Seltsid inimestega, kellel on sinu nägu

Ooh. Täna on nii teistsugune päev olnud võrreldes eelmistega. Muidugi oli tegevus ikka sama. Terve päev kodus ja nii. Lihtsalt lasin üle. Aga täna oli lihtsalt rõõmus tuju. Perega istusime ja ajasime mingit juttu, kus ma lõkerdasin. Ja siis ema vahepeal tegi ka mingit tegevust mis ajas mind hullukanti itsitama. Ja siis täna käisin õues jalutamas ka. Tõin postkastist Päevalehe ära. Ja muide, meie postkast pole nii ligidal, et kümme sammu. Meil asub see mingis pooles külas ja siis peab jalutama natuke. Täna läksin vabatahtlikult seda vahemaad jalutama. Ja siis tagasitulles nägin, et maja ees on minu kelk, mis on vist juba üle 10 aasta vana, sest ma käisin sellega lasteaias kelgutamas. See oli seal maja ees ja siis ma lihtsalt ei suutnud vastu seista kiustatusele sellega kusklilt mäest alla lasta. Muidugi, pole meil siin mingeid munamägesid ning ma pidin leppima kõige suurema lumehangega, mis seisis aia juures, kus on ka koer meil. Ja muidugi vaatas koer mind päris huvitava pilguga, kui ma ronisin sinna hange otsa ja siis igatepidi punase kelguga alla lasin. Küll kõhuli, selili, jalad püsti ja igatepidi muud moodi. MUidugi sai ka ilma kelguta sealt alla libisetud, sest vahepeal lihtsalt ei suutnud tasakaalu säilitada ja siis veeresin sealt alla. No, mul ikka juthtub ju :)

Muide, kõigeta saab elada, kui seda tahta. Täna avastasin just :]

Ja siis tegelikult tahaks täiega kelgutama minna. Ja mitte maja ette lumehange, vaid näitaks Annuga lipukale. Või siis kellegi muuga kusagile põnevasse kohta.. ja kinno tahaks ka minna. Tahaks seda "kohtumine väikeste fockeritega" vaatama minna. Need eelmised kaks osa on olnud lihtsalt nii head ja Ben Stiller on ka mu lemmiknäitleja, niiet kui jaanuari alguses linna ja aega on, siis seda vaatama.

Tegelikult olen ma ikka no täiega tänulik Jumalale, et mul on selline kallis sõbranna, nagu Angelica. Kui teda poleks, siis kes muu ikka oleks ? Tema on suutnud mind nii palju naeratama panna ja ka nutma. Tema on see, tänu kellele on võimalikud olnud ka need fotosessioonid. Tänu temale pean ma blogi ja ma ei oskagi öelda, kui palju asju on just tänu temale olnud võimalikud. Suur aitääh sulle !!! Varsti näeme.