woappa :D

Heips sõbranjed ;D

Ma tean et ma pole siia midagi kribanud, kuid ma vabandan end välja sellega, et mul on olnud tõsiselt kiire. No time. Ja midagi erilist ma teinud polegi, elan ikka oma igapäevast elu. Kuid muutus on see, et mul on hakanud paremini minema. Ma juba naeran ja teen ise nalja. Ma olen juba endine. Ja see peaks paljudelegi rõõmu andma. Ma olen saanud tagasi oma energia ja positiivsuse. Ma arvan et kõik sai alguse eilsest, kui mu vennal sai kopp ette minu masendusest ja vait olemisest. Ta lihtsalt ütles mulle, et täna lähme kinno ja teeme igast staffi koos. Käisime siis vaatamas "Kiskjaid". Suht norm oli. Kohati muutus film veriseks, kuid kannatas ära. Lõppkokkuvõttes oli tore, et mu vennal tekkis õe vastu hoolitsus ja ta viis mind eemale filmimaailma. Koju sain ma hilja. Magama sain ma veel hiljem. Aga olen sellega harjunud juba. M, ja mida veel huvitavat. A, seda et ma astusin ikka täiega ämbrisse eile. No mis on minu puhul suht tavaline. Eniweis, ma olin venna töö juures ja siis ta avastas et on siirupit juurde vaja. No muidugi mina läksin siis kõmpa-kõmpa solarise poole. Ja lähen siis ja näen, ohhei, minu töööandja seisab ukse juures. Pean tunnistama, et ma polnud just sellises tujus et tahaks teda näha, kuid midagi polnud teha. Ta oli juba mind märganud ja tervitas mind. Ta oli koos veel ühe kena poisiga. Muidugi pidas mu tööandja mind kinni ja rääkis juttu. Samal ajal ma avastasin, et see kena poiss on seesama keda ma olin tookord oma töökohas näinud. Ta on selline kenade blondide juustega ning siniste silmadega. Ma olin suht roosa, et ma nägin jälle seda komput. Aga siis lõppes me jutuajamine tööandjaga ära ning ma läksin endasi poodi. Käisin poes ära ja läksin siis tagasi venna juurde. Ta küsis et miks mul nii kaua läks, ma siis ütlesin et ma rääkisin oma tööandjaga ja ma olin siis suht oma mulli sees ning ütlesin automaatselt oma vennale, et ta oli ka koos ühe kena noor poisiga. Vend küsis, et kas see poiss on selline minuvanune. ma ütlesin et jaa, Siis ta küsis, et kas hakkas meeldima. Ja mina muidugi ütlesin automaaltselt oma peas oleva sõna, et "Täiega" sellise suht armunud häälega ka. Vend hakkas sellepeale muigama ja lisas, et see poiss on mu tööandja poeg ja et ta tunneb teda. See tõi mind küll reaalsusesse tagasi. Nagu What ? Kas ma just tunnistasin hetk tagasi oma vennale, et mulle meeldib mu tööandja poeg... Jea right. Ma olin omadega ämbris. Totally. Vend küsis, et kas ma tahan et ta teeb mind talle tuttavaks, kuid ma pigem vastasin ei. Õnneks me seda teemat pole peale selle enam puudutanud. Aga vot nii olid siis lood eile. Täna ma siis otsisin endale pükse, kuid ma ei leidnud. Lihtsalt pole selliseid, mida ma tahaksin. Kas asi on selles et praegu pole teksapüksi hooaeg ?

Nu ja kui ma olin kaotanud lootuse leida endale normaalseid teksaseid, siis ma sõitsin venna juurde. Tema viis mind enda kirikusse, Wineyardi. Suht tore oli seal, nägin vanu tuttavaid ja sain jälle positiivse laengu. Kui koosolek oli läbi ja peale selle läksin ma solarisse raamatupoodi. Ostsin endal ka raaamatu. Jej. Ja nüüd olen ma happy. sry et te täna bändi tutvustust ei saa, kuid teinekord. pole aega tegeleda sellega :D
Bye