Hingelind minu sees on kurb. Terve päeva on olnud kurb ja terve öö.
Mõistsin täna, et ma pole sugugi selle ajaga muutunud, mis ma olen siin olnud. Tundus, et maailm on nüüd parem paik.. kuigi tegelikkuses mul polnud lihtsalt inimesi, kellele haiget teha.
Minu suur miinus, minu karakteri juures on see, et ma teen inimestele haiget. Hate it. Aga ma ikka teen. Ja ma ise ei märkagi seda. Ma lihtsalt loobin sõnu ja laused. Wanna be cool. Aga ühel hetkel ma ütlen midagi kohatut ning peale seda on teine inimene vait.. ma proovin asja parandada, aga teen selle hullemaks. Ning kui teine inimene on juba kauemat aega vait, siis ma tean. Olen jälle tõrvapotti astunud.
Täna jälle juhtus nii. Inimesega, keda ma tunnen ainult 4-5 kuud. Ma lihtsalt mögisesin jälle. Ning riivasin kogemata teise inimese tundeid. Ja ma mõistsin alles kodus, mida ma tegelikult olin öelnud. Vastik! vastik! vastik!!! Ma tunnen ennast lihtsalt nii halvasti ja mu süda on purunemas, et ma talle nii ütlesin. Suutsin positiivse ja naeratava inimese muuta kurvaks ja vaikivaks.
Ja õhtud.. õhtud on lihtsalt tundelised. Nii eile, kui ka praegu. Ma lihtsalt tahaks nii võtta kelleltki ümbert kinni, kallistada niiiiiiiii tugevasti kui ma saan ja öelda, et kõik on korras. Inimesearmastust, inimesehoolitsust- seda ma vajan.
Aga kui ma täna kahetsesin oma halba tegu, siis ma mõtlesin, et kas sellise halva kombega isik nagu mina, on üldse suuteline hoidma selliseid suhteid, kus ma ei teeks inimestele haiget oma sõnadega. Ma ei tahaks kellelegi halba teha, panna teda tundma halvasti, kuid tahes-tahmata see juhtub. Mõtlesin selle teema peale täna pikalt ning proovisin aru saada, kas on üldse mulle lähedast inimest, kelle hinge ma poleks oma sõnadega kriipinud. Vist mitte..
Sõnad on kui mürgised nooled ning teinekord kui kõiki müüre purustavad kahurid.
Ma loodan, et kõik saab veel korda, sest hetkel on tõesti nii paljudel inimestel hingelinnu tiivad murtud ning mina ei taha olla see, kes neid veel rohkem murrab :(
For all, who have hard period: I hope that everything´s gonna be all right. Soon.
No comments:
Post a Comment