päevad mööduvad liiga kiirelt...

Heiii!

Täna on kolmapäeva õhtu ja ma olen väsinud. Läheksin hea meelega magama, aga mul lihtsalt on selline kirjutamise tuju peal, et ma kasutan juhust ja kirjutan siis rutuga viimase kolme päeva eventid ära. 

Esmaspäev oli täiega lahe. Hommikul magasin tuimalt sisse mingi pool tundi.. Aga kooli jõudsin õigeks ajaks. Peale kooli veidi puhkasin ja siis läksin Olli. Noortealfa oli. Minu esimene alfa. Täiega lahe oli. Tervitus oli ka nii ilus. Esimest korda käisin Olevistes teisel korrusel ka. Awesome. Aga muidu oli alfa täiega tore. Ja kes veel ei tea, siis Alfa on kristluse põhiteemasid käsitlev kursus. Videosid näidati. Ja Veljo ja Gerly rääkisid. Nete rääkis ka. Hästi mõnus ja chill õhkkond oli. Pärast sai salatit ka ja torti. Nomnom.   Ning siis läksime Laura ja Becky ja kahe väikese poisiga Vabaka poole minema. Aga me jäime Lauraga lõpuks  ikka kahkesti, sest teised kadusid ära. :D  Ahtot nägin ka vanalinnas. Tuus. Vabakal oli siis öölaulupidu. See tudengite oma. Olime ka siis veidi seal ja trollisime ringi. Aga mingi aeg läks seltskond laiali ja mina, Helena ja Berta jäime kolmekesti. Jalutasime seal veel ringi. Saime tasuta Red Bulli. Ning varbad hakkasid külmetama ja niiskus tuli ligi. Ma siis astusin ka bussika poole, aga ma ei viitsinud kohe bussile minna ja siis veel pool tundi kuulasin kusagil ääre peal istudes kontserti. Koju jõudes ja maja ust avades avastasin, et muusika ning isegi sõnad, kostuvad ka minu majani. Awesome. Läksin tuppa, aga siis kohe helistati kella ja vend oli kohal. Minu telefoni tühi aku oli parajalt pahandust tekitanud ja see pani inimesed muretsema. Aga jah, olin õnnelikult kodus juba siis. 

Minu nommikas magustoit. Vahukoor ja kompott ja biskviit

Teisipäev oli vast kõige rahulikum päev. Kuigi see sakkis täiega. Nagu argh.. hommikust saadik. Ärkasin täiesti normaalselt ja jõudsin kõik väga õigeaegselt tehtud. Kuid kui ma hakkasin juba välja minema, siis avastasin, et võtmed on kadunud. Nagu argh.. Ja ma ei leidnud neid mitte kusagilt. Ma otsisin enda toa täiega läbi, köögi otsisin ja koridori ka. Vaatasin külmkappi, pesumasinasse, diivani vahele, laua all, prügikotti ja mujalegi veel. Isegi vennale helistasin, sest tema käis esmaspäeva õhtul külas. Aga tema ütles, et nägi ka neid viimati minu toas kirjutuslaua peal. Seal kus minagi. Nutsin ja olin täiega närvis. Palvetasin ka sajaga. Ning lõpuks püha vaim ütles, et vaata pinalisse. Võtsin siis koti jällegist kõik asjad välja ja pinali ka. Ning pliiatsite all olidki mu võtmed. Jess. Ma otsisin neid 40 minutit.. Massive. Matasse suutsin ka päris ilusti hilineda. -.-  Tunnid läbi said, siis läksin oma viha välja magama. Ärgates tegin kõhule süüa. Ning meelelahutuseks vaatasin telkut. õppima, arvutisse ja magama. Suutsin koristada ka veidikene. Ja tegin endale magustoitu ka. See oli niii hea. Tegin sellest pildi ka kohe. Vot. Ja vahukoort mugisin ka endale suust sisse.

Kolmapäeval mul vedas. Hommikul ei läinud mitte midagi vussi. See oli hea. Koolis läks ka normaalselt. Sotsiaaltöö tunnid jäid ära ja siis ma sain koju poole varem. Mingi peale ühte olin kodus juba. Võtsin siis oma kapsapea välja ja tegin temast ilusa potitäie kapsahautist. Hakklihaga muidugi. Kartuleid keetsin ka ja siis ma istusingi jälle mitu mitu tundi köögis. Enamus ajast laua taga raamatut lugedes. 

Kesklinna liikudes sain Roosiga kokku ja koos sõitsime Nõmmele Palmiku juurde kodugruppi. Tipptund oli kahjuks ja me sõitsime seda maad väga kaua, aga kohale jõudsime. :)

Ja seal oli niii palju süüa. Vinkupirukad, juustulootsikud, õunakook1 ja õunakook2 (kõik olid ise tehtud) ja palju krõpsu. Kommi kaa. Ja pähkleid. Njomnjom. 

Ja täiega vaffa oli. Istusime, rääkisime, arutasime, palvetasime ja nsm.. chilli. Anetel on niiiiii lahe tuba. Nagu päriselt ka. Lihtsalt megavinge. Tal on nii palju kleite seal ja kotte ja ehteid ja kõike-kõike-kõike. Seinad ja lagi on tal ka superilusasti tehtud. Awesome. 

Aga muidu kodugrupist.. siis, ma arvan, et seda ongi mul vaja. Kohta, kus ma saan täiega rääkida ja palvetada ja süüa teiste sööki ja naerda ja olla vabalt seltskonnas. Ses suhtes, et kodus mul ju pole seltskonda ja msn ei asenda vestlusi. Kui keegi üldse vaevub minuga msnis juttu alustamagi.. Aga muidu ainuke miinus ongi see, et see on nii kaugel. Ma olen põhja-Tallinnas ja kodukas on Nõmmel. Ja siis pimedas ongi veidi surramurra tulla. Täna tulin küll rongiga, kuid Baltast pidin ikka jala tulema. Ja siis oli mu kiirkõnd tõesti abiks ma loodan, sest ma nii meeletult kardan igast kurjameid ja siis veel nende tänavate vahel...õõõh.. õnneks ma laulsin enda mõttes "Keda peaksin kartma, kui sina minugaaa-aa-aa. Keda peaksin kartma, miks lootust kaotamaaa-aa-aa.  ... " See siis üks kristlik lugu. Mis annab täiega palju julgust juurde. Ning nagu näha, jõudsin ma ka õnnelikult koju ;) 

Ja ma olen väsinud.

 Kõik see nädal on olnud päris suur liikumine ja siblimine. Õppimine on jäänud tahaplaanile ja keskendun pigem muudele asjadele. Sügis on ka käes ja sügismasendus on vist peal. Igatsen täiega vanu asju. Ja nii paljut tahaksin ümber muuta. Tunded ka täiega mässavad ja siis igatsus. 

Ning üks tühi nurgake minu südames, mida pole suutnud keegi ega miski veel täita. See teeb ka kurvaks.

Tema on viimaste päevade jooksul suureks sõbraks saanud.
Kogu aeg istub ta mul süles või kuulab minu haletsemist.
Väike positiivne pallikene. 

Ja nii ma siin siis olengi iga päev olnud. Rutiinis. Muusikas. Mõtetes. Oma täitmata augus. 

Aga ma saan hakkama. Pean saama. !!!