Mõtte jõul

Oled kunagi mõelnud endale peavalu, kõhuvalu? Või ehk oled kunagi endale isegi palaviku välja mõelnud?
Lihtsalt selleks, et päevakene kodus olla või tundidest pääseda. Ma olen... ja ma arvan, et ma pole ainus :D
Õpetaja rääkis meile ühes psühholoogia tunnis, et mõtete abil on kõik võimalik. Kasvõi valule piire panna. Me korrutame ühte ja sama asja endale pidevalt, mõtleme sellele, kujutame ette, et see nii on ja paneme end juba harjuma, et asjad ongi nii. Ja kui me oleme suutelised endale peas haigusloo valmis kirjutama, siis oleksime me ka ju võimelised haigustest kergemaid asju välja mõtlema. Me võiksime mõelda ennast armastama inimesi, keda me muidu ei armastaks. Me oleksime võimelised ennast isegi .. vihkama panna, kui me seda siiralt sooviksime. Loodetavasti seda ei soovi keegi.

Lisaks vaimsetele asjadele on võimalus ka karbist välja vaadata. Lasta lendu oma iidsed mõtteviisid, koguda jõud kokku, mõelda suurelt, tegutseda kõike käiku lastes ja proovida täita oma unistusi. Ja mitte ainult unistusi. Püüda kätte saade asju, mis muidu tunduvad võimatud.

Miks peavad ainult osad inimesed olema nii loomingulised ja vabad ning seejuures teised kaasmaalased ainult nende teenrid. Miks ei võiks kõik inimesed vaadata oma kastikestest välja, püüda asju mis on mõistusevastused. Miks me peame leppima selle vähesega mis antakse meile kätte. Kas tõesti ei suuda me ise lahti murda neid uksi ja lukke, mis meie teele tulevad. Ja kui neid isegi ei tule, kas siis tõesti pole meil niipalju uudishimu, et neid ise otsida ja lahti muukida. Räägin praegu piltlikus variandis. Ma ei soovita kellelgi minna uksi lahti murdma. Ma tahan lihtsalt, et ma ei istuks omadel kohtadel. Ma tahan, et me kõik mõtleksime oma kastidest välja, teeksime asju teisiti, omamoodi, üleloomulikult, rabaksime oma loomingulisusega teisi inimesi.  Mõtleksime asjadest mis on ebanormaalsed. Teeksime kõike ebanormaalset nende jaoks. Jätaksime kõrvale tunded, traditsioonid. Mõtleksime nii kaua ja nii piisavalt, kuni saab küllalt ja meie mõtted muutuvad meie jaoks reaalsuseks. Siis oleks meil ka reaalsem neid täita.
Ükskõik mis teised meist mõtlevad, mõtleme meie kastidest välja ja liigutame oma mõtete jõul seda argielu.

Ingrid.