Nädal algas siis teistmoodi kui tavaliselt. Ei pidanud nii vara ärkama. Ja ka ärkamiskohaks oli oma vana kragisev voodi.
Unes nägin muidugi, et ma leidsin voodi alt mürsud. Helistasin päästeteenistusse, aga sealt ootasin pommirühma poolteist tundi. Lõpuks sain jumaliku ilmutuse arvutisse, mis ütles et neid pole seal enam. Vot milline kaunis kummaline unenägu.
Hommikul olin Jänedal. ˇˇ Käisin koos ühe poisiga lasteaias lastele helkureid jagamas ja nendega rääkimas. Aga lapsed olid nii targad, et meil oli raske midagi küsida nende käest.
Paari tunni pärast läksin rongiga linna. Ja kuna ma jõudsin suhteliselt lõuna ajal koju, siis mul oli terve päev vaba aega. Veidi olin arvutis, vabastasin oma modemit puk koodist.. (ma suht olin pin koodi totally ära unustanud). -.-
Emotsioonid ja tunded otsustasid teha paar telefonikõnet ja nende tulemusena kodust minema viia. Käisin Helinale kinki ostmas. Ja see oli tõeliselt kerge, kuna ma olin juba enda pähe/südamesse saanud tunde, mida ma peaksin kinkima. Ja siis ainuke vaev oli ja leida see õige. Ennast unustasin muidugi poodlema. Ja selletõttu jäin pimedale ja vihma kätte. Ja kui ma hakkasin Vabakalt trammiga sõitma, siis Vineerist kaugemale ma ei jõudnud, sest trammid olid trollid ja viskasid kõik välja. Nu, okei. Jäin siis peatuses järgmist trammi ootama. Aga see ei võtnud ka kedagi peale ja viskas rahva peatuses välja. -.-.. õõh, kui kuri ma olin siis. Vihma sadas ja ma pidin jala hakkama üle Pärnu mnt viadukti jalutama. Kena vaatepilt oli muidugi tulede sähvides, aga nii freakin märg oli.
Helina toas sain veidi soojeneda. Kooki süüa ja šoksi.. ja chattida. Tore oli. Ausalt ka. Ma võin küll pealtnäha olla passiivne, kuid tegelikult ma tunnen asjadest rõõmu. (kuigi võib ka vastupidi olla)
Kella kuue aeg, kui õues hakkas tulema lörtsi, siis saatis Helina mind bussile. Lörts-lörts.. tegi papud ja parema jala märjaks. Aga vähemalt hakkab midagi vaikselt tulema. Helina läks siiish koju tagasi ja mina läksin Olevistesse.
Täna oli eelviimane alfa. Järgmise korraga saab see ilu siis läbi.
Teemaks oli ristimine. Ja ma suutsin selle teema ja loengu ajal ikka täiega tupikusse jõuda enda mõtetega.
...nagu praegu..
Shuut.. ma lihtsalt ei tea.. Selline segutunnetesmuuti on minu sees praegu...
No comments:
Post a Comment