupimeduses vaatan taevasse, näen seal suurt vankrit. Lasen pilgu alla ja näen tänavat, kortermaju kahel pool teed, autosid ning vaikust. On soe ja olen Tallinnas. 

Kui millegi pärast armastada suve lõppu, siis just selle pärast, et ööd on pimedad. Pimedad, aga tähistaevased.

Olin reisil lõunapool, Prantsusmaal, ning seal üllatas õhtul meid kaunis tähistaevas. Ühel õhtul vaatasin niisama, üksinda. Sellest mulle ei piisanud ning oma magamiskotiga viskasin telgi ette pikali, kus lamades ainiti seda müstikat vaatasin. Sulgesin silmad, tundsin seda kargust ja imelisust. Mõtted triivisid kaugemale, tähtedest kõrgemale. Ühel hetkel tundsin kaelal kõdi. Avasin poolehmunult silmad ning raputasin sipelga maha. Oli aeg telki tagasi kolida. 

Järgmisel õhtul võtsime suurema kile ning jalutasime eemale põllule. Nagu ussid kookonis, heitsime viiekesti pikali magamiskottidega ning jälgisime tähti. Tunnid möödusid, tähed langesid. Langesid sügavikku, taeva varjudesse. Jällegist nii kaunis ning nii ehe. Nii lähedal mulle, et tahaksin käega katsuda. Parem kui filmid. Tähti kukutav tähistaevas. Kuidas on miski nii kaunis olemas? Ma armastan seda. Iga kord armun üha uuesti ja uuesti. Taevasse, mis on nii võrratu ja pimestav. Segadusttekitav, kuid lihtne oma värvidelt. 

Olin kurb, et ei saa tükikest endaga kaasa võtta. Et ei saa pakkida seda kotti ning kodus lahti võtta. Sa oled liiga kaugel! 

Aga kes otsib, see leiab. Olen tagasi Eestis ning õhtul jalutades jäin taevast jälgima. Jah, seesama suur vanker on ka siin. Tähistaevas ikka tuli minuga kaasa. Võtsin hetke, seisatasin ning unustasin end jälle seda vaatama. 

Aitäh, et ka see aasta röövisid mu meeled, tähistaevas.