Stuck at 17

Jouuu.. ma ei tea millest alustada. Mitu päeva on möödas ning selle ajaga on väga palju juhtunud. Hästi palju sündmusi on toimunud just seoses sellega, et üleöö sain 17.

Ütleme siis nii, et tähisamine on kestnud 3..4 päeva juba.  

Kogu möll algas siis laupäeva hommikul, kui Tapalt saabusid mulle esimesed külalised.  

Megamega lahe süntari päev oli. Koos sai palju söödud, nalja tehtud ja mängitud. Kõlarid  tassisime ka elutuppa ja kuulasime musa. Väga vinge ja lahe oli. Hästi palju sai übernaljakaid ja feile momente ka. Nagu näiteks siis, kui ma hakkasin laulma Adele "Someone like youu...." ja käisin samal ajal koos diivaniga tagurpidi. Või siis kui me mängisime midagi ja naersime tõesti nagu mingid idikad. :D
Helina joinis ka meiega vahepeal.
Ning keset möllu ja lärmi said chikid teada, et neil on võimalus veel pikemalt linna jääda õhtuni. Wuhuu. Selle uudisega kaasnes meile veel mitu tundi ning otsustasime maokottidel veidi seedida lasta ja läksime jalutasime Stroomi. Seal oli just päikeseloojang lõppemas ja taevas oli hästi kena. Käisime jää peal, veetsime mõnusalt aega ja jalutasime romantiliselt tagasi. Õhtul enne nende äraminekut jõudsime veel veidi Eesti Laulu vaadata. Siis saatsin nad Sõle Statoli ära ja ise runnisin tagasi. Tulin koju ja koristasin hullult. 

hetk enne laulmist mulle ;) 

Pühapäeval ärkasin vara. Isegi ei tea miks, kuid lihtsalt ärkasin. Koos päikesekiirtega jälle. Sõin, pakkisin kingituse ja sõitsin bussiga kesklinna. Saime Annuga Solarises kokku. Oi kui kaua polnud me kahekesti midagi teinud. Vanad ajad tulid meelde. Ning kui aus olla, siis tõepoolest terve päev oligi nii nagu vanadel aegadel. Täielik vaba õhkkkond. Feilid hetked, margid naljad, oma inside joked jne jne..
Kokku saades vahetasime kinke ning hängisime veidi Sollis. Siis läksime kinno. Seal oli funfun. Ma panin ühe muheda krooksu maha enne filmi...:D Ja angelica tahtis vahepeal vetsu minna, aga ta katsus valet ust, mistõttu ta pidi pool filmi kannatama. Ning siis lihtsalt lambist kohati hakkasime naerma. Ma ajasin Coca topsi ümber. Ja jepjep. Mõnusalt epic oli. Naerda sai. Pärast käisime poodides, nuusutasime, katsusime, proovisime.. Ning surfasime minu juurde. Sõime.. lebos olime. Ning siis saatsin ta Baltasse ära. Rääkisime perroonil juttu niikaua kuni äkitselt läksid lihtsalt uksed kinni ning Annu oli teiselpool klaasi. Jalutasin veel veidi rongile järgi ja siis pidin jälle üksinda kodu poole kõmpima.

no pic, no proof. Ta tõesti tuli ainult minu pärast linna ja me veetsime
koos megalaheda pühapäeva. 

Esmaspäev oli siis mu õige sünnipäev. Julia ja Valdis (ja Tima) äratasid mu üles.
 Aga maitea... see tundus just tavapärasem päev olevat. Kool sakkis täiega. Tagastatud tööd ajasid vere keema ja pea oli segane. Tuju oli ümber pööratud ning mu sünnipäeva headest üllatustest said mitte nii head üllatused. Aga sõbukad ja šokolaad aitasid.
Uus keemia õps oli ka eile. Tundus teine hetkel suht normaalne olevat. Vähemalt mitte biaaaaaatch.
Koju tulles läks tuju paremaks.
 Vaatasin oma kinke, sõin, möllasin pildiseinaga, kuulasin musa. Mõnus 17 tunne oli. Isegi peeglist vaadates tundus vanus silma paisvam. Ning teatud egokõrgendus vist kasvas ka. Samas, suureks saada on veidi imelik. Viimane aasta noorust.. siis on 18 ja minu isiklik elu muutub veel isiklikumaks. Ning siis tuli perekond. Suur kamp rahvast koos koeraga jälle minu pool. Oli tore. Polnudki vanemaid kaua aega näinud. Aga ka nemad pidid üks hetk lahkuma ja siis ma olin jälle piiratud kollases kurbuses. Tundsin, et mõned asjad mu peas on liiga valesti...

***
Teisipäev möödus rahulikult. Koolis oli pikk päev. Püüdsin oma tundeid tagasi hoida. Ükskõik kas oli see siis rõõm või kurbus või viha või naer.
Peale tunde jalutasin Vabakale bussi ootama ning äkitselt seisid minu seljataga Helina ja Tõnna. Kuna nad pididki mulle külla tulema, siis nad orgunnisid end minu teadmata just samal ajal bussikasse. Sõitsime koos minu poole ning ma toitsin oma armsaid Tammekaid hoolikalt. Hästi tore ja fun oli. Mina naersin jälle üleloomulikult ja teised läksid ka sellega kaasa. Oli tore koos aega veeta.

Tammed

Kokkkuvõtteks läks mu sünnipäev ning kõik sellega kaasnev trill ja trall ikka päris ilusti. Lausa üleootuste lahedalt. Peaaegu ja põhimõtteliselt olid kõik oma kingid ise teinud, mis avaldas mulle täiega muljet, sest mind täiega liigutab see, kui keegi on minu jaoks aega veetnud ja vaeva näinud. Iga kingituse avamisega kaasnes jälle üks "WoooW" ja silmi naeratama panev ilme. Kõige lahedamad olid vist pildid. Näiteks see pilt kollase raamiga, kus on minu ja Annu pilt ning teine pilt, mis oli Tapakate poolt tehtud. Täiega vinged. Suur seinapilt Luigega oli ka üliarmas. Vaatan seda iga päev. Angelicalt sain veel lisaks ühe karbikese.. ja seal sees on rullikeeratud paberikesed. Ma nagu tõesti olen alati tahtnud endale midagi sellist ja nüüd saingi. Nii megamõnus. Ning kinkekaardi sain ka. Kinkekaardid muille meeldivad. Siis saab ise valida sobiva kraami endale. Märkmiku sain, ise kaunistatud. Suppper ja 17 muffinit Helina veel. Need olid niiiii head. :D Siis sain veel kõrvarõngad ja pärlitest ämbliku. Hihii. Ning hunnnnnnnnniku šokolaade. Kui kõik grammid kokku arvestada, siis kokku sain ma 1,2 kg :D neist paar tükki juba ära söödud, niiet üks kilo šokolaadirasva ootab mind ;) Ja Marabou šokolaadi sain ka. Mul oligi juba pikemat aega olnud selle isu ja siis Marleen oli tähelepanelik ja tõi mulle (vist Rootsi laevast) selle.
Kõik kingitused olid üliarmsad ja lahedad ja kõigile suured tänud nende eest.

500g milkat....

Üks päev mõtlesin siin just, et ma olen ikka nii kuhjaga õnnistatud, et mul on nii palju häid sõpru. Just neid, kes vaevusid minu pärast linna tulema või lihtsalt minu poole jala sisse tõstma. Kokku oli neid inimesi 11. Suuuur-suuur aitäh teile kõigile mind meeles pidamast ;)

Tegite mu 17 saabumise väga sweediks :D