yeeyweeewiiiiiiiiii

Ohohohoh. Ma olen täna nii varakult juba kodus olnud ja nii palju ringi tantsinud ja kakerdanud ja laulnud ja mida kõike veel teinud. Ausalt kaa !!!

:D

Ma pole nii kaua olnud nii pikka aega järjest rõõmus ja positiivne. Ma lihtsalt käin ringi naeratades, mõtlen headele asjadele, ja tahaks täiega praegu ülistada. Lihtsalt hüpata, keksida, teha kõike mis pähe tuleb sest ma lihtsalt ei suuda ennast taltsutada. Ma tahaks nii kõik selle enda seest välja lasta. Aga ma pean veel vist mingi 11 päeva kannatama, sest juba siis tulebki PP !!!

Aaga..te kindlasti nüüd mõtlete, et kuidas sai masehunnikust selline rõõmsameelne mina? Mm. ma ise mõtlesin ka sellele ja arvan, et need põhjused on : kevad, Olli noortekad, meie enda noortekad, iga päevaga lähenev PP, parimate sõpradega koosveedetud hetked ja muidugi üks väga tähtis isik-Annu.

Ja isegi kui ma vaatan peeglisse, näen seal teistsugust mina. Teistsugust Ingridit. Rohkem rõõmsamat, rohkem naeratavat, rohkem kollasemat. Okei, kollane on niikuinii igal pool teemas.

Aga eile.. eile-eile-eile.. Hommik möödus Tapa vallvalitsuses, meil toimus järjekordne TVNK koosolek. Suht pikaks venis. Kui lõpuks sealt pääsesime, siis käbe poodi, ostsin endale head juua ja siis kirikusse. Tee peal veel rääkisin emaga ja samuti uurisin ka välja Annu täpse Tapale jõudmise aja. Sest ta tuli ka noortekale. JEEE!! nii lahe. Käisime kolmekesti ka tal rongi vastas. Ja siis poodi friikaid ostma. Aga need võtsid veits palju aega ja siis me läksime Annuga varem majja.

Majas oli palju rahvast. Kokku oli meid pärast vist 13. Jeesh.. meie kohta päris kena arv :D aga no.. meil olid kolm Pappet külas ja lisaks mingi Risto sugulane ka, kelle puhul ma veits pidin üllatuma, sest see on ainuke Risto sugulane, kes ei tee all time mingeid naljakaid ja mitte nii naljakaid nalju kõigi ja kõige kohta. Aga see selleks.

Õhtul tõi meid Sass koju. Ja see oli ka lahe. Ta lasi head mussi ja Joki ja Kristi olid ka autos ja siis ma rääkisin neile pärast veel Jänedast ja niisama chill oli.

Täna.. magasin sisse. Ja siis esimest selle õppeaasta jooksul pidin ma bussile jooksma. Aga tuli välja, et see oli ka ilmaasjata. Sest kui ma jõudsin kohale, siis ma ootasin ja ootasin ja tõmbasin Nikale traati. Ning sain teada, et buss sõitis varem minema. Egas midagi.. jalutasin koju, võtsin ratta ja sõitsin selle tuulega kooli. Muidugi üks ime oli ka see, et ma jäin peaaegu täiesti rahulikuks kui ma sain teada, et ma bussist maha jäin. Ainult korra sõimasin bussijuhti pedeks, aga muidu olin rahulik. Mis on üllatav, sest tavaliselt ma oleks vist väga vihane olnud :D

aga ma sain rattaga sõita, sain oma jalad ka mõnusalt märjaks ja väga fun oli jälle rattaga sõita.

Pluss oli ka see, et sain kohe peale tundide lõppu koju. Kuigi tegelt.. meil polnudki peale lõunat tunde. Sest meil on kunstinädal ja meil toimus hoopiski kipsimaskide tegemine. Täiega lahe oli kõik. Ainult väike jama oli see, et mind pandi Timaga kokku. Nagu klassi kõige nõmedikumaga.. -.- aga Jumal on mind pannud inimesi armastama, niiet sain hakkama. Päris lahe oli muidu seal kipsihunniku all. Ja pärast teise nägu voolida. Jeah. Proovige. Pakub väga palju FUNi.

=D

Aga kalli-kalli ja blessings !!!