Jäneda raamatukogu 90 ja hapu limonaad

Tre.

On vist nõme kirjutada täna jälle pikalt laialt oma päevast. Aga ma ei oskaks hetkel ka millestki muust rääkida, sest see kõik "miski muu teema" ajab mind väga kettasse. Liiga palju nõmedusi ja ebaõiglust on juhtunud viimase paari nädala jooksul. Shit happens with me every freakin day. massive -.-

Aga ma proovin leida oma päevast selle väikese positiivse killukese ja selle siia trükimustana jäädvustada. Ja teha seda nii, et teil ka igav ei hakkaks. Noh, muidugi oleneb ka sellest, kui mõttega keegi seda jama siin üldse loeb.. -.-

Aga see selleks.

Tänane killukene minu päevas oli arvatavasti see, kui me läksime kolmekesti (mina, annu, vallu

-loogižh) Jäneda raamatukogu 90 sünnipäevale. Minule tuli see küll hommikul üllatusena. Olime valdisega oma pinkidel nagu kivikujud istumas, kui tuli kallis estaõps Ainz meie juurde ja lausus midagi, mille peale mina oma rosinad punni ajasin ja küsisin, et kas täna toimubki see??

jaaah.. täna kell 12 toimub jäneda lossi (pildil) saalis raamatukogu 90 sünnipäeva tähistamine. Ja et õpetaja küsis meid juba tundidest ära.

Lahe. Õnneks mul väga kaltse seljas polnud. Kui selle pusaga sai eile käidud riigikogus ja presidendi lossis, siis ehk sobis ka mulle sinna aktusele vms. Aga mis kõige tähtsam, oli see, et ma pidin seejärel hakkama kõnet kirjutama, sest meie pidime ju esinema kolmekesti ja kooli õpilaste poolt tervitused üle andma.

Musa tunni ajal kirjutasin midagi üles. Kui palju me nüüd seda teksti ka kasutasime oma tervituses, ei tea, sest igaüks pani kokkuvõtteks ikka ise oma omaloomingut seal.

Kui tervitused ja kontsert läbi sai, siis anti väikest suupistet ja juua. Ja sellega oli ka selline tore lugu, et läksime endale siis midagi suhu panemiseks võtma ja seal oli üks meie kooli õpetaja, kellega tuli midagi jookidest juttu ( seal laual olid punase- ja valge veini pudelid) ja siis õpetaja ütles meile, et meie võime võtta seda heledat seal (klaasides oli), et see pidi olema alkoholivaba siider :D jah, õpetaja ütles. No ja meie heausklikult läksimegi ja võtsimegi seda, sest kui aus olla, siis tegelt polnudki meil seal muud võtta, kui ainult veini ja vett ja kohvi. Nii. Ja igaüks võttis siis sealt endale klaasi ja hakkasime otsima istumiskohta, kui järsku, nagu imeväel ilmus meie teele ette estaõps (seesamune 65 aastane Ainz). Ja küsis siis et, "OI-OI tüdrukud, mida teie nüüd tegite. Mis te võtsite. Minge viige see nüüd ilusti vaikselt tagasi lauale.":D Me siis muidugi kohe vastu, et aga õpetaja ütles, et see on alkovaba siider. Õps muidugi kahtles ja ütles, et maitse kas ikka on nii. Maitsesime siis ja ma ütlesin, et oojaaaa, see on nagu limonaad, ainult hapum. Siis potsatas õpetaja edasi.

hahahahahaha :D

tegelt oligi see valge vein. Ja nii me seal siis jõimegi veini, koos poolte meie kooli õpetajatega, kes jah nägid ka seda, kuidas me mõnujooki rüüpasime. Muidugi nägi ka dire seda, kellega meil pärast pidi veel toimuma klassiuhatajatund.

Igastahes jõime kiiresti oma klaasid tühjaks ja võtsime ka tüki kooki ning läksime naerust rõkates kooli. Meil olid muidugi vahelt kaks tundi ära jäänud, mis oli pääris põnev. Teised ainult vaatasid natuke imelikult ... ja pärast oli imelik klassijussiga tunnis olla, sest ta nägi ka meid seda "haput limonaadi" joomas :D lossis veel narritas ka meid, et "oli siis ikka vein jah. *naerdes* "

Vot. See oli minu tänase päeva kõige positiivsem killuke. Sai jälle naerda natuke ja muredest eemal olla :)

Homme lähen Olli !!!