keeruline.

Tere jälle,

Möödunud on järjekordne päev ja seljataga on väsitav
koolinädal. Raske nädal oli. Ja ega tänase kohta ei saaks ka midagi suurt
öelda.
Olin üksi terve päev. Kuulasin muusikat. Kõvasti. Ja
olin
iseendaga. Mitte ei eraldunud kuhugi. Olingi üksi, sest teised arvavad,
et ma
olen mingi vaimuhaige. Kujutan endale asju ette...

Ma pole õel. Ja ma ei rõhuta seda. Lihtsalt mainisin, et
inimestel poleks valesid arvamusi.

Ja ma mainiksin siin ka ära seda, et mulle ei meeldi
kahepalgelised inimesed. Aga kui nad tulevad jälle minuga "sõbrad" olema,
siis
ma lihtsalt viisakusest vaikin ja teen ilusa näo pähe. Lihtsalt
teinekord.. äkki
otsustaksite ära, kummale poole hoiate või kellega siis
koos olete.

Okei, liigume edasi.

Midagi positiivset ka ehk ?

Kodu on alati kõige parem koht. See on turvaline ja seal
ei ründa mind tavaliselt keegi. Ja kui keegi isegi hakkab arvuti kaudu
midagi
halba tegema, siis saab lihtsalt ära blokkida või arvuti kinni panna.
Nii lihtne
see ongi. Miks pole reaalsus selline küll ?

Igatahes, kodus oli ema, kes oli just jõudnud Rakverest. Ja
kuna mina kaasa ei saanud (tahtsin Põhjakeskusesse), siis ema käis ise poes
ja
ostis mulle midagi enda vaatamise järgi. Sain endale teksased ja siis
mustad
läikivad retuusid. Täpselt samasugused nagu Annul. Me oleme nüüd
ühtekad ;) Ta
nägi ühte pilti, kus annul olid need jalas ja siis ta soovis,
et mul oleks ka
sellised. Mul on kohati isegi tunne, et ta tunneb neist
rohkem rõõmu, kui mina.
Ta vist kannaks neid isegi, kui ta nii vana poleks
:)

Eniveis, ja siis mingid talvesaapad sain ka. Ja budi-badi.
Süüa ka.

Ja nüüd ongi juba õhtu käes. Ja ma olen segaduses. Mida homme
teha? Kas minna Tapale kelgutama või mitte? Ma ei tea. See kõik on niii
keeruline.

Elu on keeruline.

Sama keeruline nagu see pilt siin.

Sama abstraktne.

Sama sügav.

Sama terav.

Sama värviline.

Sama koomiline.

Sama must.

Õnnitusi! ja Kaunist nädalavahetust!

Tänase päeva laul- Eminem - Like toy
soldiers. link