All thanks to God

Niisiis. Lükkan veidi oma magamise aega edasi ja kirjutan noorteka kohta veidi. 

Läbi vihma jalutasin kohale. Tegin ukse lahti ja Helina oli kommidega vastas. Ning Ats oli ka kohal. Ta ütles, et tuleb ka, aga ma mõtlesin, et ta teeb nalja. Aga noup, ta oli ka kohal. Lahe oli teda seal näha. =) Huvitav ongi see, et peale tema oli täna noortekal veel inimesi, kes polnud kaua käinud. 

Ja siis algas noortekas pihta. Helina tunnistas enne mind. Ja kui minu kord tuli, siis mul oli täiega paanika. Jooksin sinna ette ja siis hakkasin rääkima. Veidi komistasin vist sõnadega, aga muidu oli tore. Peale paari minutit seismist ja rääkimist kadus ka paanika ära, õnneks. Muidugi rahvast oli palju ja siis kõik kuulasid vaikselt ja kuidagi nii imelik tunne oli olla. Aga samas oli jälle nii hea ja tore.  :D Järgmine kord lähen kindlasti veel julgemalt sinna. 

Ja siis oli järg pastor Rein Uuemõisa käes. Ta rääkis ärkamisest ja näitas meile ühte lõiku filmist. Ja pärast see sõna, mida ta veel rääkis. See puudutas minu südant küll täiega. Eriti kui ta rääkis uuest ärkamisest, mis tuleb, noorte kaudu.. siis mul hakkas süda kiiremini taguma..ma ei tea miks.. vb Jumal tahab mind äkki kasutada selleks? Või siis ma lihtsalt tunnetasin seda väge, mis tuli nendest sõnadest. 

Ülistus oli midagi erilist. Kui ma eelmistel kordadel tundsin ennast kuidagi tuimalt.. üksluiselt.. siis täna ma tundsin ennast elusalt. Ma täiega ülistasin ja nautisin seda ja ootasin neid laule ja kuidagi nii teistmoodi ja parem oli see kõik. Polnud pingeid. Hinges oleks tahtnud veel ülistada, aga kell oli palju ja jalad väsisid ära. 

Kohvilaua juures üllatas mind kõige rohkem see, et mõned inimesed tulid minu juurde ja ütlesid, et täiega võimas tunnistus oli, et neile läks südamesse. Mul oli nagu whaat, tegelt :D Ja õhtul mõned kirjutasid ka fb-sse, et neile meeldis. Ja siis üldse ma olen täiega head tagasisidet saanud. Mis on täiega ootamatu, sest ma rääkisin kiiresti ja komberdades oma tunnistuse ära ja .. maitea, ma ei oodanud mingeid arvamusi. Aga ikkagist on täiega lahe teada, et mu jutt polnud asjata. All thanks to God ;) 

Njaa.. chill.. Helinaga jalutasime lärtsudes Vabakale. JA siis oma kodidesse. Ma jälle üksi. Või siis mitte jälle, vaid nagu tavaliselt, sest mul pole väga kaua keegi külas käinud. So.. olete oodatud. :)

Ja nüüd terve nädala und välja magama voodisse. Chao.