Jah, ma tean et jäin selle soovimisega hiljaks, sest mul on halb harjumus kirjutada blogi just õhtuti. Ma olen ka võtnud blogikastikese varem päeval lahti kuid ikkagist jõuab jutt avalikuse ette õhtuti. :) aaga.. Aah... nii lahe on jälle tulla blogisse ja avastada et paaril viimasel päeval on blogi statistika jälle suht laes. See on kena.
Täna on kõikidel vaba päev. Kuigi minul on niikuinii vaba päev. Olen endiselt haige ja mul on kõik päevad sassis sest kõik päevad on lihtsalt samasugused. Arvasin terve tänase päeva, et Kylie esineb täna õhtul, aga emaga rääkides tuli välja, et see oli ju juba eile õhtul. Argh.. pidevalt mõtlen, et kas täna juba ongi nüüd neljapäev või ? Tuleb nii välja. Ja homme ongi reede.. maitea.. ma kohe ei oska öelda, mis homsega saab.. Ajan vist mingisuguse karvakasuka endale selga ja nöööbin end kurguni kinni. Ja paksu salli peaks ka otsima ja sellega terve näo ära katma. Külm talv on ju ikkagist veel. Kuigi ma loodan juba kuu aja pärast murul näha.
jah.. imelikud igatsused, imelikud soovid, veel imelikumad tunded. Mul on juba paar päeva olnud selline tunne nagu keegi oleks mu maha jätnud.. nagu selline .. armuvalu võiks ehk öelda. Ma küll ei tea mis tunne on kui keegi jätab su maha.. juhul kui see pole samasugune tunne kui korvi antakse (jah, olen korvi saanud).. ja keegi pole mind maha jätnud.. aga maitea.. kuidagi kahtlane tunne on ikkka. selline et seda ei oska kirjutadagi. Küllap mõistate.
Nohjah. Eks ma matan need tunded maha. Nagu paljud tunded viimasel ajal. Otsustasin paljud asjad maha matta ja ise ka veidike muutuda. Vaiksemaks, tagasihoidlikumaks. Ja oma mõtteid ja tundeid prooovin nüüd taltsutada ja panen need oma jutu sisse. Ohjaah. olen sellega juva tegelnenud. Iga päev kirjutan sinna midagi juurde.. nice. TEgin kava ka, et jutt väga laialivalguv poleks. Aga okei, rohkem ei iitsata selle koha pealt.
Bye-Bye.
Tänase päeva laul: Manga - We could be the same. link.
No comments:
Post a Comment