Ja jälle olen ma oma ajaga täielikult kimpus. Lihtsalt nii palju asju on vaja teha, aga niii vähe asju jõuab teha. Ning tahes-tahmatta seame need mittetähtsad tegevused endale esikohale, sest need ei vaja meilt suurt pingutust. Vot.
Aga kui rääkida tänasest päevast, siis võiks öelda sellise asja, et tänane päev on jagunenud kaheks. Ühel hetkel tuli mingi kala sisse ja siis algas teine päev.
Kõigepealt oli täiega lahe. Mul jäi vene keelde auk, sest õpilasesindusega käisime klassidest-klassidesse head sõbrapäeva soovima. Esta jäi ka vahele. Arutasime moeshow asju ja siis oli veel tegemist. Ja suuskama ei pidanud ka minema. Nagu normaalne oli. Aga siis hakkasime koju sõitma ja peale selle muutus ka tuju. Tulin koju. Jäin voodile. Mõtlesin sellele jutule, mida L. mulle eile kirjutas ja mõtlesin veeel eilsele ja soovisin aega seisma panna. Ja siis natuke nutsin ka. Ema ajas ka mingit teemat. Raske oli lihtsalt olla. Ja siis lihtsalt paningi põnnama ja jäin magama. Jess, lõpuks. Magada on nii rahustav. Ärkasin külmavärinates, peavalu oli õnneks kadunud. JA kondasin teisse tuppa. Peale selle on ikka raske olla. Mul on õppimata, tuju on veits paha ja süümekad on ka. Sellline oli minu sõbrapäev. Õnneks mul on üks hea sõber. Ja üks sõber, kes on ka väga hea. Ja siis on mõned niisama sõbrad ka. Lahe. Ja ma tean, et paljud armastavad mind, kuigi ma seda ei näe ja ei tunne. Ehk läheb järgmine valentini päev südameterohkemalt ja muidu ka punasemalt. Jah. Noh, ma siis lõpetan vist. Pakaa.
Tänase päeva laul on üks trafficu laul, mille nimi kohe üldse ei meenu.. kui meenuks, paneksin ka lingi, aga ei viitsi otsida ka seda. :)
No comments:
Post a Comment