Kop-Kop ärevushäire

Nii. Tegelt tahtsin rääkida eilsest.
Eile. Tulin koju ja nagu tavaliselt iga päev, võtsin ka lehe postkastist kaasa. Tulin tuppa ja jäin seda sirvima-lugema. Ja sattusin ühe huvitava artikli otsa. Võib vast ka öelda, et sain endale diagnoosi pandud... okei, aga teemast siis.
Lk. 14, Tervise teemas oli selline pealkiri nagu "Ärevushäire - uus moehaigus või tõsine tervisehäda"
Hakkasin siis huviga lugema ja sain teada üht-teist.
Ärevushäire on inimpsüühikas tekkinud meeleoluhäire, millega kaasneb ilma nähtava põhjuseta sisemine pinge, muretsemine, hirmu- või kartustunne. Jah. Mul esineb seda tõesti väga tihti. Ja kui aus olla, siis mul on alati mingeid asju, millepärast muretseda. Kasvõi asjade pärast, mis on poole aasta pärast. Nagu eksamid, järgmine keka tund, koolide sisseastumiskatsed jne.. Ja mu ema on mulle pidevalt öelnud, et ma muretsen liialt tühiste asjade pärast, ehk mõtlen üle.
Sümptomeid on seinast seina. Tavaliselt tuleb patsient otsima kehalist haigust, mitte meele-oluhäiret. Muretsetakse näiteks südamekloppimise, higistamise, kõhugaaside ja tulevikus tekkida võivate hädade üle. Ka see on tõsi. Olen tõesti isegi muretsenud näiteks liigsete kõhugaaside pärast. Et kas mul on siis midagi seedimisega viga ? Ja kui mäletate, mul sügisel valutas pidevalt pea, siis ma mõtlesin endale ka mingeid karvaseid haigusi välja.
•• Kas ärevushäiret võib nimetada tinglikult ka moehaiguseks… - Absoluutselt vale lähenemine. Kindlasti pole see moehaigus. See on päris tervisehäire, mis võib tabada igaüht. Haiguse täpne põhjus on teadmata. See võib olla seotud mingi konkreetse eluetapi ja läbielamistega, kuid ei pruugi. Ärevushäire on iseseisev haigus, kuid see võib kaasneda ka teiste haigustega nagu depressioon. Läbielamised- need on mul jah. Koguaeg. Ja deprekas.. see on mul ka vahest jah.
Ametlik statistika ütleb, et naistel esineb ärevushäireid kaks korda sagedamini. Osa ärevushäireid algavad pisut pärast teismeliseiga. Haiguse all kannatavad just läbiviielised, kellelt oodatakse palju ja kes ongi väga tublid nii õppimises, spordis kui ka ühiskondlikus elus. Surve noorele on nii suur, et tekib arusaam, et kui ta eliitkooli viitega ei lõpeta ja ülikooli ei lähe, on ta luuser. Kammoon. Ja ma arvan ka (alateadlikult), et kui ma ei saa endale viisi, siis ma olen nõmedik. Kardan, et isa või ema hakkavad siis õiendama, et miks ma korralikult ei õpi, sest algklasssidest saadik olen tubli olnud ju..
Inimesed häbenevad sellest rääkida. Põhiline, mida kardetakse, on mittemõistmine. Pff.. tuttav värk. Kui palju ma olen teile öelnud, et "te ei saa sellest aru" ? ...
Kui ärevushäirega ei saada enam iseseisvalt hakkama, võiks oma murega esmalt perearsti poole pöörduda. Ma arvan, et ma küll saan sellega hakkama.

Nüüd ma vähemalt tean, mis mul viga on. Ja kui keegi tahab tervet artiklit lugeda, siis see on siin

Õnnistusi teile !