katused; isetegevus; J; meeleheitel kohuke; Tuta

Juba mitu nädalat olin oodanud seda päeva. Ja nüüd, kui see lõpuks kätte jõudis, sai see sellise powerbooost kiirusega läbi, et täitsa kahju.

Täna siis kell 8 ülesse ning üllatus-üllatus, mulle polnud see üldsegi raske. Olin isegi ennem kella juba üleval. Siis rongijaama ja sealt Annuga Tallinna. Juba baltas oli meil vastas Helina. Koos seiklesime siis läbi vanalinna solarissse. Seal sain väikest massaaži ja siish.. jalutasime niisama. Peekrisse ja Solli ja Virru ja Hessis käisime einet söömas ja siis võtsime suuna taaskord solli poole, aaga ma ei läinudki sisse. Jäin solarise ukse taha ootama sõpra kellega kokku sain. Wink Wink.

Sain siis temaga kokku. Ja esimene lause mis ta mulle ütles, juba kaugelt, oli : "Sa oled ikka nii lühike" või midagi sellist. Ja nagu muuseas astusime siis kohe solarise uksest sisse, aga nojaah. Ukse taga olid HELINA JA ANNU !!! Nad luurasid minu järgi. Nagu tõsine arrghh.

Andsin siis teada et meid jälitatakse ja siis lihtsalt kiirendasime sammu ja n.ö põgenesime nende eest ära :D (Ma pole kunagi varem pidanud Annu eest põgenema)

Lõpuks saingi J-ga kahekesti olla. Koos veedetud 3 ja pool tundi möödus tõesti kiiresti. Selle aja jooksul me suht palju jalutasime. Vahepeal istusime ka Lidosse maha ja niisama soojenesime.

Siis käisime katustel. Tahtsime nordic hotel vms. katusele saada, aga ei saanud. Küll aga solarise katusel oli väga lahe olla. Hästi palju käisime poodides, paljudest jalutasime niisama läbi. Mõnest sai midagi ostetud ka.

Mis siis veel.. hm.. vahetevahel olin ma närvis. Sattusin eriti piinlikusse olukorda, kui paistis välja, et mu käsi võbeleb. Ja siis palju oli lõpetama lauseid ning nii paljusid asju tahaks veel öelda ja teha.. pekki, šokolaad jäi ostmatta ja kalli ja ka nõudmata. Aga vahet pole. Ja just seesama. Vahet pole. See oli terve päeva mul suus. Iga asja peale "Vahet pole". Ma arvan, et see hakkas talle ka juba närvidele käima lõpuks. Ja siis need teised sõnad mida koguaeg kasutasime. Nagu näiteks "Isetegevus ja omalooming". Mingi tema inside joke. Aga ma sain ka sealt nüüd natsa osa :D

Mina suutsin ka talle leida geniaalse hüüdnime "meeleheitel kohuke". :) No ta on ju kohuke. :D ainult mitte meeleheitel.. aga see oli lihtsalt mu kleepsu peal kirjas, millle leidsin kotist. See kaunistab nüüd tema telefoni, kui ta pole seda juba sealt eemaldanud.

Siis ta "natuke" mõnitas mind ja kella neljaks saatis ta mind baltasse. Hea, et ma oma kindaid tema kätte ei unustanud ja mina tema omasid, kuigi oht oli. Ja siis otsisin ma Annu ülesse, kes oli endiselt Tutaga koos. Nemad siis piidelisid mind selliste puurivate pilkudega ja siis ma läksin rongi. Jätsin Helinaga hüvasti ja asusime Annuga rongi.

Leidsime sobiva koha ja istusime. Annu vahest ikka puuris mind oma uudishimuliku pilguga, aga ma üritasin natuke puhata ja kõike seda muinasjuttu seedida. Rongis saime jälle naerda, nagu alati. (Rong on naeruteraapia koht) Ning kuidagi kahtlaselt kiirelt tuligi Jäneda. Õues oli juuuube nõme ja kolekolekole tuisk. Emme viis Annu koju ja võttis ka peale kässaõpsi koos mingi naisega.

Sain koju ja jäin voodisse. Mõtlesin, igatsesin, unistasin ja pikutasin. Ülejäänud õhtu olen veetnud siin niisama. Vaatasin Eesti Talenti. Selle võitis Erki-Andres Nuut, kes mängis rohukõrrega igast muusikat. Tõeline talent. Ja nüüd lihtsalt haigutan. No on elu.

Otsustasin, et homme ma Tapale ei lähe. Istun pigem kodus, magan ja parandan viimaseid hindeid, mida annab veel parandada. Ja kirjutada on kaa veel vaja.. oeh. Kusjuures sellest rääkides tuli täna selline hetk, kus küsiti minu käest, et "Noh, millal siis su esimene raamat ilmub?" Alguses oli mul et waat. Et liiga kiire ja kõike värki särki, kuid tegelikult.. peaksin selle peale juba mõtlema.. Tegelikult oleks mul mõtteid ja ideid ja süžeesid küll, aga kõik tuleb lihtsalt teostada. Vot nii.

Siia lõppu siis veel mõned müramispildid tänasest ning mina tõmban kerra end. Niigi jäi täna mul lõunauinak vahele ning uni pimestab silmi.