Thursday, June 16, 2011

tear down the walls

Miiiks ???
Ma ei jaga enam pointi.. mis juhtunud on ? Miks pead just need asjad nii minema ?

Täna hommik olen üksi olnud. Ema ja isa ja vanaisa läksid Tapale mingeid omi asju ajama ja minule jäeti koerake valvata.

Olin ilusti siin. Koristasin lauapealseid asju. Vihikud saatsin kapipõhja ja mõnuga tõmbasin tunniplaani tahvlilt alla. Ja saatsin prügikasti. Kellel seda ikka vaja on. Nüüd on ju kõik läbi.
Mingi kellaaeg helistas emps ja küsis kuidas mul edeneb. Ütles, et nemad ei saa veel koju tulla, sest vanaisa pole tulnud. Vanemad pidid ise koos käima linna peal ja siiis vanaisa üksi oma juuksuris ja poes, nagu alati. Ja kokku pidid nad saama Grossi ees. Aga vanaisa ei tulnud ega tulnud. Ootasid siis juba tund aega teda. Käisid otsimas ka aga ei midagi. Lõpetasime kõne ära ja mina tegin omi asju edasi. Muret polnud eriti. Läksime koeraga õue umbes tund peale seda kui ema oli helistanud. Ja siis õues olles helistas ema veel. Teatas kurva uudise.. ütles, et nad olid igal pool käinud teda otsimas ja siis läksid ka kiirabisse ja sealt öeldi, et jah. Leiti küll selle nimeline mees tänavalt pikali ja viidi Rakvere haiglasse. Ema ja isa sõitsid ka Rakverre järgi...
;(
Ma lihtsalt olin vait. Istusin maha ja hakkasin nutma.
Miks ??
Miks täna? Miks nüüd? Miks just minu vanaisa? Tema on ju ainuke mul. Mul pole kunagi olnud mitte ühtegi vanaema ja vanaisa peale tema..
Niigi on kõik nii vastik. Nii talumatu. Piin. Ja aina rohkem tuleb asju ja muresid juurde. I so hate it all.
Mu elu pidepunktid on varisemas. Usk? Sõbrad? Perekond?
Ma ei taha enam mitte midagi teha. Tahaks lihtsalt minna magama ja unustada kõik. Pugeda paksu vatiteki sisse. Ma lihtsalt ei jõua enam elada. Ma ei jõua hakkama saada kõigi nende asjadega mis tulevad minu pihta. Ma pole ju nii tugev.
Ma ei oska midagi teha enam.