Peab tunnetama piiri enese ja ligimese vahel, et mitte muutuda taktitundetuks

Magan, magan, magan. Ja siis on raske hingata. Nina on kinni ja kurku on
tekkinud selline valu, et oi-oi-oi. Ja polegi muud teha, kui ülesse ärgata. Kell
näitab umbes pool kuus.. nojah. Otsime siis ninatilkasid ja taskurätikuid ja
juua. Kui nina on tilkasid täis, kurk ka mingit haput mahla ja nina löriseb nagu
Jägala juga, siis pole muud, kui tuleb jälle kustu ja ootama und. See ka lõpuks
tuli. Koos unenäoga veel. Unenägu jutustab mulle sellest, kuidas ma olen Tapal
ning toimuvad L&R pulmad, mis päriselus toimusid juba 2009 aasta juulis. Ja
lisaks sellele toimuvad ka mingid PP sarnane üritus. Aga väiksema rahvahulgaga.
Ja siis ma jalutasin Johannaga koos.. ja leidsime mingid poisid... Jäime juttu
rääkima.. ja siis tsillisime niisama veel. Ja Grossi poes tsillisime ka veel. Ja
ma ei mäleta küll, mida ma seal tegin, kuid äkitselt tahtsid turvad mind kinni
võtta (iroooniline on see, et real life pole seal turvasid) Ja siis ma hakkasin
jooksma. Ehk siis põgenesin, kui otse öelda. Kätte mind ei saadud. Vedas. Aga
siis ma tsillisin jälle nende poistega. Ja siis raputati mind ning teatati, et
on aeg ülesse ärgata. Nojah. Selleks korraks oli mu ilus uni lõppenud, sest ma
olin juba veits sisse maganud. Ning kätte saabus karm reaalsus, kus mul on nina kinni, kurk valus ja pea
valutab. Kolmas päev koolis selle nädala jooksul, mis tahes-tahtmatta tundub
nagu viies või kuues päev koolis.
Ning see kolmas üliiipikkk päev möödus jälle osaliselt külmavärinates. Pea
valudes ja niisama tatistades-köhides. Vahepeal panid klassiõed mulle ka
diagnoosi, et mul on ka palavik ja olen täitsa haige. Et miks ma kodus ei ole ja
voodis ei maga ? Aga vat sellepärast, et ma saan hetkel koolis küll käia. Nii
halb veel asi pole. Ja ma ei taha maha jääda. Mul on üldse sellel aastal mingi
kole koolist puudumise kartus. Ja kuna ma saan õppida siis pole nagu põhjust
niisama kodus voodis lulli lüüa. Heh. Kuigi see haigus vist natuke on minu
mõttemaailma ka muutnud. Näiteks pole ma terve see nädal mitte ühtegi meigiasja
puutnud ja koolis käin ka nii, kuidas ärkan. Juuksed veits kräsused, nägu
padjane ja surmvalge (nagu mulle täna öeldi) ja siis on mul veel seljas selline
mõnusalt suur pusa ja kaela ümber sallikene. Mm... look nice. Eitegelt, mul suht
vahet pole. Väike maakool. Keda ikka kotib, missugune välja näen. Pole vajadust
kellelegi silma ka jääda, niiet lasen rõõmuga edasi :D
Kahjuks pole ma ainult võimeline olema aktiivne kekas. Ja õnneks mul vedas
nii, et ma ei pidanudki sinna täna minema. Dire vabandas mind ise välja. :) Ja
siis andis mulle veel Coldrexi ka. Mõnus õps meil, eksole. Ja veel suuremaks
õnneks suutsid Annu ja Birgit ka ennast kekast välja vingerdada. Istusime siis
arvutiklassis ja kirjutasime U23 MM eestlaste tulemused välja.
Ja sellega oli see koolipäev põhimõtteliselt läbi. Istusin veel natuke ja
ootasin bussi. Ning siis saigi oma armsasse koju. Wink Wink.
Ja jällegist, nagu nõiaväel, tuli uni ja viis mind sinna sooja kohta. Ei,
mitte sinna "sooja kohta", vaid soojade tekkide vahele. ;D

Aga tänasest päevast veel sellist naljajuttu ka, et ühele.. 3. või siis 4.
klassi poisile lendas töpas puidulakk pähe :D nii armas nagu. Tal on sellised
blondikamad juuksed ka ja siis see puidulakk andis ainult värvikontrasti juurde.
Ning teine , (mitte küll niinnaljakas) asi oli see, et väikesed tatid
(loe:poisid) mängisid tulega ja siis oleksid äärepealt Annu kinda põlema pannud.
Pfff. Einooh.. anname neile andeks. Nad on ju alles 5ndas ja mitte
kõigetargemad. Aega on areneda.


Hmm.. avastasin, et ma pole kaua linnas käinud. Nagu Tallinnas...


igatahes, Õnnistusi siis !

Tänase päeva laul: Kutless - Not what you see. link.