wuz trolo

Heippp!!! 

Nädala algus on olnud väga mitmepalgeline. Ehk siis on olnud nii paremaid kui halvemaid hetki.  Hetkel on asjad liikunud halvemast paremuse poole ning võrreldes 48 tunni eest olnud hetke, naeratan ma praegu.

Aga ikkagist..  

Esmaspäeva hommik oli masendav. Magasin 53 minutit sisse. Okei, minu süü, öösel läksin kell pool kolm magama ja ma panin endale äratuse ka esmaspäevaks varasemaks kui tavaliselt, sest meil oli pildistamine. Aga tänu kiiretele jalgadele ja kätele jõudsin ma ikkagist õigeks ajaks bussile ning oleksin ka saanud tulla järgmise bussiga, sest Vabakal ma niikuinii ootasin veidi aega. Ja siis ma jälle kirusin ennast.. 

Koolis oli pildistamine. Klassipildid ja portreepildid ja sõbrapildid. Wuz trolo :D 

Peale kooli istusin veidi Apollos, trehvasin Vaidoga ja siis sõitsin Mustamääääääääle. Pidin jälle lasteaeda minema, aga kuna mul oli mingi pool tundi aega, siis otsustasin Magistrali minna. Jalutan sinnapoole ja leian enda eest suured liivahunnikud. Alguses oli mul nagu whaaat, et kuhu pood kadus, aga siis tuli meelde, et selle ees oli ju suur parkla. Jalutasin siis mööda võreaeda edasi ja vaatasin, et ei saa kusagilt parkla äärest sisse. Jalutasin veel, lootuses kusagilt poe tagant sisse saada. Aga kui ma olin poele juba ringi peale jalutanud, nägin suurt kollast silti, mis teavitas, et Magistrali pood on suletud alates 5. septembrist. Massive... aga teilegi teadmiseks, et Magistrali ei saa enam. 

Kui ma olin koos lapsega tagasi Kosmose juurde jõudnud ja sealt ka läbi väsimuse enda koju Pelgulinna, olin ma nii õnnelik, et saan veidi puhata. Veidi, kõigest mingi pool tundi kuni tund, sest siis hakkasin juba Olli poole liikuma. Jaa, mu päevakava on väga tihe. :D

Aga Ollis oli siiski lahe. Paula oli ka. Ja kõik head tuttavad. Alfa ise oli ka hea. Meid jaotati gruppidesse. Ja siis oli grupiaeg meil. Tutvusime, arutasime ja rääkisime. Ja mul kukkus saabas koguaeg jalast ära.. 

Eniweis, pärast liikusime väikese rahvaga Vabakale. Vanalinnas nägin muidugi oma armsat klassivenda, like always :D Ja kodus oli niii hea puhata. 

Teisipäev algas nagu mingi megasajuga.. massiivselt. Raske oli pimedas õue minna...

Ja koolipäev oli nagu niii pikk.. ja esimesed tunnid ma olin  niii väsinud ka.. nii väsinud, et kirjanduse tunnis, kui õpetaja rääkis midagi, siis mina, keskmises reas, teises pingis, panin täiega sliipi. Nagu reaalselt ma magasingi pool tundi maha. Pinginaaber ütles, et ma vaikselt norisesin ka juba. :D nagu massive.. ma polnud never ever nii sügavalt tunnis maganud. Aga hea uni oli vähemalt. Peale seda ma enam väsinud polnud. Ja külmavärinad läksid ka üle, niiet winn :D ( õpetaja btw, ei teinud midagi. Meil on hea õps. Mõistab laste vajadusi. ) 

A, keka on ka mainimisväärt. Meil oli poistega koos. Alguses oli nagu appikene.. karm ja kuri ja mida kõike veel on see mees, aga lõpuks ta lasi meid väga palju varem tunnist ära. GUUUUD :D 

Lõpuks said need 8 õnnetut tundi läbi ning Tutaga saime kooli ees kokku. Sõitsime Selvust läbi ja minu juurde. Tegime pitsat. See oli niiiiiiii häääää. Praeguseks on ainult 2 tükki alles. Terve õhtu sõime seda ja jõime kokat pealekaks. Ohjah.. polnud ammu pitsat saanud.  

Ja nii palju polnud naerda ka saanud. Kõik algas bussis, kui sõitsime poodi ja peale selle oleme me vist enam-vähem all the time naernud millegi üle. 

Jeah.. me õppimisest ei tulnud ka midagi välja.. pigem vaatasime telkat ja ajasime mu msni inimestega suvakat teemat. "Viimase võimaluse" DVD-d vaatasime ka. See oli ka üks põhjus, miks Helina praegu minu juures on. Jaa.. ta magab praegu mu diivanil.. :D ja mina ise ka laskun varsti sliipi. 

Ohjah.. seda ma ootasingi, et keegi tuleks ja veedaks minuga ühe hää õhtu ja et ma tunneks, et mul on jälle sõbrad.

Tänud, Helina. 

Jep. Muidugi pole kõik nii kena ja ilus, kui ma kirjeldan, kuid .. negatiivseid asju on alati olnud mu elus. Aga selle teema ma jätan tänaseks oma südame varjukambrisse ning võitlen edasi oma tunnetega.