Tuesday, September 20, 2011

ö buuuk

Igaüks, kes loeb raamatuid ja ostab neid ja on nendega väga lähedases kontaktis (ei, mitte intiimses), siis peaks teadma, mida ma täna tundsin. Või siis vähemalt suutma ette kujutada minu tundeid ja kirgi neil alljärgnevalt kirjeldatud olukordades. 
 Tunnid lõppesid mul ära ja siis Solarisse. Like always :D  Mina läksin raamatupoodi, et ära osta oma lemmik "Vesi elevantidele". Käin siis seal ilukirjanduse ja tõlkekirjanduse riiuli eest sada korda läbi ja ka noorsookirjanduse ja ka muude riiulite, aga mida ma ei leia, on just see samune tume raamat, kuldsete tähtedega. No ei ole lihtsalt. Mõtlen, et kas ma olen nüüd kana või koer või lammas või päkapikk, sest ma olen seda korduvalt seal lugenud, aga nüüd enam äkki seda pole kusagil poes näha. Otsustusvõime oli seekord kiire ja taptap klienditeenindaja juurde kassasse. Ja mida ma kuulen. Läbi müüdud. Nagu NOOOOOO!!!!  
Ma olin.. nii.. nuuks..nuuks.. kurb.. :( Ma olin ennast täiega ette valmistanud, et ma saan selle raamatuga koju minna. Raha oli ka ju selleks teenitud. Ja siis.. läbi müüdud.. pshgjsjasas. fain. Ütlesin siis sellele armsale neiule ka seal, et eks ma lähen vaatan Rahva Raamatusse. Mille peale tema muidugi ütles, et no, ma ei tea, kas sealgi seda on, aga te võite südamerahuks läbi käia. Jah, südamerahuks.. ei ole mu süda haige midagi, et selle ainult selle pärast peaksin minema sinna. Eniweis, jalutasin Solarisest välja, aga jäin ukse ees seisma, sest vihma sadas meeletult. Seisin siis seal katuse all ja vaadates kaugusesse näen ma seda Rahva Raamatu kaupluse silti, nagu helendavat tulukest pimeduses, mis on Draamateatri vastas Pärnu maanteel. Silmad lõid särama. Mõte hakkas jooksma. Ja jooksis kokku sellise mõtte peale, et miks ma peaksin minema suurde Viru RR, kui ma võin minna väiksesse RR, kus käib arvatavasti vähem rahvast. Kaua ma ei mõelnud. Ja juba ma jooksingi üle maanteede selle poe ukse poole. Nagu Homer sõõrikukohvikusse(arvatavasti). Uksest sisse ja naeratava tädi juurde minnes pudistastasin kähku oma mure ära. Ta tegi siis paar haaki riiulite vahel ja naeratades ulatas mulle selle raamatu. Ja neid jäi sinna isegi veel o.O Mul oli muidugi, et JAA-JAA, ma võtan selle. Hihiiii :D Kassas ka täiega olin nii excited :D  Kapsasin nagu täis kõhuga raamatukoi raamatupoest välja ja oma raamatulummuses jätkasin oma teed kodu poole. 

1 comment: