Monday, August 23, 2010

morning

Woah. Ma arvan et te ei usuks mind, kui ma väidaksin et kell on hetkel pool üheksa hommikul. Mul on raskusi isegi enda üles ajamisega kell 9 ja nüüd ma istun kell pool ühksa oma blogis.. kuidas on see võimalik ? Raske tõesti uskuda et ma juba kellla 8st ilma asjata üleval olen. Tegelt mitte ilma asjata. Sannu äratas mu ülesse.. nüüd on ta läinud, nagu ülejäänud tegelased. ÕÕh.. Vihma hakkas sadama :O Ja ma pean ju tööle minema mingi kolmveerand tunni pärast. Suht creepy. Ma ei taha ju vihmaga töötada. Eile õnneks oli vihmavaba. Thank God. PIlved on nii tumedad... okei, tegelt ma ei tahtnud teile mingi ilmaneiu olla. Te teate isegi mis ilm teil seal on.
Tegelikult ma ei oskagi midagi normaalset ja mitte-ajuvaba juttu teil siin nii vara hommikul rääkida. MUide, eile te ei saanud mu päevapostituse selllepärast, et ma ei tahtnud teid mingi negatiivse jutuga üle kallata. Eile oli jälle üks neist päevadest, mil ma olin täis enesehaletsust ja masendust. See on nii masendav, kui masendav ma võin olla. Mul oli juba new posti kast ees, kuid siis ma panin selle lihtsalt kinni. Ma ei osanud ja ka ei tahtnud midagi rääkida. Unine olen. Ma oleks pidanud ikka varem magama minema, mida ma ei teinud, sest ma unustasin end jutumullikesse. JA nii jäingi ma magama mingi mõned minutid enne kella 1te. Või siis oleks pidanud oma uneraasukest pigistama nii pikaks kui võimalik. Aga maitea. LIhtsalt tuli tunne et pean täna kell 8 üles ärkama... Okei, teen endale siis meigi ära ja otsin veel süüa ning kogun mõtteid mida siia edasi kirjutada. Ega hommikul need mõtted nii kiiresti ju ei šheeri.

Vahepeal müristas...ja nüüd paistab päike. Ma ei saa isegi aru, et mida ma nüüd peaksin siis selga panema? Parem igaks juhuks ennem paksult, kui vähem. Niigi ma olen töökohtade juures selle suvega nii hullult külmetanud, et enam ei taha külmetada. Ja muidugi täna ju saab hilja koju ka vist. Peale tööd lähme Lauraga kuhugi tšillima. Vend soovitas mulle kinno minna. LAsta end vabaks ja naerda mõne koomilise asja üle. Aga muide, eile ma nägin peale tööd Chris Kala. Mul oli pidavalt raamat kotis, lootsin teda näha ja siis raamatusse autogramm ka saada. Aga nüüd on raamat kodus, sest ma ei viitsinud seda enam tassida. Ja eile nägin teda. Läks Maci nagu minagi :D mina läksin ostma süüa endale. Ta oli seal kohvikuletis oma gängiga. Aga ma ütlen, mul oli koguaeg tunne et ma näen teda ja sellepärast ma hoidsingi raamatut seal, aga nüüd pole sellest enam kasu. Eniweis, suva see. Kuulsusi näen ma niigi oma töö juures iga päev. NO kes kõik pole sealt mööda jalutanud. Põhimõtteliselt kõik suuremad näitlejad ja ka palju palju väiksemaid näitlejaid. Kõige rohkem imestasin ma selle üle, et Piret Jävis nii lühike on. :O arvasin et ta pikem ikka... Ükspäev olid isegi Märt Avandi ja Ott Sepp sealt mööda jalutanud, aga ma olin siis sel ajal laagris olnud... no neid oleks tahtnud küll näha.
KUid mu jutt juba pikale veninud ja kell ka juba nüüd 9 läbi 12 minutit. VArsti bussile ja tööle....
bye,bye

No comments: