Raggamuffin

Hellooo.. jälle siin. Jälle oma muresid ja rõõme kurtmas. 

Nädalavahetus oli paar päeva tagasi. Olin laupäeva ja pühapäeva Tapal Isa süda konverentsil. TEUK-is.  Hästi tore aeg oli. Soomest olid külalised ja Paidest. Jagasid sõna ja ülistust ja täiega worshipp oli. Kaks megalahedat päeva oli. Oma lahedate tapakatega sain ka koos olla. Mõnus. Nad on nii armastavad ja hoidvad. :)

 

Kodus oli mõnus olla. Armastavad vanemad ümberringi, koer minu kaisus ja soojad mõtted peas. Ise ei pidanud süüa tegema. Aega oli palju, et teha seda mida tahtsin. 

Aga kuna vaheaeg oli läbi saamas, siis tulin ka mina pühapäeval linna tagasi. Kuigi peale mitmepäevast mujal olemist mõjus see suure hüppena. Ja mitte väga positiivse, kuigi üksindus ja rahu olid kohati ka mõnusad. 

Kuna pühapäeva öösel keerati kella tund aega ette, siis oli ajavahe jälle pekkis ning lisades veel vaheaja, siis.. und ei tulnud. Ja kui see öösel ka tuli, siis see polnud väga kosutav. Õudukad koolist, hirm sissemagamise ees, Maasu kadus kogu aeg käevahelt ära, telefon lendas padja alt nagu tuumapomm põrandale ja palju muud. Jube öö oli. Aga kui oli vaja tõusta, siis oli väsimus laes. 

Koolis lõin ma teise tunni ajal pea vastu lauda ära.. ja siis.. peale seda ma naersin ja tegin igast feile nii palju, et te ei kujuta ette kui rõõmsaks äkki mul see esmaspäev muutus. Marleen samal ajal kogu aeg rääkis teistele, et ma lõin täna pea ära. Ilmselgelt lõin ma vist midagi rohkemat, kui ainult pea...

Igatahes neid väikeseid "ämbreid" oli mul päris palju. Näiteks viimases tunnis füüsikas ma teatasin üle klassi, et see rakett on nagu inimene, kui õpetaja rääkis miniraketil tagant vabanevatest gaasidest.. oo ja siis ma veel vahepeal rääkisin, et mu käsi ei liigu (kohast, kust ta ei peagi liikuma). Jne.. :D Teate küll ju mind.

Õues päike paistis, ilm oli soe ja nii see päev mööduski. Kuni hetkeni, mil päike kadus ära... 

Õhtu on jube olnud. Jubedad õppimised, kordamised, kodutööd. Ilmselgelt see maa haaras mu mõtted nii sügavale maapõue sisse, et ma isegi ei mäletanud hommikul mis kell bussid läksid... -.-

Nüüd on aga kõik tehtud, kuigi kell on juba 1 läbi.. ja ma tahan iga hetk magama minna. 

Ainult, et .. mu väike must seinakell lõpetas täna töötamise.. ja kui nüüd seda kõrvutada mu praeguse olukorra ja mõttemaailmaga.. siis see ajab mu aju nii sassi, et ma ei tea enam mida ja miks ma kellelegi öelnud olen. 

 

Nägens.