Asi on nimelt selles, et keegi ei tea seda. Peale nende, kes on kodus ja kes on tutvused väljaspool kooli. Sest mulle on jäänud selline, et koolis on inimesed kurjad :D nojah.. Või siis nad käituvad minu jaoks kurjalt.. Aga maitea, kooli õhkkond on hoopiski teine mis kodus, sellega on kõik nõus, eksole. Aga mina muutun kooli minnes. Muutun ka selliseks pahaks ja kurjaks. Räägin rumalusi ja pole siis enam üldse tubli.. See on nii massivemasendav. Tahaks sellest vabaneda ja et kõik näeksid, kui tubli ma olen. Siis oleksid inimesed ka minuga sõbralikumad ma arvan.
Näiteks. Täna pidin ma olema noortetoas, sest huvijuht oli ära, aga ma siis olin ise seal valvamas ja silma peal hoidmas Annuga. Aga Annu läks vahepeal kusagile eemalklassi savi voolima (y) ja siis ma jäin sinna ise neid vaatama. Ja seal oli siis ainult 4 poissi. Üks läks ära, siis teised hakkasid ka riide panema ja karona lauda ära panema. Ja siis maitea mis juhtus, kuid kudagi vaikselt hakkasid kaks poissi kaklema. 5.klassi oma ja 6.klassi oma. Selleks ajaks oli ka kolmas poiss uihtu tõmmanud. Ja siis need kaks seal olid. Alguses nad nagu naljaga niisama "tõukasid", aga siis läks vist asi üle piiri ja lõpuks olid nad kätega üksteise kallal. Ja need sain ma üksteisest lahutada ainult musaõpsi abiga. (Musaõps meil on üks mees. Kobe.)
Aga maitea, kust tuleb see nõmedus minna teisele kallale.. ja siis ei jäta järgi ka enam.. mul on lihtsalt neist poistest kahju..
Täna oli muidu jällegist üks tavaline koolipäev, ainuke puudus oli Valeria. Kes puudub vähe, kuid täna oli ta ortodondil Tallinnas.
Täna oli meil muideks jälle kaks estat, kus pidime jälle seda sama kirjandit jätkama, mida ma eile ei suutnud alustadagi. :) Ja siis mul oli jälle kaks järjestikust tundi suvalt sodimist. Kas oskab keegi öelda, miks ma olen kahe päeva jooksul juba kokku 4 esta tundi mõtetult sodimisele kulutanud ??? Sest ma ei suuda klassis kirjandit kirjutada. Vot. Emmesssennis istuda ipodiga ja sodida nõmedaid kujundeid on poole kergem ju. Aarghhh. kirjutan nädalavahetusel selle kirjandi ära. Muusika tund oli ka mainimist väärt. Terve tunni laulsime laule, aga mu klassivend S. vahetas laulusõnad oma sõnadega ära. Ehk siis pani viisile kõlavaks oma sõnad, mis käisid tema venna ja me klassiõe kohta. Noh, ütleme nii, et naerda sai kõvasti. :D
Homme peaks tulema veidike teist laadi päev. Sest koolis on meid vist paar tükikest. Peaaegu terve klass killustub Kadrinasse jalgpalli mängima. Mõni läheb pealt ka vaatama.
Ja homme on ka psühholoog meil koolis.. Ma ei teanud kas minna või mitte. Alguses ütlsin ei, sest mul on hetkel kõik korras. Jah, nii see on. Pole masendust ega muud muret. Väga mõnus on olla. Aga mul tekkis üks küsimus ühe teise asja kohta, mis pikema mõtlemise tagajärjel on ka psühholoogne, minu arvates. Ja kui ma saan veel tema juurde minna, siis räägiks talle selle ära ja äkki ta oskaks nõu anda. See oleks hea. Hea oleks ka see, kui ma suudaksin end täiesti vabaks lasta. Ja rääkida ennast tühjaks. Sest ma pole niii kaua saanud ennast tühjaks rääkida. Arghh.. pidevalt on mõned segavad isikud või nähtused. Või siis hakatakse minu jutule ja murekurtmisele lihtsalt vastu plõksima. Ja siis tunnen end mina süüdi. Tegelt ma olen mõelnud, et saaks kellegagi kokku, aga siis mõtlen, et äkkki ma segan teda.. Ja mõtlen, et ehk pean ise seda ootama, kui keegi teeb ettepaneku kokku saada. Ja samas. Siin on ka palju küsimusi. Et kas keegi üldse viitsib minu mulisemist kuulata ? Ja ega ma kellelegi sellega pinda ei käiks.. Aga noh.. ma loodan, et asjad lähevad nii nagu nad peavad minema. Palvetagem ja olegem rõõmsad ka edaspidi. Paar rohelist pilti ka minust ;) mingi kuu aega tagasi tehtud :D
Õnnistusi !
No comments:
Post a Comment