mõh ?

Vahel tõesti tunned end üksikuna ja siis mõtled, et kellele sa siis tegelikult vajalik oled ?

Mõnikord ma nii tahaks teistsugune olla. Tahaks olla selline, kellega kõigil on hea olla. Ja et inimesed meenutaksid silm pisaras neid hetki millal me saime koos olla. Sest see aeg on ju meil siin nii lühike. Kuid ometi ikkagist ei väärtustata seda.

Ja kuidas ma tahaks, et inimesed mõistaksid mind. Et ma ju ei mõtle alati kõike halvaga, kuigi see võib nii tunduda. Ja et ma pole alati kade. Ma olen teie üle rõõmus. Olen sinu üle ikkagist rõõmus, kuigi see ei või nii välja paista. Ma ise kipun küll arvama, et ma pole ju nii paha. Kuid äkki arvab seda mu ego ja minust on saanud ainult üks suur pahatahtlik tünn, kes tuimalt tatsub ühe koha peal ja jääb teistele ette...

Aga ma ei oska ennast muud moodi väljendada. Ma lihtsalt tahangi muutuda. Et ma poleks mitte mingi tavaline või tühine Ingrid, või Inksu või Inga või kes iganes veel. Et ma oleks kellegi jaoks eriline. Ja et ka minuga oleks võimalik koos veeta mõnusalt ja healt aega.. kuigi viimasel ajal pole seda olnud ja ma aina rohkem ja rohkem vajun alla.. Teiste jalge alla. Ning minu erilisus kaob mineviku varjudesse.

10.juuni 2011

20:40