harmooniliselt üksinda

eih, mitte midagi diiipi ei tule. Suht ei viitsigi kirjutada, aga ikka nii vajadus on kirjutada :D

anyways, täna.. olin palju üksi. Kohe mitmeid tunde ei olnud ega näinud mitte ühtegi tuttavat nägu. Ainult enesega olin. Niisiis hästi üksik päev :D aga samas jälle rõõmus ja tore. Sest kui teised olid koolis, olin mina samal ajal Ülemistel shoppamas. Pusa ja ühed suve püksid ostsin endale. Aga midagi kollast ikka ei leidnud. Massive. Sest tahaks täiega midagi kollast. Andke kollaseid asju !!!

Mõned tunnid Ülemistel ja kesklinnas ka siis. Jalutasin megalt palju. Jalad villis. Ja muidugi olid juhtumisi mu uued tennad ka sügisel number 38 ostetud. Aga ma kannan 39-40 suurust. Ma absoluutselt ei kujuta ette, kuidas ma sain number väiksemad osta need endale.. tavaliselt ma alati proovin mingi sada korda ja kõike nii.. aga ka kardan, et äkki karbis läksid sassi need.. :S igastahes, jalutada oli valus, aga hea. Oleks saanud paremini jalutada, oleksin käinud kiiremini ja suuremaid vahemaid. Aga nagu loete, olen ma ikkagist kodus.

Ma olen vist ikka muutunud. Sest mul polnud tänase pika päeva jooksul kordagi kõht tühi ja mul ei tulnud kiusatust hessi või mäkki sisse astuda, kuigi ma käisin neist päris mitu korda mööda. Ainult korra jäätise ostsin Solarisest, sest palav oli ja megalt palju oli aega ka, mida üksinda linna peal veeta.

Ja mul ei tulnud isegi mõtet kellelegi helistada ja keegi välja kutsuda. Sest nii lahe oli üksi jalutada oma mõtetega kusagil tänava vahel, mida ma ei tunne. Ja lihtsalt lasta kõigel enda sees rahulikult olla. Pole õppimist, pole muresid. Ja samas on kõik kuidagi nii täis, sest tühjuse tunnet pole. Isegi kui ma olen üksi, tundsin ma ennast rõõmsana. Mis sellest, et see ei väljendunud igal hetkel mu välimises minas. Aga vähemalt seda sisemist näevad isegi võõrad inimesed. Jaa. Täna öeldi mulle, et ma näen tubli ja rõõmus välja :D ja seda ütles võõras inimene, kes nägi mind esimest korda. Saavutus missugune, eksole.

Ja tegelt on ka kõik super. Okei, mitte kõik, aga paljud asjad. Olen aru saanud, et õiged teed ongi vahel okkalised ja kohutavalt valu tegevad. Aga loeb ju ikkagist see, mis on lõpus. Ja kui lõpp on hea ja õige, siis peab need okkad oma talla all ära kannatama. Olgu, mis on. Tulgu, mis tuleb.

Ja nii lahe oli täna koolist poppi pannna. !!!