Täna hommikul aknast välja vaadates polnudki mul suurt üllatust. Kuna ma öösel magada ei saanud ja pidevalt kuulsin ka mingit krabinat, siis mu sisetunne arvas, et ärgates on maa valge. Ja nii oligi. Veidi tegi rõõmsamaks küll, kuid õue jõudes ja nähes, et see muutub kiiresti poriseks püreeks, siiis oli suht nääääähh. Aga küll jõuab ka külmemaks minna.
No comments:
Post a Comment