Etsiis, käisime Annuga Tallinnas :D wwiii.. Minujaoks algas kõik juba kell 8 hommikul, kui tegin silmad lahti ja mõtlesin sellele, kuidas ma pean jõudma täna veel linnas käia..
Mm.. Õnneks ei pidanud jala rongijaama minema. Alguses oli nagu küll jutt, et ma kõmbin sinna, aga kuna õues oli väääga külm, no äkki mingi -20 siis ema ütles, et võtab jõu kokku ja viskab mind kiiruga autoga ära. Nii tegimegi. Õigepea olin Angelicaga koos rongis ja ma soojendasin oma külmast võetud varbaid. Ai, kui tore oli rongis. :)
Mega.
Ja siis käisime muidugi oma lemmikust-Solarisest läbi. Väike hommikusöök. Nom-Nom. Ja siis jalad Oleviste poole. Alguses pidin ma seal lihtsalt vennnaga kokku saama, aga kui seal olime, siis otsutasime kohe kaheteistkümnese koosoleku ka ära kuulata. Hästi lahe ja mõnza oli. Mõnus jutt. Mõnus õhkkond ja lahedad inimesed. Annule meeldis. Kui aega ja raha tekib, siia lähme jälle. Aga täiega mõnus ja lahe on see Oleviste värk kõik. Nii kirik kui ka sõna. Kohe selline teistsugune tunne on. Rahu tuli kohe südamesse. Nii võimas oli see. Kui koosolek läbi sai, siis sai kiiruga ka mõned laused paari inimesega vahetatud ja siis venna autusse. Ta oli lahkesti nõus meid Kristiinesse viima. Seal veetsime ka ülejäänud kolm tundi. No täielik ostupalavik ikka. Sõbrapäevakingid, hilinenud sünnipäevakingid ja niisama mull-mull-mull. Aaaah... maitea. Ei oska seda seletada. :D Lihtsalt kaif. Jooksime Krissus ringi, proovisime teineteisega mitte kokku sattuda ja see kinkide otsimise värk. Aah... ma pole ikka selgeks saanud, kuidas valida kellelegi kinki. Nagu ausõna. Täiega koomiline. Kui olin oma meeletu ostingu (ostmise lühendsõna) lõpetanud, siis Apollo kõrvalt R-kioskist ostsin veel endale jooogi. Milleks pidin kaarti kasutama, sest raha oli kõik otsas.. noh, juhtub ikka. Ja see jook sai hämmastava kiirusega otsa. Kui jõudsin ülesse korrusele Annu juurde, siis olid seal sees ainult viimsed piisad. Niiet megakiire vedeliku tarbimine oli see, ütleks ma. Aga jah, kingid sain teistele ostetud, aga endale ma ei saanud mitte midagi. Ainukesed, mis ma sain oli pirukas hommikul, jook ja friikad pärast.
Ja siis me puhkasime, sest jalad valutasid. Nagu tõesõna. Huuuh. Ning seadsime sammud õue. Mõtetult külm oli seal, aga meie seda ei tundnud, sest meil olid soojaandav suud, mis koguaeg midagi vatrasid/naersid/pobisesid/hääälitsesid ja kõike muud veel/ ja meil olid kiired jalad ja soojust täis süda. Ning rõõm andis meile selle kõigesuurema soojuse. Awwies. Ja siis mõnusa ühistranspordiga Balti((L-i hääldame hästi pehmelt, eksole)) Jaama. Ja meil oli seal mingi üle tunni aja vaba aega. Btw, nägime külmunud kondooomi :D aaga jah, kõigepealt siis mingisse ülikahtlassesse Nehatusse, kust võtsime endale mingid ülikahtlased friikad. Ja siis minisse kahtlasesse sooja kohta istuma. Peale selle tõmbasime õue tagasi ja pildistama.. Yuhuu. Tegelikult oligi meie reisi eesmärk pilte teha. :D kuigi jah, seda sai tehtud kõige viimasena, siis kui oli palju aega, mida vaja kulutada. Ja kuna õues oli küüüülm, siis sai palju baltas suvakalt ringi joostud ja lumehunniku taga peitust mängitud ja niisama taga Annut aetud. Ma sain ta ikka kätte ka lõpuks. Wink-Wink. Ja siis läksime .. Shnelli parki pilte tegema. Hästi lahe oli jälle mingeid suvakaid poosesid teha ja niisama möllata lumes. FUN !!! Sinna kulus mõnusalt aega. Ja siis, kui olime juba külmunud mõnusalt. Näpud-varbad kanged, siis jooksime rongile. Ja seal oli nii mõnus soojeneda :D aaaah, maitea, me oleme vist Annuga ainukesed ebanormaalsed, kellele meeldib rongiga sõita, sest seal saab niipalju nalja ja naeru ja alati on need rongisõidud täiesti erakordselt meeldejäävad. Nii ka seekord. Ja teate, ma isegi hakkasin vahepeal nutma ju. Sest ma kuidagi suutsin jutu suunata järgmisele aastale, et mis siis saab, kui ma lähen kusagile kooli ära. Ja Annu jääb kusagile maha või läheb hoopiski teisse suunda. Noh maitea, ma ise veel naersin ka osalt ja siis pisarad voolasid. Väga Creepy :D ma pole kunagi rongis varem nutnud. Nh, vähemalt uus kogemus juures.
Aga teate, sellega see veel ei lõppenud. Sest me läksime mõnusalt rongi pealt maha. Ja siis. Ootasime, autot, mis oleks pidanud mind ja Annut koju viima, seda lihtsalt polnud. Annu helistas siis oma emale. Ja selgus tõsiasi, et ema oli sõitnud hooopiski Aegviitu vastu. Niiet.. meil oli aega end külmetada. Aga me ei teinud seda, sest me ronisime hoopiski lumehunnikute otsa ja hakkasime sealt alla hüppama või kukkuma. Me olime lumised :D ja me olime rõõmsad. Lihtsalt mega. Ja kodus on ka kõik nii mõnus olnud. Ei taha homme kooli minna !!! Absulll mitte ei taha nooh. Rikub tuju ära. Aga ei tohi rikkuda. Ei tohi. Vot. Aga siia alla ka kiiruga mõned pildid. Ja aaa,
KENA SÕBRAPÄEVA !!!
Tänase päeva laulu ma lihtsalt ei jõua lisada, aga kindlasti oleks see mõni ülistuslaul.
No comments:
Post a Comment