See kes tänasega rahul pole, õppigu sepitsema paremat homset.

Ma imestan, et mulle on öeldud viimasel ajal mitu korda, et ma olen julgeks muutunud. Hmm.. kas tõesti ? 0.O
Igatahes, eilse hommikust ei tasu rääkida. Tundidest samamoodi. Reede nagu reede ikka. Möödub kiirelt ja opa, varsti ongi nädalalõpp. Õnneks jäi meil eile teadmata põhjustel esimene mata tund ära ja see asendati meil viimase inkaga. Niiet kokku oli meil 5 tundi. Ja peale tundide lõppu tegi Annu ettepaneku minna natukeseks tema juurde, sest nkn oli ju bussini aega ja meil mõlemal tunnid läbi. Seadsime sammud siis tema poole, kuni sain kõne vennalt, kes teatas et on meie kanti jõudnud. Tahtis mind ka koju minnes peale võtta, aga ma ütlesin, et pole vaja. Aga ta siis ütles, et ta viib meid Angelicaga maja juurde ära. Olgu, jäime siis lossi ette seisma ja kohe ilmuski nagu võluväel välja Dodge Ram. Sees istus minu kallis venna. Esimene asi oli meil annuga see, et meil lihtsalt jäid suud lahti. Kuna see oli nii kõrge. Ja meil oli veel vaja sinna sisse istuda. Seal polnud mingit jalaastet või nii ja siis me pidime maapealt rohkem kui poolemeetrikõrgusesse kabiini istuma. Mul ju ei tõusegi jalg nii kõrgele !!! :O
Igatahes, saime kuidagi sinna sisse roomatud. (olen kindel, et Annu naerab hetkel selle peale. Ma ka) Ja siis sõitsime Annu maja juurde. Hüppasime autost alla (alla minna on sada korda parem kui peale minna). Tema juures koristasime tuba, mina sain paar asja endale. Mina andsin koolis vahetunnil enda särgi (või midagi sellist) talle. Niiet täiesti aus kaup. Kaup kauba vastu :D
Aeg möödus kohutava kiirusega. Ja pidingi minema kooli poole. Bussi peale ja siis juba koju. Aga koju ma alguses ikka ei jõudnud. Tulin koolibussi pealt maha. Alustasin veel Valeriaga tähtsat juttu ja juba sõitsid vastu venna ja issi ja lunisid, et ma peale läheks. Jaah. Ma pidin jälle kudagi sinna sisse ronima. Koos kottidega veel. Lahe. Ja jälle Jäneda poole tagasi. TopeltLahe.
Kuidagi jõudsin koju. Ja siis kuulasin muusikat. Jäin veel pooleldi unne, kuid just siis kutsus ema, sest "Kodus ja Võõrsil" algas pihta. Vaatasin siis selle seebi ära, mida olen jälginud sünnist saadik. Ja siis juba netimaailma. Nagu alati. NomNom oli ka vahepeal ja siis "Kelgukoerad". Päris segane oli see, sest see oli kolmas jagu. Aga mina olin näinud ainult esimest. Eelmine reede mind polnud kodus. Ja siis ma ei saanudki aru, kes need vennad krambid olid. :D Aga see selleks. Õhtu sai mööda saadetud ning magama jäädes uinusin ma peaaegu silmapilkselt. Unes nägin ma sellist toredat asja, et ma korraldasin oma ema ja isa pulmi. Ise olin ma seal juba suur naine. Ja seal ma siis sehkendasin, sahmerdasin, orgunnisin asju. Ja toimumispaik oli vist Jäneda loss, sest kogu tegevus käis selle ümber, kui ma õigesti mäletan ikka.
M, ja naabreid nägin ka. Valeria ja tema perekond. Tore unenägu oli. Mulle meeldivad unenäod.
Silmad avasin peale poolte kahtteist. Voodist ülesse sain pool üks või kuidagi nii.
Lugesin, sõin, lugesin, jõin teed, lugesin ja ... maitea. Siis ma ei mäleta enam mida ma tegin.. Õppisin äkki ?
*mäluauk*
Nu ja siis sai juba jälle see undav kast käima pandud. (arvuti) Kolasin seal natuke ringi ja siis tuli tuju lauda koristada. Koristamise käigus leidsin üles oma kaardid, palju paberit, kuulikesed, igast muud pudi padi ja kõige rohkem leidsin ma sodipaberit :D
Tegelt oleks pidanud ma Annuga kelgutama minema Jänedale, aga vaat. Tutkit! Annu plaanid muutusid. Ja olin sunnitud istuma kodus terve päeva. :) Vot nii


Aga olge siis ikka mõnusad. Huggies. Blessings. And so on. :)

-unistaja