päev linnas ja teeviit

Istun, ja naeran. Naeran, ja poetan mõne üksiku pisara sinna vahele. Enam
ei saa millesti aru. Külm on. Palju on toimunud. Ehk isegi liiga palju. Ei jõua
kõigega harjudagi.



Täna oli üks väga väsitav ja tegus päev. Täna pidi meil klassiga olema
linna trip. Aga sellest meie klassi koosseisust oli kohal ainult.. 6. Osad olid
võistlustel, mõni puudus põhjuseta. Ühe poisi asendajaks võtsin ma kaasa Annu,
sest piletid olid õpetajal ostetud. Ja mul tuli südamesse pakkuda talle seda
võimalust kaasa tulla. Reis Tallinna oli väga mõnus. Sai palju naerda ja banaane
süüa. Meie sihtkoht oli siis Teeviit 2010. Räägiks sellest siis pikemalt. See on
siis selline koolide tutvustuse värk, kus on paljud kutsehariduskoolid ja
ülikoolid kokku tulnud, et reklaamida oma koole ja tutvustada neid. Mina endale
küll ei leidnud sobivat kooli veel tulevikuks, kuid ma sain palju palju
flaiereid ja igasuguseid tutvustavaid brosüüre. Terve käekott oli neid täis :D
Mina sain ka palju pastakaid. Umbes 6-7 pastakat :D ja siis rinnamärke saime ka
igasugu hunniku. Ning õhupalle. Ja võtsime osa paljudest loosidest. Mina võitsin
nokamütsi. Neid saime ka. Need olid materjaalsed asjad, mida saime. Mina sain
peale materiaalse nännihunniku veel ühe lavakogemuse lisaks. Jalutasime seal
ringi, teises saalis, kus tehakse kohe inmeste silme pirukaid, rõivaid ja muid
asju. Ehitatakse jne. Ja seal oli keskel üks lava, kus rääkis see päevajuht või
kes iganes seal oli. Ja maitea, meie kolmekesti (mina, annu, valdis) kuulasime
teda ja siis ta vaatas meile otsa ja siis küsis midagi, mina vastasin ja siis ta
kutsus mind lavale. Ja äkitselt olingi ma oma õhupallide ja elektrit täis
juustega seal laval. Ja ma üldse ei pabistanud, punastanud ega midagi sellist.
See oli nii vaba olemine :) Eks sellepärast mul see jutt ka jooksis õnneks.
Rääkisin siis natuke enda tulevikusuundadest, plaanidest ja miks ma tulin
teeviidale ja kõike sellist teksti. Lahe oli. Ja siis seda ka, et meie Annuga
liitusime reformierakonnaga. Et siis oleme noored oravad. Päris kõva värk.
:D



3 tundi sai kiirelt mööda saadetud nende bokside vahel jalutades ja siis
sõitsime bussidega laserzone. See siis selline koht, kus on pead ringi jooksma
oma püstoliga ja tulistama laseriga teisi. Eks te teate ise ka. Kahjuks juhtus
mul selline asi, et ma jäin viimaseks.. No olen ma ikka paras jörss küll. Ma
lihtsalt ei leidnud neid baase, mida tulistada.. omg.

Tagasi tulles hüppasime veel krissust läbi ja ostsime prisma pirukaid. Ja
siis juba vaevaline teekond kitseküla peatusesse. Seal külmetasime oma 20 mintsa
ja mind jõuti juba ristida "bi-uudishimulikuks". No maitea, ma lihtsalt ei oska
seda kommenteerida.



Koju jõudsime, läbikülmunult ja väga väsinult. Vähemalt mina küll. Uuh. Aga
minuarvates oli meil väga tore päev. Linnaskäik teeb alati tuju paremaks
millegipärast. :)