Aeg mängib meiega

 Tunnen vajadust kirjutada, kuigi parema meelga loeks raamatut või räägiks kellegagi juttu.

Täna oli siis teine päev. Ei, ikka esmaspäev on ju.. (mõtted, mõtted.. )
Hommik algas üpris kenasti. Paar bussisõitu, muusikat ja Ahto suur naerunägu.
Täna oli päris lühike päev. 6 tundi, mis möödusid suurema vaevata. Täna saan ka juba öelda, et mu esta õps on vinge. Nagu, temaga on meil vedanud. Kuid samas keemia.. päh.. see mustade juuste ja musta pluusiga tädi küll väga sõbralikku muljet ei jätnud. Pigem lugesin ma tema käitumisest välja seda, et temalt pole iialgi võimalik viisi saada. :/ õnneks ma keemias tagapingis.
Füüsikat ja matat annab üks ja sama õpetaja. No ja tema kohta ma veel ei tea midagi täpsemalt. Eks näis. Sest veidi tundub ta kuri, aga samas ma arvan, et äkki ta niisama hirmutas meid. Eks näis.
Ja on üks lause, mida meile igas tunnis korrutatakse. Veidi viskab kopa ette juba see, et "meie oleme esimesed, kes õpib uue õppekava järgi ja oleme nagu n.ö katsejänesed". Pekki, peate siis meie elu veel sellega raskemaks tegema, et korrutate seda. "Oi- ei tea, see nii uus asi, eks näis kui raske see on.. "
Argh.. praegu ma plahvatasin siin...
Muidu klass on endiselt lahe. Mul on mega nunnu pinginaaber. Okei, ta pole küll kõikides tundides, aga mõnedes on. Ja see on good.
Peale tunde läksime oma väikese seltskonnaga kooli ette ja seisime seal. Plädisesime ns ja siis vahepeal jalutas Marii mööda. See oli nii lahe. Lihtsalt lampi oli seal. Ja kusjuures ennem olime just temast rääkinud. :D

Jalutasime Solli. Poole tee peal läksid osad eraldi minema. Ja siis mina, Marleen ja Paula läksime Lidosse. Nomnom. Olime täiega ära teeninud ühte magustoitu. Võtsime need ja siis istusime ja rääkisime juttu. Mul on lahedad klassiõed (Y)
Paulaga Vabakale ja ma koju.

Kodus tegin koristuse. Ja siis tegin süüa. Friikin kodukana olen.

Võiks öelda, et selline on minu mõttemaailm @ now

hommik-lõuna-õhtu

and I love this lostness

Palun...

Aga muidu tahaks öelda seda, et tänkjuud teile, kes ikka palvetavad minu eest ja täiega tunnevad huvi, et kuidas mul uues koolis läheb ja kuidas ma hakkama olen saanud ja kuidas linna eluga harjunud. Lihtsalt, see on ni hea, kui keegi siiralt küsib ja tunneb huvi. See tähendab, et ma pole üksi ;) Ja mis kõige lahedam, on see, et neid asju küsivad just need, kellelt ma poleks seda oodanud. Jep,jep. On veel inimesi, keda endiselt huvitab kuidas minul läheb. Armas, et inimesed hoolivad minust ja ütlevad, et ma ikka mõtlen su peale.. 

Eriti tahaks siinkohal öelda tänu Tapakatele. Te olete ikka nii armsad minu südames =). Igatsen seda muhedikute punti. Tahaks noortekat täiega....


Okei, tegelt tahaks enda kohta ka veidi kirjutada ja enda tundeid. Nii palju tahaks teiega jagada. Aga.. jätan endale.
Jutt läheb muidu pikale ka ;)

Ingrid. Like always.