Alguses kartsin küll, et tuleb mingi nõmekas päev, sest koolis oli meid ainult 5. Tunnid olid kahtlased.. ja peale tunde Annu juurde minnes avastasime, et ta kallis rott Albert oli surnud. Tegime talle ilusa kirstu ja läksime viisime ta Annu vanaisa juurde jõe äärde puu okste alla. Mina kaevasin veel auku. Matsime ta ilusasti maha ja panime küünla ka põlema ja hauakivi. Suht kurb oli tuju. Puhka rahus, Albert !
Aga linnas minnes saime selle mure lahendatud. Rongid lihtsalt teevad tuju rõõmsamaks. Ning linnas olles läks tuju veel paremaks. Wiiiii.
Võtsime R-kioskist ühed suured koorejätsid ja jalutasime vaikselt olli poole. Aga tee peal nägime mänguväljakut. Ja siis jäime sinna mängima ja pildistama ja niisama chillama. Nii kauaks kuni häda ajas meid wc-sse. Ning siis juba Olli sisse.
Teemaks oli eile suhted. Mis andis tõesti palju juurde. Nii julgustust kui ka nõuandeid ja päris mitmel hetkel tundsin ma ennast ära. Ja tõesti super jutt oli. Lõppes kusagil nii üheksa ajal.. ja siis oligi nii, et saime mingi 10 mintsa vist ülistust ka kuulata ja siis juba pidime minema hakkama. Muidugi mina tee peal kuni uksest välja, jõudsin kallistada ja veidi chättida paari inimesega. Ning isegi midagi saime hamba alla. Aga siis pidime küll kihutama Balta poole, sest me ei teadnud, mis kell täpselt rong läheb. Kartsime, et kui rong läheb mingi 21.25 siis on küll meil ikka vesi ahjus, sest see viimane rong ju :D aga õnneks läks rong 21.30. ja meil jäi rongis veel mingi 6 minutit aega. Jeessss :D Thänkju God !!!
Aga noortekas oli veel üks lahe mäng ka. Kus saadeti kahelt poolt üks pakike ringi käima ja kui muusika jäi kinni, siiis see kelle käes pakk tol hetkel oli, see pidi mingi ülesande lahendama. Suht koom oli see, et ma lootsin, et ma ei peaks sinna ette minema ega midagi tegema. KUID kui viimane kord lasti pakk ringi käima siis just sel hetkel kui ma hakkasin seda pakki enda taga olevale inimesele ulatama, jäi muusika seisma ja ohpekki. ... Egas midagi.. võtsin viimase kihi pabereid ära ja seal olid kommid *jeeeee* Aga ka minu ülesanne. Jooksin siis sinna ette ja Michael, kes sai teiselt poolt selle paki, tuli ka. Ja meie ülesanne oli kallistada sealt ruumist kedagi, keda me väga ei tunne. Mina kallistasin siis õhtujuhti-Eliset. wiii :D
Aga jutlusest ka lähemalt .. et andis mulle rohkem jõudu oodata seda õiget ja mitte hakata ise ennast kusagil "pakkuma" või siis ise otsima. Ja tuli ka selline asi välja, et tüdrukud peaksid olema tagasihoidlikumad ja ootama vaikselt. Ning poisid peaksid palvetama, et nad selle õige ise ära tunneksid. Et ikka tüdrukud, teie ei pea sebima. Poisid peavad. Niiet ootame siis, millal need õiged meie juurde jõuavad. Ja muidugi vanusest räägiti ka, aga muidugi, see on suhteline. Sest kõik me saame erineval ajal suhte küpseks. Ja liiga noorelt ei tasugi alustada, sest hinnatakse seda, kui sa võtad ühe kelles sa oled ka kindel, et abiellud temaga. Selles olen ma ka põhimõtteliselt samal meelel, et kui sa käid ikka mingi iga aasta uue poisiga/tüdrukuga (mõni vahetab neid isegi tihemini) , siis sa ei võigi lõpuks oma seda õiget ära tundagi või sa siis lihtsalt ei tea enam milline on sinu jaoks õige, sest sa oled juba nii paljudega käinud-olnud. Siis üks punkt või teema oli ka see et seks enne abielu pole õige. Mis minu arvates on täiesti õige. Ise olen kahe käega selle poolt. Et see on ikka voorus ja seda intiimset asja tuleks hoida ikka ainult oma abikaasale. Ja nagu lõpus jäi kõlama selline lause, et "abieluaias võite kõike teha, mis on võimalik, sest siis piire pole" siis ma arvan samamoodi.
Ning jään rõõmuga ootama oma õiget. (L)
No comments:
Post a Comment