tutipidu

Eile oli esimene juuni ja meie koolis ka 9nda klassi Tutipäev. Ehk siis minu mõistes viimaste rõõmude päev.

Iga aasta kui on lõpukell, siis ma istun saalis ja vaatan neid 9-ndikke, kes on kohe kohe kooli lõpetamas. Ja iga aasta olen ma mõelnud, et huvitav.. millal jõuab kätte see aeg, millal mina saan seal ees istuda ja meenutada oma pikka kooliaega. Mulle tundus alati nii ebareaalne see, et kord võin ka mina olla seal kogu kooli ees mõne suure kaisukaruga. Ning kooli stendil pildid sellest ajast, kui ma olin väike armas tirts. Kuid see aeg ikkagist jõudis kätte. Eile olin mina kogu kooli ees oma roosa notsuga ja põlvikute ning patsikestega. Istusin ja mõtlesin, et kas tõesti ongi nüüd see kõik läbi ? Viimane kord istumist nende õpilaste ees ja veel viimased nädalad selles armsas koolimajas. Ning viimased mälestused kaasa võtmiseks Jäneda koolist tulevikku.

Lõpukell oli esimese klassi poolt väga hästi korraldatud. Loeti ette meie algklassides kirjutatud jutukesed või luuletused ja siis saime ka ühe pinalikese, mille sees oli pastakas, harilik ja komm.

Peale lõpukella ja häid sõnu meile eksamiteks, läksime õue. Seal tegime ära kooli pildi. Kogu kool trepi peal ja 9-ndikud ees. Ning peale seda juba oma puud istutama.

Ma ei tea, kas ka linna koolis on selline traditsioon, et istutatakse puid, aga meie koolis on. Meie puuks oli siis kuusk.. noh jah.. alguses pakkusime välja, et tamm. Aga ju siis ei leitud tamme või tekkisid mingid komplikatsioonid, sest lõpuks pistsime mulda ikkagist kuusepuukese. Päkapikud saavad sinna jõulude ajal kommi viia.

Ja peale seda algas veesõda. Hm.. mina küll osa ei võtnud, aga lõpuks sain ikka märjaks. Tahad sa siis või mitte, kuid märjaks saavad kõik alati. Veesõda oli muidugi päris julm. Musaõps tilkus veest. Ta sai ikka mitu ämbrit vett vist kaela :D

Ka söömise ajal oli kosta tilkumist riietelt. Loigud oli laudade all. Aga seoses veesõjaga veel niipalju, et Valeria näiteks põgenes ülesse, kuid Sander läks ja võttis ta sülle, (nika on kerge nagu sulg) ja siis viis õue. Seal ta sai korralikult märjaks pluss veel jahu pähe :D :D

Muidugi läks asi kontrolli alt välja lõpuks ja kõik saadeti rõõmsalt koju.

Ma veel jäin kooli venda ootama. Pidi järgi tulema, aga vot selle linnast tulemisega on nii, et võtab kaua aega ja siis ma istusin seal kooli ees ja minu juurde tuli esimese klassi tüdruk, kellega oli nii armas rääkida. Muidu on ta selline vaikne, aga eile ta tuli minu juurde ja rääkis mulle ühe mure ja siis ütles lõpuks ka mulle, et tal on nii kahju, et ma pean siit koolist ära minema, sest ma väga meeldin talle ja tema arvates olen ma väga armas ja sõbralik. =)

Ooh.. see tegi mu südame kohe nii soojaks, sest ta ütles seda nii siiralt ja nii armsalt, et kohe tõesti kahju on lahkuda. Ta tegi veel mulle kalli ja ütles, et mu notsu on niii armas.

Oh.. mulle pole keegi kaua aega nii südamest midagi nii armsat öelnud.

Aga igas päevas pole kahjuks kõik hea. Näiteks oli eile palju negatiivseid asju ka :/

Eile õhtul käisin veel korra koolis. Kooli kevadkontserdil. Mina küll esinesin ainult väikese luuletuse salmiga koos õpilasesindusega. Ja teised klassid said oma tunnistused kätte. Said raamatu ja kiituskaardid ja tunnistused. Lahe. Neil on kool läbi. Kuigi ma pean veel iga päev kella 8-ks kooli ilmuma. Konsultatsioonid ja hinnete parandused..

Täna käisin ka koolis. Tunniplaan oli muhe. võõrkeel, esta, esta, esta, esta ja mina lõpuks läksin veel matat ka tegema.

Koju tulles olin nii väss, et jäin kohe magama. Koer vahepeal ajas ülesse ja tahtis nägu limpsida, aga muidu oli kõik OK. Venna koer on lihtsalt natuke aega meil ja siis pean magama temaga.. aga me panime muidu talle ka paar eestipärasemat nime. Alguses kutsusime teda Peeruks, aga nüüd kutsume Jassiks. Loodan, et ka vend pole pahane, et ma ta koera nime muutsin :)

Paljueksamipingeidteile!!!