Eile oli suht lamp ärgata. Kohe üldse ei jõudnud kooli minna. Magasin sisse ka. Aga kuna ma olen tubli, siis ma võtsin jõu kokku ja läksin. Ja ühest bussist jäin maha. Aga ma avastasin, et selle järgmisega ongi just parem minna, sest siis jõuan ma täpselt vabakalt 16 peale ja saan kooli ette ja ei pea jalutama ka .
Esta tunnis oli suht koom. Õpetaja ütles :" Mehed on geneetiline vääratus". See oli muidugi selle päeva tipplause ka. A ja eile tuli uus poiss ka meile juurde. Nii, et nüüd on meid 27. Massive.
Peale tunde chill Solarise Apollos jaa siis sõitsin Mustamäele tädi lapsele lasteaeda järgi. Koju jõudes tegin süüa ja tuupisin. Tuupisin veel ja siis magama ära. Nii lambine olin siis juba.
Täna oli ka nõme ärgata. Õues oli mingi väga kole ilm. Ja kui ma bussile läksin, hakkas veel hullemini vihma sadama.. ja mul pole ka ei mütsi ega vihmavarju ega kapuutsi ja siis .. argh. nõme on kogu aeg märg olla.. Ja mul pole aega ka, et minna ja piffida endale mõni lotu või vihmavari. -.-
namnam.. kirjanduse tunnis täna suht magasin. Niiiiiii väsinud olin. Keka oli lahe. Tegime harjutusi 3 kiloste pallidega ja mul pärast kõhulihased olid valusad..
Am.. kunst oli ka muidu lahe. Viis mind täiesti uutele lainetele. Ehk siis mõttelainetele. Aga see tund sai liiiga kiiresti läbi ja mu mull oli ka siis praksti katki. Venes pidin ma jutustama. Klassi ees..õõõ.. jube nõme oli ikka. Aga sain hakkama.
Saksa oli kaheksas ja viimane.. õnneks mitte väga raske. Mulle on hakanud saksa isegi meeldima. Kindlasti annan endast parima seal.
Peale tunde Marleeniga Solarisse ja ma sõitsin jälle Mustamääääle.Pikk reis tegelt ikka, kui oled harjunud ainult kesklinnas seiklema..
Enda kodus ma tegin süüa. Kartuleid ja kastet. Hää oli. Aga meeleolu oli nii kurb. Venna käis ka külas jälle ja kui ta lahkus siis olin ma veel kurvem. Nii, et ma lihtsalt sõin laua taga ja samal ajal nuuksusin. Lihtsalt.. emme igatsus tuli peale. Ja suhtlemisvajadus ja kõik hellitused ja sõbrad jne. See üksindus viib vahest ikka nii rivist välja mu.. ja eriti veel tema. toup. Aga ma proovi hakkama saada. Nagu tänagi, sõin ära, nuuksusin edasi, tegin oma muid tegemisi, ikka nuuksusin. Ja siis käisin pesemas ja tegin näomaski ja proovisin mõtteid koondada mujale. Lõpuks sain ka emmega rääkida. Aga see tegi igatsuse veel suuremaks..
Ohh ja Ahh.. need on minu sõbrad.
Loodan, et homme olen puhanum ja paremas meeleolus. Sest praegu on küll kurbus ja igatsus mu hinge röövinud.
No comments:
Post a Comment