midagi pole muutunud, kuigi iga hetkega muutub midagi.

tere-tere! Näete, täna ostsin endale küünelaki. Kolllase. Ja katsetasin ka kohe ära. Jäi päris ilus tibukollane. Selline pool läbipaistev. Üleüldse olen ma viimasel ajal hakanud palju küünelakke kasutama.. selline huvitav asi. Vanasti värvisin kord aastas vist, aga nüüd peaaegu iga nädal uus värv peal. Paar pilti ka. Muide, mul ongi nii valged käed ja näpud. Ja küüned nii korrast ära nagu nad pildil on. . . Aga lähme küüntest edasi.

Täna mina koolis ei käinud. Läksin hoopiski empsiga linna, sest tal oli minu abi vaja. Lubas mind koolist ära ja vsjo. Ja muidugi ma valisin kiiruga kohe temaga linna minemise, kui koolis piinlemise. Kuigi.. tagantjärele tarkus ütleb, et äkki ikka oleks pidanud mitte minema. Sest mul oli terve päev mingi megaigav. Lihtsalt juhatasin ema õigetesse kohtadesse (tema on mul Tiiu talutütrekene, ja linnast palju tänavaid ei jaga) ja jalutasin temaga linnas. Megatšill.

Annuga linnas käia on ikka mingi julmalt kakssada korda lahedam. Isegi vennaga on sada korda lahedam. Aga no maitea.. eks vahepeal tuleb ju emaga ka vaikselt hulkuda linnas..

Agas.. jah.. suht polegi midagi rääkida.. linnas on tavaline suht.. lund pole, külm on. Solaris on ikka lahe ja trammid on sama inimrohked nagu alati.. midagi pole muutunud, kuigi samas muutub iga hetkega midagi..

A.. ja ma otsustasin täna, et lõpetan selle nõmeda talve ära ja hakkan homsest tennistega või botastega käima. Endal ka lahedam olla, kui jala otsas midagi kerget on. Olgu pealegi, et kohati on meil siin megahanged. Endiselt... Aga kui me ise kaasa aitame, küll need siis ära sulavad.

Aga olks, olge ikka mõnusalt black&yellow ja .. see you later. Bye !