Tore. Inimesed arvavad, et ma mõtlen endale ise haigusi välja. Kahju kui inimesed minust ei hooli.
Eitea küll, miks ma peaksin endale nii tõsist haigust välja mõtlema. Nagu ma hullult tahaksin hakata käima arsti juures, kes sisendab mulle et elu on ilus ja roosa ja värviline nagu omasooiharate lipp. Ja ma ei taha hetkel ka mingeid rahusteid hakata neelama. Need teevad mind uniseks, võtavad tähelepanu ja siis ei tule mul midagi koolist ega millesti muust välja. Niiet väga tobe on mõelda, et ma olen endale selle ärevushäire või mis iganes välja mõelnud.
1 comment:
Olen kuidas olen, ikka ei mõista mind keegi. Raske on olla nii mina ise kui ka keegi teine. Ausalt noh. -.-
Post a Comment