Throughway

Vahepeal tundus mulle, et maailm on talveunne jäänud. Aga see nädalavahetus ütles, et kõik ikka pole.
Viimase kolme päeva jooksul on täiega elavad olnud.
Reede, as you know, oli ülitore õhtu koos kahe kõige püsivaima sõbrannaga. Miks kõik sellised pole nagu nemad?!? : D
Reede--laupäeva öö sulatasin ma kokku. Ei maganud mitte silmatäitki. Ulme. Lootsin rongis magada. Aga kui rong laupäeva varahommikul (6.46) Tallinnast sõitma hakkas, sai meie lootusest lootuseTUS.

Üks neist..  vallutas Mammu pingi.. 

Istusime kolmekesti nendel kahekohalistel pinkidel, siis aga otsustasime suurema vastu välja vahetada selle.. seal saime aga vähe aega istuda, kui vagunist tulid äkki sisse 3 purjus meest. Ja kuigi rongis tol hetkel veel oli vabu kohti, tulid nad ikka ja istusid meie kõrvale. Oma Saku pudelitega. Ja hakkasid meile pinda käima.  Hoolimata tugevast vastuseisust ei otsustanudki nad lahkuda. Saime teada, et nad lähevad Tapal maha. Nagu Maarja ja Johannagi.. Veidi lobisesid nad meiega ja siis jäid kaks neist magama. Ja nad jäid just nii magama, et meil polnud mitte mingisugust võimalust sealt pinkide vahelt välja pääseda. Kolmas neist oli üleval ja rääkis meile oma suurest õnnetusest. Sõnumi saatmisest, mida ta on saatnud juba kaks aastat? ja mida ta on kirjutanud  mitukümmend korda. Aga alati on midagi juhtunud ja nii pole ta endiselt jõudnud oma sõnumit saata. Siis ta viskas telefoni maha, karjus selle peale etc.

ja teine otsustas Joki õlale magama jääda

Inimeste poolt tulid meile alguses naervad, hiljem kaastundlikud pilgud.- Neile vist jõudis kohale, et nad polnud meiega koos.
Igatahes Aexis ärkasid nad ülesse ja enne Jänedat läksid nad kolmekesti vetsu. See oli nagu.... wtf.. Õnneks sain mina samal ajal kähku maha minna. Õhtul sain tüdrukute käest teada, et nende nimed olid Rauno, Risto ja Toomas. Ehk siis meie kõigi jaoks kolme tuttava nimekaimud.. Shuuut.
M ja J kutsusid endale auto vastu, et nad ikka õnnelikult koju jõuaks. Mina aga läksin koju magama. Ärkasin siis, kui emps mainis ukse vahelt sõna "pannkoogid".
Päeval hingasin värsket maa õhku ja panin Bernardiini kelgu ette.. ise sõitsin kelgus :D ja istusin nsm lumehanges... väikese lapse tunne oli.
Õhtul trippisin Tapale noortekasse. Seal jõudis väss kohale. Lõpuks. Koju jõudes sain magama minna ja magada sügavalt. Aga tundub hetkel, et ka sellest ei piisanud vist. -.-
Pühapäeval nägin jälle Tapakaid. Kolmandat päeva järjest. Success :D

laupäeva öösel mängisime doominot pikalt.