moosisai

Mmm... olen täna väga palju moosisaiu söönud. Küll piimaga, morsiga, ja ilma joogita. Üks sai sai vahepeal juba otsa ning järgmine on poolik. Ja vaarikamoos sai ka otsa. PS. Juhin tähelepanu, et emme tegi alles eile õhtul selle purgi lahti. Ja vähem kui 24 tunni pärast oli see tühi. No olen ikka õgard. Kusjuures olen täheldanud paari viimase päeva jooksul, et ma olen suurenenud. Pifff. Kahjuks mitte pikkuselt. Siis oleksin ma väga rõõmus, sest nooh.. selle 163 cm juures võiks ikka ju mõnda sentimeetrit juurde soovida. Aga asi siis selles, et riided on väikseseks jäänud. Püksid on kitsad, pluusid nabakad ja pesu pigistab seljas. Olen suurenenud. Väga markk,. , eksole :D Tuleb lõpetada moosisaiade nom-nomimise.

Argh.. on kaks mind. Üks kes sööb, ja teine, kes .. ei söö (ma ei tahtnud sõna näljutab öelda) :D

Ja on veel mõnes mõttes kaks mind. Üks keha, kuid kaks sisemist mina. See on minupuhul nii tavaline. Hea ja halb. Positiivne ja negatiivne. Negatiivne mina elab rohkem väljapoole ja on sageli kurb ja kuri. See on see, kellest tuleb masendus. Kuid see positiivne mina on sealt veel edasi. See asub veel sügavamal. Ning see elab sissepoole. Näeb kõiges ikka seda positiivsemat poolt ja sisendab ka teistele, et igas halvas asjas on ju killuke head ka. Positiivne sisemus- seal on alati väike rõõm ja rahulolu. Imelik, kuid need kaks käivad alati käsikäes ja pole üht ilma teiseta. Mõnikord ehk üks varjutab teist, kuid need mõlemad on alati olemas.

Forever.

Täna oli suhteliselt mõttelage päev. Loogish. Neljapäev ju. 7 tundi. Mata kontrolltöö, pranglimist, kirjutamist, arvutamist ja oeh.. mida kõike veel. Koolist polegi enam midagi rääkida. Käin seal korrapäraselt. Pole ühtegi korda puudunud. Hinded on head. Olen õnnelik selle üle. Vahetunnid on ikka lühikesed ja söögiisu tuleb ka igapäev juba tund-kaks enne õiget söögivahetundi. Meeleheitlikult ootame tundide lõppu. Ja inimesed on ikka samad. Mõni on siin ainult paar päeva haige olnud ja täna ilmus kooli. Aga muidu ikka igav. Grf. Inimesed vaatavad üksteist, mölisevad üksteisega, ja on niisama nõmedad. Okei, keegi pole nõme. Lihtsalt omamoodi.

Ainuke revolutsioon on see, et päike on väljas olnud natuke. Wiiiii. So cool. It makes me more happier. Tekitab tunde, et tahaks õue joosta ja murule pikale heita... aga... ei saa... :( sest õues on kohati isegi üle, tähendab, alla -10 kraadi ja siis oleks parem ikka seda päikest toaaknast jälgida.

Aga tore on see olnud, et olen nüüd iga päev kuskil umbes tunni võrra varem koju saanud. On rohkem aega endaga tegeleda, puhata ja muidugi õppida. Jaah, olen tuupur ja õpin :)))))

Homme läheb ainult pikaks vast.. Plaanide järgi peaksin homme olema koolis alates kella 7.40 (nagu tavaliselt iga päev) kuni ehk poole üheksani õhtul. Üle 12 tunni. Arghh.. kooliarmastus ? mkm. Pigem ikka see, et meie väikeses koolis toimub playbox ja disko. Ja kuna suurem osa võistlejaid on ikkka algklassidest, nagu alati (sest mida suuremaks nad saavad, seda passiivsemaks muutuvad.) siis otsustasime Valeriaga, et peaks ka midagi tegema. Suht põeme, sest me mõte tundub kohati vääääga x-feil olevat ja ma kardan, et meid naerdakse välja, kui me seal kahekesti tammume. -.-

Aga loodame, et mitte. :D

Tegelikul on mul veel palju teha. Vaja ettevalmistada me kava, otsida riided, juua, pesta,õpikutele pabereid panna, peale kirjutada, pilte vaadata/sorteerida, arvutada ja lõppude lõpuks magama ka minna. Oeh.. Miks peab küll nii palju kohustusi olema ? Tahaks kõige selle peale ühe moosisaia võtta...

Olge mõnusad ja õnnistatud !!!

Tänase päeva laul: Newsboys - Escape. link.