"Küll me hakkama saame"

Nii. Sain ka lõpuks arvutisse. Lihtsalt ma olen täna olnud nii hõivatud muude tähtsamate asjadega.

Ja olen ka veits kurb. Ei-ei. Pole mingit masendust ega midagi. Lihtsalt ema on haige. Päris raskelt. Ja isal on niisama nohu-köha ja veits kehv enesetunne. Ja mina olen hetkel kõige aktiivsem perekonnas. Kuigi ka minul on veel kohati köha ja räme nohu. Mingi viirushaigus vist, mis sai minult alguse. Nakatus siis emale ja isale -.- tunnen end süüdi... :(

Aga igatahes olen mina hetkel see perepea ja see kõikide abiline. Tegin täna süüa ka. Niipaljudele, kes said süüa. Ausalt öeldes oli see esimene kord täiesti üksi algusest lõpuni õhtusööki teha. Keetsin-praadisin-maitsestasin. Õnneks oli kõik väga normal. Ja kui aega jäi, siis tegin koolitükke, tuupisin matat ja küsisin kas kellegil on midagi vaja. Ja siis tegingi raviteid ja muid haigust peletavaid asju. Aaah.. vahepeal sai ka isaga pikalt koolist räägitud.

Vend käis ka täna külas. Ma olen tema väike mõmmi :)

Suhtt väsinud olen. Koolis läks kuidagi kahtlaselt .. (?) Ma lihtsalt ei viitsi kuulata teiste joomingute juttu ja mata on ka nii... segane. Aahh.. ma lihtsalt ei jõua järgi. Ma ju unistan pool tunnist !!! :O

Ja maitea.. ma olen nii mures ema pärast. Lihtsalt.. ma nii kardan. Ma ei taha teda veel jätta. Ma tahan, et ta näeks, kuidas ta tütar suureks kasvab. Ja et ta saaks ka minu lastele vanaemaks olla. Ja tal on nii palju poolikuid asju veel. Sa ei tohi veel minna !!! ;( Tõsi, see pole tal esimene kord haige olla, kuid seekord on mul südames hoopiski kurvem olla. Võibolla ka sellepärast, et täna oli "Kodus ja Võõrsil" ka ühe tegelase surm.. äkki see vapustas mind ja pani mu südamesse sellise kartuse.. Aahh.. ma lihtsalt. Maeitea, kuidas ma suudan magama ka jääda. Ma koguaeg käin ja küsin temalt, kas tal on midagi vaja. Lihtsalt nii valus on vaadata teda seal voodis pikali... ja kuulata, kuidas ta vaikselt nohiseb... aaahhh.. its sooooo hard.

Ma ei taha homme kooli minna. Seal on nii raske. Seal on nii paks õhkkond. Seal pole sõbralikke inimesi. Kõik loobivad midagi või on niisama.. nõmedad. Teevad oma ülikõvasid nalju ja räägivad väga "tark" juttu. Muidugi, on erandeid. Aga neid on paar. Miks ei võiks olla seal sama kipad inimesed nagu mujal??? Massive.

Aaah... Mul oleks hetkel nii vaja kedagi enda kõrvale, kellele ma saaksin oma pisarad valada, et mitte neid enda sees hoida.. Kuid.. ju siis pole veel õige aeg...

Aga ma saan hakkama. Nagu ma olen täna pool päeva korrutanud. "Küll me hakkama saame."

Aga, mul on veel vaja asju ajada. Olge teie terved !

GBY!

Tänase päeva laul: Demon Hunter - My heartstrings come undone. link.