Heyaaaaaaa! :D
Kohe tõestan teile teoorias, et see minu ettekujutatud must-valge esmaspäev polnudki nii must ja valge. Tuleb välja, et sellest koorus lõpuks üks tore nädala algus.
Kuna ma polnud terve laupäeva ega pühapäeva õues käinud, siis oli täna hommikul nagu külmkappi astumine. Brr.. Freeezzzeee.
Koolis algas siis uus kursus ning nüüd on jälle võimalus täiega tuupida ja endale mitte halbu hindeid lubada. Täna just lugesin ära, et 17 kena nädalat on veel jäänud lõpuni koolis käia. Vaheajani oli vist umbes 7 nädalat. Ja kui mõelda, et 20 nädalat oleme me septembrist saadik koolis käinud, siis tundub see 17 päris talutav arv. Mõelge, et sinna mahub ka kevade tulek, mis paneb me südamed pulbitsema...
Tunnid läksid kuidagi eriti toredalt ja muhedalt. Ükski õpetaja palju ei piinanud. Mina piinasin vist rohkem Marleeni oma patramisega...
Peale tunde jalutasin Kosmosesse, astusin mammutisammudega trammi peale ja siis juba lasin trammil sõidutada end Tallinn-Väiksesse, kus saime Helinaga kokku. Ma alguses ei osanudki arvata, mis emotsioonidega talle naeratada, aga kui teda ja ta naeratavat brekurida nägin, julgesin ka mina laia hobusenaeratusega talle kalli teha.
Jalutasime sealt samast veidi ühte tänavat pidi edasi ja käisime Usa Today sekkaris kolamas. Põnevaid asju leidsime kuhjaga, aga midagi endale ei hakanud ostma. Seekord.
Jalutasime siis tipatapa tagasi ja rääkisin samal ajal Helinale, et oi kuidas tahaks coca-colat. Sellist, mis on lahtine. Kusagil topsi sees ja valmis luristamiseks. Helina siis veidi moosis mind ning seejärel suundusimegi Viru tänava Hessi. Kasutasime veidi mu koponge ja ostsime friikaid ja jäätisekoksi. Ja teate, uus jäätisekoks on olemas !!! Piparmündi ja šokolaadi. See on nii hea ja see maksab ainult 70 senti. Mmmm... ja nii me nautisimegi siis neid mõnusaid rasvased päikesekiirekesi ja luristasime helepruuni poolpaksu külma lurinat, mida me nimetame jäätisekokteiliks, mida Helina suutis mulle oma naerupahvakutega kaks korda kurku ajada. Ja seal me olime, nagu Tuta ja Inksu oma parimates tujudes.
Akna taga sai vahepeal päevavalgusest kauni taeva videvik. Ning selle kauni videviku saatel jalutasime Vabakale ka, kus Helina torkis mind järjepidevalt ja mina proovisin talle seletada, et mul on kõht täiega täis ja kui ta seda torgib, võib seal tekkida mentose ja koka moodi plahvatus. Mida õnneks küll ei toimunud, kuid bussi peale minnes kallistas ta küll mind nagu sidrunit, kellelt tahaks mahla välja pigistada.Õnneks mahla välja ei tulnud. :D
Bussisõidu kirjelduse jätan vahele, sest see oli liiga lamp. Seisin kusagil tagumise ukse juures vastu ust ja ootasin kannatamatult oma peatust.
Kodus otsustasin piiblit lugeda veidi rahus. Valisin selleks koha, kus tundsin end täiega mõnusalt. Veidi lugesin, mõtlesin ja siis tegin kõik kooliasjad ära ja üldse kõik kooliga seonduva. Ning mul oligi vaba õhtupoolik olemas :D Ajee. Telku-köök-söök-arvuti. Blogii :D
Väike msni vestlus Valdisega. Vanad klassiõed on ikka retrod :D
JA ma plaanisin täna kell kümme magama minna, aga ikka ei suutnud. Jäin tunni ajaga maha. Mu kiirendus vist ei läinud väga hästi tööle... aga igatahes jõuan kindlasti enne ühteteist finišisse, ehk voodisse.
Aitäh lõbusa esmaspäeva eest, mille positiivne mõju on ikka veel tunda. ;)
No comments:
Post a Comment