Friday, June 17, 2011

feel the rain in your skin

Täna on järgmine reede, mil mind pole Olevistes. Väike igatsus hakkab juba tekkima.. aga ehk siis saab järgmine reede minna ?
Aga täna olid mul teised tegemised. Ärkasin hilja. Ja siis ikka oli vastik väsinud tunne ja tüdimus ja aahh.. kõiksugu hädad mõtetes.
Lõuna paiku läksin Tapale. Vallamajas pidi mingi tänuüritus toimuma, aga kuna ma jõudsin varem Tapale ja mul oli veel pool tundi aega, siis läksin Kivisildade juurde.
Koos Maarja ja tema paralleel-klassiõega ning Mihkliga jalutsime vallavalitsusesse. Toimus seal siis selline.. tänuüritus, kus autasustati selle õppeaasta tublimaid. Alguses oli mul küll nagu say whaaat?? sest ma pole ju mingi tubli ja eksamid tulid mul **** välja. Aga siis kui öeldi, et autasustatakse ka nende tulemuste eest, mis keegi on olümpiaadidel saanud, siis mõistsin, et jaa.. sügisel kirjutasin ju uurimustöö "Minu muusika". Ja sain sellega maakonnas hea koha. Sellepärast olin ka mina sinna kutsutud. See üritus oli suht väike. Oli tuttavaid nägusid ka seal. Isegi Johanna oli seal. Saime siis oma tänukirjad ja siis veidi näksimist ja bussiga koju ära.

Niitsin täna muru kaaaa. Kui homme veab ja Helina saab ka korra Läpit näha, siis tasus see niitmise vaev ära küll =)
Aga kui juba homsele jutt läks...
... siis..
Homme on mul lõpetamine. Trolololoo. Ja nüüd teid huvitab, kuidas ma end tunnen. -.-
Aga ma ei tunne end mitte kuidagi. Tuim tunne on. Pole ärevust. Pole ootust. Pigem just pelgan kõike seda. Üldse ei tahaks minna homme mingi kooli ja istuda seal tund aega ja naeratada. Ja pärast veel mingi istumine.. Pff. Parem võtaksin auto ja sõidaks kaugele minema. See oleks poole lahedam. Aga ei saa. Pean oma lõpetamisel olema ja seda.. tähistama. Argh. Igaüks lõpetab ju kooli. Pole eriti suur sündmus. Lihtsalt vaikselt koolist lahkuda oleks poole normaalsem. Aga nüüd on see lõpetamine saanud üheks elu osaks. No ausõna pole mul mingit tahtmist ennast nüüd homme eriliselt üles lüüa, et saada see tunnistus kätte. Ja see aktus.. mhh.. ma kardan, et ma käin oma kontsadega seal käna või siis murdub konts ära või juhtub midagi muud piinlikku.. Õnneks ma ei pea seal ees kaua olema. Ema-isa on ainult. Vend tuleb ka. Tädi oma lastega. Ja onu hilineb paar tundi, ehk siis jõuab õhtul kui istumine on. A ja Helina, Angelica, Julia ongi sõbrannad, kes õnnitlevad mind. Juhtus nii, et Johanna peab juba kell 15.00 Tapal häält lahti laulma, et Tapa aktusel esineda. Niisiis ei saa ka tema ja Sass tulla. Ja rohkem sõpru mul pole.. kes tuleksid homme.
Aah.. hea meelega oleksin vaikselt selle asja ära ajanud, niiet keegi eriti ei tea midagi. Ongi mõnusam ju.

Pörrrrapörra. Igatahes, elutsen vaikselt edasi ja proovin mitte mõelda sellele lõpetamisele.

No comments: